Perekonnaõigus
Küsimus: Kas kooseluleping samasoolise kaaslasega on mõistlik sõlmida enne või pärast välismaal abiellumist?26.03.2019
Tere!
Ma abiellun välismaal, ühes Euroopa linnas, samast soost elukaaslasega. Kuna aga Eesti seaduse kohaselt seda veel ei tunnistata, siis Eestis planeerime omavahel sõlmida kooselulepingu.
Kas kooseluleping on mõistlik meil sõlmida enne või pärast välismaal abiellumist, et juriidiliselt oleks toiming korrektne? Kas me peame enda abiellumisest rahvastikuregistrit teavitama, et ajal, kui tulevikus abielu kahe samasoolise isiku vahel seadustatakse, hakataks ka meie abielu Eestis tunnistama?
Lugupidamisega
Ma abiellun välismaal, ühes Euroopa linnas, samast soost elukaaslasega. Kuna aga Eesti seaduse kohaselt seda veel ei tunnistata, siis Eestis planeerime omavahel sõlmida kooselulepingu.
Kas kooseluleping on mõistlik meil sõlmida enne või pärast välismaal abiellumist, et juriidiliselt oleks toiming korrektne? Kas me peame enda abiellumisest rahvastikuregistrit teavitama, et ajal, kui tulevikus abielu kahe samasoolise isiku vahel seadustatakse, hakataks ka meie abielu Eestis tunnistama?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kooselulepingu sõlmimise eelduseks on asjaolu, et kumbki pool ei ole abielus. Eestis ei ole küll samasoolised abielud seadustatud, kuid on küsitav, kas välismaal samasoolise kaaslasega sõlmitud abielu on takistuseks kooselulepingu sõlmimisele. Soovitaksin Teil selle küsimusega igal juhul notari poole pöörduda. Võibolla tekib üldse olukord, kus tuleb valida, kas registreerida abielu või sõlmida kooseluleping.
Ma ei näe otseselt kohustust teavitada rahvastikuregistrit abielu registreerimisest, sest praegusel hetkel pole registripidajal selle informatsiooniga midagi teha. Kui olukord peaks muutuma, peaks seda muidugi tegema.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peame tegema ja kust alustama, et nõuda naiselt alimente ja igakuist lapsetoetust, kuna nüüd elab laps isa juures?26.03.2019
Tere,
Mehe poeg (eelmisest suhtest) elab meie juures umbes 1,5a. Laps tuli meile elama, kuna koolis oli halvasti ja probleemid probleemide otsa. Ema ei aidanud õppida ja ei käinud vajadusel kooli koosolekutel. Laps kolas omapäi palju ringi. Paar korda käisime isegi otsimas. Lapse emale läheb lapsetoetusraha. Ei tunne muret kas kooliasjad ja riided on olemas. Tänaseks läks ema soome tööle ja käib eestis umbes kuus korra.
Kui laps elas ema juures, oli naine mehel kukil ja nõudis raha. Nüüd on olukord vastupidine ja naine kadunud ja ei anna sentigi. Mida peame tegema ja kust alustama, et nõuda naiselt alimente + igakuine lapsetoetus?
Juba ette tänades
Mehe poeg (eelmisest suhtest) elab meie juures umbes 1,5a. Laps tuli meile elama, kuna koolis oli halvasti ja probleemid probleemide otsa. Ema ei aidanud õppida ja ei käinud vajadusel kooli koosolekutel. Laps kolas omapäi palju ringi. Paar korda käisime isegi otsimas. Lapse emale läheb lapsetoetusraha. Ei tunne muret kas kooliasjad ja riided on olemas. Tänaseks läks ema soome tööle ja käib eestis umbes kuus korra.
Kui laps elas ema juures, oli naine mehel kukil ja nõudis raha. Nüüd on olukord vastupidine ja naine kadunud ja ei anna sentigi. Mida peame tegema ja kust alustama, et nõuda naiselt alimente + igakuine lapsetoetus?
Juba ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ema ei ole nõus vabatahtlikult elatist maksma, tuleb temalt elatis kohtu kaudu välja mõista. Selleks tuleb esitada kohtule vastav hagiavaldus (või esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus).
Lapsetoetuse saaja muutmiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanemad peavad maksma elatist 17-aastasele, kes õpib aga on omal vabal valikul kodust peigmehe juurde elama läinud?26.03.2019
Tere!
Kui 17-aastane laps, kes õpib, on omal vabal valikul kodust lahkunud, peigmehe juurde elama, kas siis on vanemad kohustatud lapsele igakuiselt maksma elatisraha? Ema ja isa ei ela koos.
Ette tänades
Kui 17-aastane laps, kes õpib, on omal vabal valikul kodust lahkunud, peigmehe juurde elama, kas siis on vanemad kohustatud lapsele igakuiselt maksma elatisraha? Ema ja isa ei ela koos.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealisel lapsel on igal juhul õigus saada oma vanematelt ülalpidamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ainuhooldusõigusega emal on õigus teha notari juures kinnisvara tehinguid last esindades ilma kohtult nõusolekut küsimata?25.03.2019
Kui emale on määratud ainuhooldusõigus, siis kas tal on õigus teha notari juures kinnisvara tehinguid last esindades ilma kohtult nõusolekut küsimata?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse emale kuulub lapse ainuhooldusõigus, võib ta üksinda teostada lapse varahooldusõigust, kuid teatud juhtudel on lapse nimel tehingute tegemiseks igal juhul vajalik küsida kohtult eelnevalt nõusolekut. Sellised tehingud on sätestatud perekonnaseaduse § 187 ja § 188 lõigetes 1-3, 5 ja 7-11.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jaguneb elatis, kui naisega elavad kaks last, lasteraha saab tema, üks laps on aga minuga?21.03.2019
Tere! Lahutasime abielu ning meil on kolm last. Kaks last kolisid emaga ära ja üks laps jäi minuga. Kuidas peaks elatise tasumine välja nägema, kui lasteraha saab mu eksabikaasa (so 520 eurot). Lisaks viibivad lapsed kuus reeglina kaks nädalavahetust + pool vaheaegadest. Tänan ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Antud olukorras tuleks kokku arvutada, kui suured on laste igakuised ülalpidamiskulud, millises ulatuses on laste kulud kantud riiklike peretoetustega ja kui suures ulatuses teevad vanemaid vahetult kulutusi laste ülalpidamiseks. Võib tekkida ka olukord, kus riiklikud peretoetused katavad suurema osa laste kuludest ja elatist ei ole üldse vaja maksta, kuid kõik oleneb juba konkreetsetest asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas taotleda õigust osaleda lapse kasvatamisel rohkem kui rahaliselt?21.03.2019
Tere
Kelle poole ma peaksin pöörduma kui on vaidlusi seoses lapse kasvatamisega? Poeg saab kohe 2-aastaseks, läksime emaga lahku kohe peale lapse sündi. Toetan last ja ema rahaliselt kuid last ei taheta mulle näidata. Näidatakse vaid siis, kui emal on vastav tuju. Sooviksin temaga saavutada kokkuleppe kuid kahjuks ei tule ema sellega kaasa. Ei jõua enam vaielda ja võidelda, et saaksin oma poja elust osa võtta.
Rahaliselt olen toetanud neid mitmekordselt suuremate summadega kui seaduses sätestatud miinimum aga minul nagu õigusi polekski.
Kelle poole ma peaksin pöörduma kui on vaidlusi seoses lapse kasvatamisega? Poeg saab kohe 2-aastaseks, läksime emaga lahku kohe peale lapse sündi. Toetan last ja ema rahaliselt kuid last ei taheta mulle näidata. Näidatakse vaid siis, kui emal on vastav tuju. Sooviksin temaga saavutada kokkuleppe kuid kahjuks ei tule ema sellega kaasa. Ei jõua enam vaielda ja võidelda, et saaksin oma poja elust osa võtta.
Rahaliselt olen toetanud neid mitmekordselt suuremate summadega kui seaduses sätestatud miinimum aga minul nagu õigusi polekski.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esimeses järjekorras peaksite oma murega pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka seal ei õnnestu lapsega suhtlemise korras lapse emaga kokkuleppele jõuda, on võimalik nõuda suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtu poolt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik tühistada kohtuotsus ning küsida ka lasteraha minule, kuna laps ei ela enam isa juures?20.03.2019
Tere, Minu laps elas eksmehega ning minult mõisteti välja ka elatis (ise olin ka sellega nõus). Nüüd viimased kaks aastat elab laps vastupidi minu juures ning isaga kontakt puudub absoluutselt. Samas meile teadaolevalt saab ta endiselt igakuiselt lasteraha enda pangakontole. Kas on võimalik nüüd kohtu poolt pöörduda, et tühistada eelpool mainitud kohtuotsus ning lisaks küsida ka lasteraha minule?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui asjaolud on oluliselt muutunud, võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga, on võimalik nõuda elatislahendi muutmist. Kui enne laps elas isaga ja nüüd elab Teiega, on asjaolud ilmselgelt nii palju muutunud, et lõpetada Teie elatise maksmise kohustus.
Lapsetoetuse saaja muutmiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui pika aja eest võib küsida elatist, kas kohtuotsuse päevast kuni tänaseni või on mingi ajavahemik?19.03.2019
tere, Elukaaslane sai eelmisel aastal kinkelepinguga maja, kuhu kirjutas ennast sisse ja elab tänaseni. Eelmisest abielust on tal 2 last. Olemas ka 2006 a. kohtumäärus, mille järgi maksis nõutud summasid. Siis 2008. aastal maksis eks-abikaasale hüvitist korraga, arvestades 2 järgnevat aastat. Kahjuks makstud summa ei olnud notariaalselt tõestatud, suuline kokkulepe. Peale seda nad leppisid kokku, et iga kuu 100 eurot mehe poolt ja eks-abikaasa poolt on ka 100 eurot. Pidavat piisama. Jällegi oli suuline kokkulepe. Nüüd tuli arest maja peale ja nõutakse 10 aasta eest kahele lapsele maksmata summa. Mitte mingile kokkuleppele ei saa, olgu mees läks kohtutäituri poole, et summa ära maksta, aga kohtutäitur ütles, et nüüd eks-naine küsib hoopis alates kohtuotsusest ja arvutab kõik ümber. Kui pika aja eest võib küsida elatist? Kas kohtuotsuse päevast kuni tänaseni või on mingi ajavahemik, nt alates tänasest 10 aastat tagasi? Kui summa on ära makstud, kas pidades silmas tuleviku makseid on õigus kohtutäituril hoida arest maja peal? aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, seejuures ei hakka aegumine enne lapse täisealiseks saamist.
Kui laste ema on esitanud täitmisavalduse ka selle aja eest, kui elatis on tegelikult makstud, on võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avaldus. Sellisel juhul tuleb muidugi tõendada, et elatist on tegelikult makstud ja täitmisavaldus on esitatud alusetult.
Kui elatisvõlgnevus on tasutud, tuleb kohtutäituril maja aresti alt vabastada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan veenduda, et minu eestkoste all olev kassutütar ei võtaks rahalisi kohustusi, ootamatult on ta juba kiirlaenu saanud?19.03.2019
Tere. Olen eestkostja oma kasutütrele. Mul on tekkinud seoses temaga probleemid laenude ja järelmaksude võtmisega. Kuna tal pole allkirjaõigust aga ta on võtnud salaja ilma minu teatmata järelmaksuga mobiili ja ka laenanud 300 eurot kiirlaenu. Ma ei saagi aru kuidas ta seda teha saab. See peaks ta andmetes ju kirjas olema, et tal on eestkostja. Sel juhul on ju tehtud viga laenu andjate poolt. Kuna see võlg on kasvanud juba nii suureks, sooviksingi ma teada mil määral ma seda võlga vähendada saaksin ja kui viga on laenu andjate poolne, kas ma pean siis seda üldse tasuma hakkama?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mõistan, et kasutütre näol on tegemist piiratud teovõimega isikuga. Sellisel juhul on tema pool tehtud tehingud tühised, kui Teie eestkostjana neid just tagantjärgi heaks ei kiida. Kokkuvõttes tuleb aga tühise tehingu alusel saadu ikkagi tagastada.
Saan aru, et kasutütar on teinud kirjeldatud tehinguid Teie eest varajatult - eelkõige tuleks talle selgitada, et tal ei ole õigust Teie nõusolekuta ühtegi kohustust võtta. Kardan, et päris välistada seda kuidagi ei saagi, et ta ei üritaks taolisi tehinguid teha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas emal on endiselt õigust saada lapse elatist, kuigi laps on nädala emaga, nädala minuga?18.03.2019
Tere,
Eelmise aasta algusest taotles lapse ema elatise maksmist lapsele ja see rahuldati. Laps on juba viimased 6 kuud olnud ja elanud nii, et 1 nädal emaga ja 1 nädal isaga.
Kas emal on endiselt õigust saada lapse elatis ja kuidas edasi toimida, et elatise maksmise kohustus lõpetada?
Lisan veel niipalju, et olen lapse eest kogu aeg hoolt kandnud nii vaimsel tasandil kui majanduslikul tasandil ja olen alles hoidnud ka kõik arved, mis on otseselt lapsega seotud.
Eelmise aasta algusest taotles lapse ema elatise maksmist lapsele ja see rahuldati. Laps on juba viimased 6 kuud olnud ja elanud nii, et 1 nädal emaga ja 1 nädal isaga.
Kas emal on endiselt õigust saada lapse elatis ja kuidas edasi toimida, et elatise maksmise kohustus lõpetada?
Lisan veel niipalju, et olen lapse eest kogu aeg hoolt kandnud nii vaimsel tasandil kui majanduslikul tasandil ja olen alles hoidnud ka kõik arved, mis on otseselt lapsega seotud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kehtiva kohtulahendi tühistab uus kohtulahend, seega praegusel juhul on Teil kohtulahendi kohaselt jätkuvalt elatise maksmise kohustus, kuigi asjaolud on muutunud. Soovitan Teil esimesel võimalus pöörduda kohtusse kehtiva elatislahendi muutmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand