Perekonnaõigus
Küsimus: Kas seda, et andsin ekselukaaslasele 50 % kinnisvara väärtusest võib pidada elatise ettemaksuks?23.04.2019
Tere!
Elasin eelmise kaasaga vabaabielu, kuhu sündis ka kaks last. Lahku läksime, kuna naine leidis uue mehe ja on nüüdseks veel ka abielus. Kas minul on rahalised kohustused eksnaise ja laste ees? Mis summas ja mille alusel arvutatakse?
Kui lahku läksime, omasin mina kinnisvara, millest andsin 50 protsenti müügiväärtusest eks naisel, et lapsed peavarjuta ei jääks. Kas seda võib arvestada, kui elatismaksu või oli see lihtsalt kingitus minu poolt talle?
Elasin eelmise kaasaga vabaabielu, kuhu sündis ka kaks last. Lahku läksime, kuna naine leidis uue mehe ja on nüüdseks veel ka abielus. Kas minul on rahalised kohustused eksnaise ja laste ees? Mis summas ja mille alusel arvutatakse?
Kui lahku läksime, omasin mina kinnisvara, millest andsin 50 protsenti müügiväärtusest eks naisel, et lapsed peavarjuta ei jääks. Kas seda võib arvestada, kui elatismaksu või oli see lihtsalt kingitus minu poolt talle?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on isana kohustus oma lastele ülalpidamist anda, reeglina täidab lahus elav vanem oma kohustust elatise maksmise teel. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvutatakse kokku lapse igakuised vajadused ja jagatakse need vanemate vahel pooleks - poole maksab lahus elav vanem elatisena, poole ulatuses panustab lapsi kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes. Igakuine elatis ühele lapsele ei tohiks reeglina olla väiksem kui pool kehtivat alampalka.
Ülalpidamise andmine teisel viisil kui igakuiselt kulutusi tehes eeldab üldiselt vanemate eelnevat sellesisulist kokkulepet. Kui kokkulepet pole, on kirjeldatud kinnisvaratehingut keeruline käsitleda ülalpidamiskohustuse ettetasumisena.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas Euroopa Liidus reisimiseks nt. Lätti on vaja lahus elavatel vanematel teise vanema kirjalikku nõusolekut?18.04.2019
Kas Euroopa Liidus reisimiseks nt. Lätti on vaja lahus elavatel vanematel teise vanema kirjalikku nõusolekut? Reisi kestvus 1-2 päeva.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, ei ole lühiajaliseks väliriigis viibimiseks vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Kui lapsel on vanemast erinev perekonnanimi, võiks võimalike komplikatsioonide vältimiseks igaks juhuks kaasas olla lapse sünnitunnistus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas inimesele on võimalik seada lähenemiskeeld kui ta on muutunud juba ohtlikuks oma laste emale?18.04.2019
Tere, sooviks teada kas inimesele on võimalik seada lähenemiskeeld kui ta on muutunud juba ohtlikuks oma laste emale. Varem oli probleemiks see, et ta helistas päeva jooksul kümneid kordi ja üritas ühendust saada laste emaga, mis põhjustas suurt stressi naisele. Nüüd on asi veel hullemaks läinud, sest tuli alkoholi joobes ukse taha ja nõudis, et teda sisse lastakse kuigi see pole tema kodu. Selle käigus lõhkus ära ka ukse lingi. Kutsuti ka politsei ja fikseeriti olukord aga laste isa jõudis enne politsei saabumist lahkuda. Probleemiks on ka see, et ta tarvitab alkoholi sama aeg kui lapsed tema juures viibivad.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lähenemiskeelu näol on tegemist isikuõiguste väga range piiranguga, mistõttu kasutatakse seda viimase abinõuna ja selleks peavad esinema väga kaalukad asjaolud. Asja muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et antud juhul on tegemist isikutega, kellel on ühised lapsed ja laste isal on vaatamata vanemate omavahelistele pingelistele suhetele õigus suhelda oma lastega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui elatise tasuja töötasu on alla 2019 miinimumi, siis mis summas on seadusejärgne elatis ühele lapsele?17.04.2019
Kui elatise tasuja töötasu on alla 2019 miinimumi, siis mis summas on seadusejärgne elatis ühele lapsele? 2018 tasusin elatist 250€, 2019 a. olen saanud töötasu 500€ arvele/kätte.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kui vanema sissetulek on väiksem kui kehtiv alampalk, ei ole see automaatselt alus elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära. Tuleb arvestada ka vanema varanduslikku olukorda tervikuna, lapse vajaduste suurust ja vanema poolt ülalpeetavate isikute koguarvu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisest lahutatakse maha pool (nö isa pool) riigipoolsest lapsetoetusest, või saab ema lasteraha ja ka elatise?16.04.2019
Tere! Mind huvitavad mõned küsimused. Riik maksab 3 lapsele toetust 520 eurot ja isa maksab elatist 810 eurot kuus. Minu arusaama järgi peaks see 520 eurot jagama pooleks, mis on 260 eurot ja lahutama isa makstavatest 810 jääks järgi 550 eurot. Mida seadused selle kohta ütlevad? Kas see käib ainult läbi kohtu? Aastaid tagasi käis ema kohtus ja sellest ajast on kiri, et elatis kuus on igale lapsele 177 eurot. Kas seda summat muudab kohus või ema, kes ütleb, et nüüd maksad nii palju.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti tuleb riiklikke peretoetusi elatise suuruse määramisel arvesse võtta, seeläbi väheneb vanemate endi panus. Lastest eraldi elaval ja elatist maksval vanemal on alus arvestada oma ülalpidamiskohustus täidetuks toetuste kogusummast poole ulatuses.
Kehtiva kohtulahendi saab muuta vaid uus kohtuotsus, seega tuleks elatislahendi muutmiseks hagiga kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasal on õigus ilma minu nõusolekuta enne abielu koos laenuga ostetud korterit võõrandada kui see on tema nimel?16.04.2019
Elasime koos abikaasaga üle kümne aasta ühises korteris. Meil on ühine väike laps. Korter on soetatud ühise pangalaenu abil ajal, kui olime veel vabaabielus. Asjaõiguslepinguga sai tol korral määratud korteri omanikuks kinnistusraamatus vaid minu abikaasa. Korter on soetatud enne aastat 2015. Nüüd soovib abikaasa lahutust. Kas abikaasal on õigus kohustada mind ja last nimetatud korterist elamast lahkuda? Kas abikaasal on õigus ilma minu nõusolekuta nimetatud korterit võõrandada või kinkida?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter on soetatud enne 01.01.2015, võib abikaasa korterit oma lahusvarana müüa/kinkida ega vaja selleks Teie nõusolekut.
Kui olete abielu ajal ühiselt korterit parendanud, võib Teil olla abikaasa suhtes hüvitisnõue, kuid omandiõigus jääb ikkagi samaks ehk siis tegemist on abikaasa lahusvaraga, mida ta võib ise käsutada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kaua saab tagantjärgi elatist nõuda ja kas isa peab oma uue pere kõrvalt meie lapsele maksma?15.04.2019
Tere. Laps saab suvel 18-aastaseks, ta õpib 11-klassis. Isale on elatisnõude otsus teatatud 6 aastat tagasi, ta peaks maksma 270, aga maksab 100 eurot. Uue partneriga on tal 3 alaealist last. Kui kaua saab tagantjärgi elatist nõuda ja kas ta peab oma uue pere kõrvalt meie lapsele maksma? Soovin maksmata jäänud elatisraha tagantjärgi kätte saada. Lapse kasvatamisest ta osa ei võta. Ta töötab iseenda tööandjana. Kohtutäituri poole ma pole pöördunud aga vist peaks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isalt on elatis välja mõistetud konkreetse summana (100 eurot) ja summat pole seotud alampalga muutumisega, ongi lapse isa elatise summaks 100 eurot ja kohtutäitur temalt rohkem sisse nõuda ei saa. Elatise suurendamiseks kehtiva miinimummäärani tuleb uuesti kohtusse pöörduda ja kohus suurendab elatist alates kohtusse pöördumisest, mitte tagasiulatuvalt.
Kui elatis on välja mõistetud alampalgaga seotult, tuleb pöörduda kohtutäituri poole, kes nõuab sisse elatisvõlgnevuse (summad, mis on makstud vähem kui elatise miinimumäär ette näeb).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kelle poole pöörduda kui lapse bioloogiline isa on nõus loobuma isadusest ja minu abikaasa on nõus lapse lapsendama?11.04.2019
Tere.
Lapse bioloogiline isa on nõus loobuma isadusest ja minu abikaasa on nõus lapse lapsendama. Kuidas me peaksime edasi toimima ja kelle poole pöörduma?
Lugupidamisega
Lapse bioloogiline isa on nõus loobuma isadusest ja minu abikaasa on nõus lapse lapsendama. Kuidas me peaksime edasi toimima ja kelle poole pöörduma?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsendamisega seotud küsimustes nõustab ja abistab Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond, palun pöörduge edasiste juhiste saamiseks nende poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas loobuda vanemlikest õigustest, et laste ema uus mees saaks lapsed lapsendada ja neid kasvatada?08.04.2019
Tere
Ei ela enam laste emaga pea 10 aastat koos, temal uus pere ja lapsigi on lisandunud, tema elab eestis, mina soomes, laste ema soovib abielluda ja kogu pere üheks liita, mina olen nõus loobuma oma vanemlikest õigustest ja nõus ka sellega, et siis see isa kes reaalselt lapsi kasvatab ja keda ka lapsed aktsepteerivad saaks nad lapsenda, aga mida ma selleks tegema pean, mõistus on otsas, notar mulle sellist paberit ei väljasta jne.
Ei ela enam laste emaga pea 10 aastat koos, temal uus pere ja lapsigi on lisandunud, tema elab eestis, mina soomes, laste ema soovib abielluda ja kogu pere üheks liita, mina olen nõus loobuma oma vanemlikest õigustest ja nõus ka sellega, et siis see isa kes reaalselt lapsi kasvatab ja keda ka lapsed aktsepteerivad saaks nad lapsenda, aga mida ma selleks tegema pean, mõistus on otsas, notar mulle sellist paberit ei väljasta jne.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsendamisega seotud küsimustes tuleb kõigepealt pöörduda Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna poole, sealsed spetsialistid oskavad Teid vajalikes küsimustes nõustada ja abistada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minial on millalgi uuesti õigus lapse hooldusõigust taotleda?08.04.2019
Kas lapse ema ehk minia saab taotleda hooldusõigust kohtu kaudu tagasi, kui ta kord kuus tunneb ainult huvi lapse vastu ja selle kahe aasta jooksul pole ta toetanud ega elatist maksnud, tööl ei käi ja kui leiab töö siis kaua ühe koha peal ei ole, kui vanemlikud õigused ära võeti, siis ta ise soovis lapsest loobuda, kuna oli noor ja ei osanud tahtnud lapse eest hoolitseda, tahangi nagu teada kas ühel päeval on tal õigus laps endale võtta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse emal on õigus pöörduda kohtu poole hooldusõiguse taastamiseks, kuid kas kohus sellise avalduse rahuldab, sõltub juba asjaoludest. Kui ema ikkagi lapse vastu huvi ei tunne, talle ülalpidamist ei anna ega oma ka regulaarset sissetulekut, ei pea ma seda eriti perspektiivikaks nõudeks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand