Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas käib notariaalselt sõlmitud elatisraha kokkuleppe nõuetekohane ülesütlemine ülesütlemisavaldusega?06.03.2019
Tervist!
Infot sel teemal justkui leidub, samas puust ja punaseks õpetust ei leia.
Kuidas käib notariaalselt sõlmitud elatisraha kokkuleppe nõuetekohane ülesütlemine ülesütlemisavaldusega? Kellele ja kuhu tuleb see saata? Kas ainult teisele osapoolele? Milline etteteatamisaeg on mõistlik?
Kuidas toimub kohtutäiturite informeerimine, et kokkulepe enam ei kehti, kui teine pool asja nende kätte annab?
Kui uuele kokkuleppele ei jõuta, samas maksatakse elatisraha varasemast kokkuleppest vähem, siis kumb pool peab järgmise sammu astuma ning kohtusse pöörduma?
Ette tänades
Infot sel teemal justkui leidub, samas puust ja punaseks õpetust ei leia.
Kuidas käib notariaalselt sõlmitud elatisraha kokkuleppe nõuetekohane ülesütlemine ülesütlemisavaldusega? Kellele ja kuhu tuleb see saata? Kas ainult teisele osapoolele? Milline etteteatamisaeg on mõistlik?
Kuidas toimub kohtutäiturite informeerimine, et kokkulepe enam ei kehti, kui teine pool asja nende kätte annab?
Kui uuele kokkuleppele ei jõuta, samas maksatakse elatisraha varasemast kokkuleppest vähem, siis kumb pool peab järgmise sammu astuma ning kohtusse pöörduma?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ülesütlemisavaldus tuleb esitada teisele vanemale. Mõistlik tähtaeg on vaieldav termin, kuid antud juhul võiks minu hinnangul selleks pidada ühte kalendrikuud. Vaatamata korrektse ülesütlemisavalduse esitamisele võib tekkida olukord, kus elatise saamiseks õigustatud vanem esitab kokkuleppe notarile täitmiseks ja algatatakse täitemenetlus, sellisel juhul tuleb esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avaldus.
Kui elatist saama õigustatud vanem ei nõustu teise vanema poolt makstava elatisega, tuleb tal lapse nimel elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võtta, et 1995 a lahutuse järel jagamata maja oma nimele saada?06.03.2019
Tere!
Mida peaksin tegema selleks, et 1995 aasta lahutuse käigus ühisvara jagamata jäi ( s.o maja), kuigi lahutuse avaldusele sai märgitud (lahutatud omavahelisel kokkuleppel, mida meie omavahel ka tegime). Nagu aru saan nüüdse seaduse järgi see enam ei kehti. Soovin saada maja ainuomanikuks, mis ongi minu nimele registreeritud 1992 aastal.
Mida peaksin tegema selleks, et 1995 aasta lahutuse käigus ühisvara jagamata jäi ( s.o maja), kuigi lahutuse avaldusele sai märgitud (lahutatud omavahelisel kokkuleppel, mida meie omavahel ka tegime). Nagu aru saan nüüdse seaduse järgi see enam ei kehti. Soovin saada maja ainuomanikuks, mis ongi minu nimele registreeritud 1992 aastal.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida endise abikaasaga notariaalne ühisvara jagamise leping. Kui ühisvara jagamise osas kokkuleppele jõuda ei õnnestu, tuleb ühisvara jagamiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisraha saab kuni sünnipäevani või gümnaasiumi lõpuni?04.03.2019
Tere!
Kohtulik kokkulepe. Makstakse kuni täisealiseks (24.veebruar 2019) saamiseni. Kuid poeg lõpetab alles juuni 2019.a. gümnaasiumi ja kas võimalik, et nii jääbki või on õigus ikka gümnaasiumi lõpetamiseni saada elatisraha. Kui sügisest ülikooli õppima minek (päevasesse osakonda), kas on võimalik taotleda edasi elatisraha kuni 21.aastaseks saamisel. Tänud ette!
Kohtulik kokkulepe. Makstakse kuni täisealiseks (24.veebruar 2019) saamiseni. Kuid poeg lõpetab alles juuni 2019.a. gümnaasiumi ja kas võimalik, et nii jääbki või on õigus ikka gümnaasiumi lõpetamiseni saada elatisraha. Kui sügisest ülikooli õppima minek (päevasesse osakonda), kas on võimalik taotleda edasi elatisraha kuni 21.aastaseks saamisel. Tänud ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps saab täisealiseks, kuid jätkab õpinguid keskkoolis (ja ka ülikoolis), on tal õigus vanemate ülalpidamisele, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealine laps peab kohtu kaudu ise elatist nõudma, vanem teda enam kohtumenetluses esindada ei saa (võib muidugi võtta lepingulise esindaja).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eraisiku pankroti korral võib kohus laste suhtes ka mingi otsuse teha, nad ära võtta vms?04.03.2019
Tere. Väga suur mure. Olen noor, kes on sattunud üleni võlgadesse. Käin küll tööl, kuid sellest ei piisa. Püsiv elukoht üüripinna näol olemas. Üheks lahenduseks oleks eraisiku pankrot. Siit ka küsimus, kas kohus võib laste suhtes ka mingi otsuse teha, nad ära võtta vms. väites, et olen nüüd maksejõuetu? Samas, peaks mulle miinimumvahendid ju võimaldama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamine ei anna kindlasti automaatselt alust vanema hooldusõiguse piiramiseks, selleks peavad ikka esinema muud põhjused (reaalne oht laste heaolule).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas endine mees saab mult 270 eurot elatisraha nõuda?04.03.2019
Tere,
Elan eelmise mehega lahus juba 6 aastat, meil on ühine laps 10-aastane. Nimelt nüüd esitas ta mulle nõude, et pean maksma 270 eurot kuus lapsele elatisraha. Laps elab muidu isa juures. Aga vaheajad ja nädalavahetused on minu juures. Mul on lisaks veel väike 2-aastane laps ja tööl ei käi, laps läheb alles sügisest lasteaeda. Kas ta saab mu käest nii suurt summat nõuda? Samas kui ma lapsel järgi käin, siis pean ise käima. Kui küsin, et kas tema saaks tuua siis öeldakse, et pean talle selle sõidu kinni maksma.
Elan eelmise mehega lahus juba 6 aastat, meil on ühine laps 10-aastane. Nimelt nüüd esitas ta mulle nõude, et pean maksma 270 eurot kuus lapsele elatisraha. Laps elab muidu isa juures. Aga vaheajad ja nädalavahetused on minu juures. Mul on lisaks veel väike 2-aastane laps ja tööl ei käi, laps läheb alles sügisest lasteaeda. Kas ta saab mu käest nii suurt summat nõuda? Samas kui ma lapsel järgi käin, siis pean ise käima. Kui küsin, et kas tema saaks tuua siis öeldakse, et pean talle selle sõidu kinni maksma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kui suured on lapse igakuised ülalpidamiskulud ja kui suure osa tasute neist kuludest vahetult Teie (kui laps parasjagu Teie juures viibib). Kui lapse alaline elukoht on isa juures, tuleb lapse isal kanda lapse ülalpidamiskulusid tõenäoliselt ikkagi suuremas summas kui Teil, seega mingisuguses osas tuleb Teil oma ülalpidamiskohustust kanda ilmselt ikkagi elatist makstes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapselapsel on kohustus hooldada oma vanaema, kui vanaemal on 5 täiskasvanud last?28.02.2019
Tere!
Kas minu elukaaslasel on kohustus hooldada oma vanaema, kui vanaemal on 5 täiskasvand last keda ta on terve elu kasvatanud? Antud juhul on langenud kogu koorem minu ja minu elukaaslase õlgadele. Vanaema on ligi 90-aastane ja ei tule enam iseseisvalt oma eluga toime, vajab pidevat järelvalvet. Meie aga käime mõlemad tööl. Lastega oleme püüdnud rääkida, aga tulutult. Peagi on meie perre sündimas pisike beebi ja vanainimsega toimetulemine käib meile üle jõu.
Kas minu elukaaslasel on kohustus hooldada oma vanaema, kui vanaemal on 5 täiskasvand last keda ta on terve elu kasvatanud? Antud juhul on langenud kogu koorem minu ja minu elukaaslase õlgadele. Vanaema on ligi 90-aastane ja ei tule enam iseseisvalt oma eluga toime, vajab pidevat järelvalvet. Meie aga käime mõlemad tööl. Lastega oleme püüdnud rääkida, aga tulutult. Peagi on meie perre sündimas pisike beebi ja vanainimsega toimetulemine käib meile üle jõu.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abivajaval vanainimesel on 5 täiskasvanud last, lasub tema ülalpidamise kohustus neil, mitte ühel lapselapsel. Kui lapsed ülalpidamisest keelduvad, tuleb seda neilt nõuda kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan taotleda lapse ainuhooldust kui lapse ema ei lähe vaatamata arstide suunamisele psühhiaatri juurde?28.02.2019
Tere.
Kuidas peaksin käituma olukorras, kus lapse ema on suunanud psühhiaatri juurde perearst, lastearst ning lastehaigla psühholoog kuid tema leiab, et see on vabatahtlik asi ning keeldub sinna minemast. Tema hetke seisundis on võimatu temaga koos elada ning tema käitumine on muutunud lapse arengut takistavaks. Kas mul oleks võimalik taotleda lapse ainuhooldusõigust seni kui tema olukord paraneb? Kas mul on õigust kohtus hooldusõiguse määramisel nõuda psühhiaatrilist hindamist?
Kuidas peaksin käituma olukorras, kus lapse ema on suunanud psühhiaatri juurde perearst, lastearst ning lastehaigla psühholoog kuid tema leiab, et see on vabatahtlik asi ning keeldub sinna minemast. Tema hetke seisundis on võimatu temaga koos elada ning tema käitumine on muutunud lapse arengut takistavaks. Kas mul oleks võimalik taotleda lapse ainuhooldusõigust seni kui tema olukord paraneb? Kas mul on õigust kohtus hooldusõiguse määramisel nõuda psühhiaatrilist hindamist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ema ei ole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu last hooldama, on ilmselt põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine.
Kui asjaolud seda toetavad, võib olla põhjendatud psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine kohtumenetluse käigus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse ema saab nõuda eestkostjalt lapsega kohtumist kui emalt on vanemlikud õigused täielikult ära võetud?28.02.2019
Tere!
Kui lapse emalt on vanemlikud õigused täielikult ära võetud, kas siis lapse emal on õigus eestkostjalt nõuda lapsega kohtumist kui laps elab eestkostja peres?
Ette tänades
Kui lapse emalt on vanemlikud õigused täielikult ära võetud, kas siis lapse emal on õigus eestkostjalt nõuda lapsega kohtumist kui laps elab eestkostja peres?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse emalt on lapse hooldusõigus täielikult ära võetud, säilib tal õigus lapsega suhelda. Ilmselgelt peab suhtlemine vastama lapse huvidele ega tohi lapsele kuidagi kahjulikult mõjuda, vastasel juhul on põhjendatud suhtlusõigust piirata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse emal on õigus lapse elukohta muuta (Eesti siseselt) ja mujale kolida ilma lapse isale sellest teavitamata?27.02.2019
Kas lapse emal on õigus lapse elukohta muuta (Eesti siseselt) ja mujale kolida ilma lapse isale sellest teavitamata? Laps on viie aastane ning selle aja jooksul on ta näinud last kolm korda. Samuti pole ta varasemat huvi lapse vastu üles näidanud ega materiaalselt toetanud. Toetanud on küll lapse vanavanemad. Kolimise põhjus on uus töö ning elukoht, samuti uus elukaaslane. Mees pettis naist ning jättis lapse ja naise maha ilma selgitusteta.
Lapse ema on üksinda hakkama saanud eelnevad aastad ning küsitud abile pole lapse isa vastanud, samuti väidab laps, et kardab isa. Hetkel on vanematel ühine hooldusõigus. Millised võimalused on lapse emal? Lapse isa ähvardab lapse ära võtmisega.
Lapse ema on üksinda hakkama saanud eelnevad aastad ning küsitud abile pole lapse isa vastanud, samuti väidab laps, et kardab isa. Hetkel on vanematel ühine hooldusõigus. Millised võimalused on lapse emal? Lapse isa ähvardab lapse ära võtmisega.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peaksid vanemad kõik last oluliselt puudutavad otsused vastu võtma ühiselt, sealhulgas lapse elukoha muutmine. Antud juhul, kui isal ei ole huvi lapse elus osalemiseks, oleks minu hinnangul põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine, vähemalt selles osas, mis annab vanemale õiguse ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju pean maksma kahele lapsele elatist kui soovin seda teha vabatahtlikult ilma kohtuta?27.02.2019
Tere!
Laste ema kolis lastega minu juurest ära, 50 meetrit eemale üürikorterisse. Olen nõus lastele nö alimente maksma. Tahaks seda teha ilma kohtuta, laste ema on sellega nõus. Küsimus selline, et kui suur on see summa, isegi siis, kui ma suhtlen lastega, ööbivad vahel minu juures, käin lasteaias järel ja tegelen nendega kui ema on tööl, trennis siis on muid tegemisi. Palk on 700-800 eurot, lapsi 2.
Laste ema kolis lastega minu juurest ära, 50 meetrit eemale üürikorterisse. Olen nõus lastele nö alimente maksma. Tahaks seda teha ilma kohtuta, laste ema on sellega nõus. Küsimus selline, et kui suur on see summa, isegi siis, kui ma suhtlen lastega, ööbivad vahel minu juures, käin lasteaias järel ja tegelen nendega kui ema on tööl, trennis siis on muid tegemisi. Palk on 700-800 eurot, lapsi 2.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus oleneb laste vajaduste suurusest ja ka vanemate rahalistest võimalustest. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada laste igakuised ülalpidamiskulud ja jagada kulude suurus sellist, et mõlema vanema kanda jääb võrdne osa laste ülalpidamiskuludest. Näiteks kui ühe lapse ülapidamiskulud on 400 eurot kuus ja neid kulutusi kannab ema, kelle juures on lapse alaline elukoht, tuleks lapsele maksta elatist 200 eurot kuus, teise poole sellest panustab lapse ema.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand