Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas isal on õigus anda volitused kolmandatele isikutele uurida laste tervist puudutavat infot digilugu.ee portaalis?20.02.2019

Tere
Meil laste isaga on ühine hooldusõigus. Lapsed elavad alaliselt minuga. Kas isal on õigus anda volitused kolmandatele isikutele uurida laste tervist puudutavat infot digilugu.ee portaalis? Nimelt minu laste isa lubas uurida laste infot oma emal ( kes on ametilt perearst). Kas see on seadusega lubatud? Või peab ta enne minu nõusolekut küsima?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peaksid vanemad kõik last oluliselt puudutavad küsimused vastu võtma ühiselt. Seega vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kas lapse isa poolt ainuisikuliselt tehtud otsus on last oluliselt puudutav või mitte. Isiklikult kaldun siinkohal arvama, et tegemist ei ole lapse seisukohalt niivõrd olulise küsimusega, et see vajaks igal juhul teise vanema nõusolekut, samuti ei kujuta see otsustus tõenäoliselt lapse heaolule ohtu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas Ringkonnakohtul on tsiviilasjades (perekonnaõigus, eestkostja määramine) menetlusaeg?19.02.2019

Tere!

Minu küsimus puudutab Ringkonnakohust. On Ringkonnakohtul tsiviilasjades (perekonnaõigus, eestkostja määramine) menetlusaeg? Hetkel on möödas kaheksa kuud ajast, kui Kostja esitas määruskaebuse Maakohtu otsuse peale. Teise astme kohus asub Tallinnas.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Menetluse pikkus sõltub iga kohtuasja asjaoludest, seadusega ei ole paika pandud menetlusaja pikkust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abikaasa oleks pidanud küsima ka minu nõusolekut kui müüs meie ühise osaühingu kinnisvara?19.02.2019

Meil on abikaasaga abielu jooksul asutatud osaühing. Aasta tagasi müüs abikaasa minu nõusolekuta osaühingu kinnisvara. Kas ta oleks pidanud küsima ka minu nõusolekut ja hiljem jagama saadud müügi summat? Sellele rahale on siis õigus ainult temal?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui osaühing on registreeritud abielu ajal, on tegemist ühisvaraga (eeldusel, et varasuhteks on varaühisus). Ühisvaraga tehingute tegemiseks peaks olema mõlema abikaasa nõusolek, kuid praktikas ei ole see pahatihti vajalik. Ühisvara müügist saadav tulu on jätkuvalt poolte ühisvara, seda ei tule tingimata pooleks jagada, kuid siiski säilitada/kasutada perekonna huvides.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peab toimuma lapsele tehtud kulutuste võrdne jagamine eraldi elavate vanemate vahel?18.02.2019

Tere!
Kuna laps elab võrdsetes osades nädal ema juures ja nädal isa juures ja kohus on määranud, et mõlemad vanemad kannavad lapsele tehtud kulutused eluasemele ja toidule ise ning peavad muud kulud (riided/jalanõud, koolikohustus, ravimid, transport jm) jagama võrdsetes osades.
Kuidas peaks toimuma kulutuste võrdne jagamine?
a) kas ema-isa ostavad riided/jalanõud jm ise ja lubavad kasutada neid asju vaid enda juures olles
b) ostetakse vajadusepõhiselt riided jm vajalikud asjad (lisaks telefonikulu, trennikulu, klassiüritused jne) ja jagatakse kulutatud summad võrdselt vanemate vahel.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Mõlemad Teie poolt nimetatud variandid on sobivad, seega oleneb antud juhul kulude jaotamise korraldus vanemate endi kokkuleppest. Tuleb leida lahendus, mis sobib paremini mõlema vanema elukorraldusega, samuti tuleb arvestada ka seda, et teise variandi puhul on vanemate kokkkupuutepunkt suurem ja selle eelduseks on üldiselt vanemate head suhted, vastasel juhul võib see tekitada lisapingeid vanematele ja seeläbi ka lapsele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on mingi vanuse piir mil on lapse emal õigus otsustada kui tihti laps isa juurde läheb?14.02.2019

Tunnen muret oma 1,5 aastase lapse tervise pärast. Läksime lapse isaga suhtest lahku(pole kunagi koos elanud).Lapse isa aga nõuab lapsega koos olemist mõlemal nädalavahetuse päeval. Laps on aga tavaliselt temaga koos umbes 4 tundi ühel nädalavahetuse päeval ja pärast seda on laps nii rahutu, magamata, närviline. Isegi öösel magab halvasti, nutab end ärkvele. Mina koos isaga lapse juures ei viibi. Ma olen seni keeldunud kahte päeva järjest last isa juurde laskmast, sest tegemist pole tema isikliku koduga ja inimesi käib seal rohkem kui vaid tema ja tema ema. Lapsest on kahju, sest närvilisus kajastub mitu päeva. Laps muidu nii rahulik ja rõõmus. Kas on mingi vanuse piir mil on lapse emal õigus otsustada kui tihti laps isa juurde läheb? Lapse isa ei huvita lapse närvilisus ega tervis karva võrdki. Ainult nõuab oma tahtmist. Olen püüdnud teda mõistma panna, et las laps kasvab natuke, et oskaks juba rääkida, et siis on lihtsam last mõista. Ma olen korduvalt öelnud, et ei keela lapsega kohtuda, kuid vaid 1 päev nädalavahetusel, seni kuni laps suuremaks kasvab. Lapse isa aga on ülbe ja ähvardab. Mida teha? Kas peaksin lastekaitsesse pöörduma? Ei taha, et lapse närvikava kahjustuks, ta veel nii väike.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Seadusandja ei ole reguleerinud detailselt, milline peaks välja nägema lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord. Ilmselgelt on kõik olukorrad erinevad, erinevad on ju laste vanused, vanemate töögraafikud ja ka vanemate elakohtade kaugused. Küll aga peab suhtlemiskorra kindlaksmääramisel seadma alati esikohale lapse huvid, see on kõige olulisem.

Kui laps on veel liiga väike, et olla emast üle öö lahus, peaksid kohtumised olema lühiajalised, kuid samas toimuma sagedamini, kui suurema lapse puhul. Kindlasti ei ole põhjendatud see, et laps veedab lahus elava vanemaga kõik nädalavahetused, ka suuremate laste puhul kehtib reeglina põhimõte, et kohustustest vaba aeg peaks vanemate vahel jagunema võrdselt (kaks nädalavahetust kuus ühe vanemaga, kaks teise vanemaga).

Kui vanemad omavahel lapsega suhtlemise korras kokkuleppele ei saa, tuleks pöörduda oma murega lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel kokkuleppele saada ei õnnestu, määrab suhtlemiskorra vanema avalduse alusel kindlaks kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suvel on lapsed isaga, kas ma pean talle riiklikku lapsetoetuse üle kandama?11.02.2019

Kui suvel on lapsed isaga, kas ma pean talle riiklikku lapsetoetuse üle kandama? Ja kui isa talvel maksab mulle lapsetoetust, kas ma pean sama tegema suvel?
Kui jah, siis kas isal on õigus seda raha tagasiulatuvalt minult nõuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapse ülalpidamiskohustus jaotub vanemate vahel reeglina võrdselt ehk siis vanemad peaksid võrdsetes osades katma lapse ülalpidamiskulud.

Kui lapsed veedavad sisuliselt terve aja ühe vanemaga, tuleb lastest lahus elaval vanemal katta pool laste ülalpidamiskuludest, reeglina elatise maksmise teel. Lapsi kasvatav vanem panustab samuti pool ülalpidamiskulude suurusest, vahetult kulutusi tehes. Kui lapsed veedavad terve suve isaga ja sellest tulenevalt Teil laste ülapidamiseks kulutusi teha ei tule, peaksite katma pool laste ülalpidamiskuludest isa juures.

Praktikas juba makstud elatist tagasi nõuda ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, et lapsel ei tekiks täiskasvanuna kohustusi oma isa suhtes, kuna ta meid ei toeta?11.02.2019

Tere!
Kui lapse isa on keeldunud lapsele elatusraha maksmast (omavahelisel kokkuleppel) ja ei ole aastaid seda juba teinud ning ei ole ka lapse vastu huvi tundnud, siis mida peaksin tegema, et lapsel ei tekiks täiskasvanuna kohustusi oma isa suhtes? Oma pererahu huvides olen siiani kohtuteed vältinud, sest tuleme lapsega toime ka ilma isapoolse elatusrahata.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isa rikub lapse suhtes jämedalt ülalpidamiskohustust, võib kohus tulevikus piirata (või ka vabastada) lapse ülalpidamiskohustusest abivajava isa ees. Selleks tuleb aga kohtule tõendada, et isa on oma ülalpidamiskohustust rikkunud, kuid selleks on sobilikud eelkõige tõendid, mille kohaselt on isalt lapse kasuks kohtulahendiga elatis välja mõistetud ning tõendid ebaeduka täitemenetluse kohta. Täiendavalt sobivad tõendamiseks ka tunnistajate ütlused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kelle poole pöörduda, et vormistada lapsed enda hoolduse alla, sest ema tahab neist loobuda?07.02.2019

Läheme elukaaslasega lahku. Meil on 2 väikest last (1,5 ja 4), kellest ema soovib täielikult loobuda (on selle kohta mulle ka kirjalikud allkirjastatud paberid vormistanud) ehk siis ei soovi nende edaspidises elus otseselt osaleda. Kelle poole peaksin esimese asjana pöörduma, et see teema lõpliku lahenduse ja ametlikult vormistatud saaks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Vanemlikest õigustest nö loobumine ei ole võimalik, lapse emale jääb endiselt laste ülalpidamiskohustus ja õigus/kohustus nendega suhelda, seda ka siis, kui nad jäävad peale lahkuminekut alaliselt Teie kasvatada. Antud olukorras tuleks siis teha muudatused hooldusõiguse kuuluvuses (tõenäoliselt on see teil hetkel lapse emaga ühine), selleks tuleb vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pea minu kontole laekunud peretoetust jagama teise vanemaga?04.02.2019

Tere!
1. Elame laste isaga eraldi ja lapsed (algkooliealised) elavad kord tema, kord minu juures. See on jaotatud tema nõudmisel ajaliselt võrdseks. Kuna tal on lähenemas kiire tööperiood siis ta nõuab, et oleksin ise need 1,5-2 kuud lastega. Võtaksin puhkust jne. Kas ma olen selleks kohustatud?
2. Lasteraha ehk peretoetus on laekunud minu kontole. Kas seda peab jagama teise vanemaga? Kui ma pole jaganud, kas olen siis talle selle võlgu? See raha on ju ette nähtud lastele vajaliku soetamiseks.

Aitäh vastuste eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Suhtlemiskorras tuleb vanematel omavahel kokku leppida, siinkohal ei ole seadusandja andnud täpseid juhiseid, kuidas peaks lastega koosolemise aeg vanemate vahel jagunema, oleneb ikkagi asjaoludest. Kui vanemad omavahel suhtlemiskorra osas kokkuleppele ei saa, määrab suhtlemiskorra kindlaks kohus.

Lastetoetuse eesmärgiks on laste vajaduste katmine ja seeläbi vanemate ülalpidamiskohustuse osaline vähendamine. Seega kui lastetoetus laekub Teie kontole, ei pea Te otseselt poolt sellest laste isale kandma, kuid toetusest poole ulatuses peaksid laste isa kulutused lastele väiksemad olema (näiteks maksate Teie üksinda laste huviringikulud, kasutades selleks täisulatuses lastetoetust).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milline on aktsiate kuuluvus, kui soetatud abielu ajal ja viidud välismaale?15.01.2019

Abielu jooksul olen soetanud Eestis registreeritud ettevõtte aktsiad, mis on ühisvara. Nüüd, ettevõte vahetab need aktsiad 1:1 Maltal registreeritud ettevõtte aktsiate vastu. Olen kindel, et liigutamise/vahetamisel, mul on vaja eks-abikaasa allkirja/nõusolekut. Aga mis juhtub hiljem, kui aktsiad on liigutatud. Kas need on ikka ühisvara? Ja kuidas kehtivad seadused, kui ma tahan näiteks need hiljem Maltal juba müüa?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused - kui võõrandada ühisvarasse kuuluv ese või õigus ning seejärel saadud tulu eest uus soetada, on jätkuvalt tegemist ühisvaraga.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand