Perekonnaõigus
Küsimus: Milles seisneb raseda ülalpidamine?21.05.2019
Milles seisneb raseda ülalpidamine? Mis suuruses on see ülalpidamine ning mis juhul seda makstakse isa poolt. Kes seda määrab ning kuhu poole vajalik pöörduda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 111 lõige 1 sätestab, et lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Ülalpidamiseks on lapse isa kohustatud olukorras, kus lapseootel naine ei ole ise võimeline ennast ülal pidama (st tal puuduvad endal rahalised vahendid ja võimekus sissetuleku teenimiseks). Ülalpidamise suurus oleneb lapseootel naise põhjendatud vajaduste suurusest ja ka ülalpidamiseks kohustatud isiku majanduslikust olukorrast.
Ülalpidamise andmise osas peaksid pooled omavahel kokkuleppele jõudma - kui see ei õnnestu, määrab ülalpidamiskohustuse suuruse naise hagi alusel kindlaks kohus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtus on aluseks juristi poolt elatise tasumiseks tehtud kokkulepe (ei ole notariaalne), kuna üks vanem ei maksa elatist?14.05.2019
Tere!
Meil on tehtud juristi poolt elatise tasumiseks kokkulepe (ei ole notariaalne), kus mõlemad oma allkirjadega kinnitame, kui suure summa üks vanem maksab elatist jne. Kas selline kokkulepe on kehtiv kui minna kohtusse, sest üks vanem ei soovi kokkuleppest kinni pidada?
Meil on tehtud juristi poolt elatise tasumiseks kokkulepe (ei ole notariaalne), kus mõlemad oma allkirjadega kinnitame, kui suure summa üks vanem maksab elatist jne. Kas selline kokkulepe on kehtiv kui minna kohtusse, sest üks vanem ei soovi kokkuleppest kinni pidada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõnealuse kokkuleppega on võimalik tõendada, et vanemad olid omavahel kokku leppinud elatise maksmises, kuid sellel ei ole kohtu jaoks mingisugust siduvat jõudu - kohus võib elatise summaks määrata ka teistsuguse summa kui omavahel kokkulepitu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa nõusolekul on võimalik kokku leppida, et ostetava korteriga on tegu lahusvaraga?14.05.2019
Tere,
Elan abikaasast lahus, aga ametlikult oleme endiselt abielus. Soovin osta korteri, aga ei taha, et see oleks ühisvara. Kas abikaasa nõusolekul on võimalik kokku leppida, et tegu on lahusvaraga? Kui on siis kuidas ja mis hetkel see lahusvaraks vormistatakse?
Igaks juhuks mainiks veel ära, et korteri tahaksin osta pangalaenuga, ei tea kas see on midagi mis vastust võib mõjutada.
Tänan!
Elan abikaasast lahus, aga ametlikult oleme endiselt abielus. Soovin osta korteri, aga ei taha, et see oleks ühisvara. Kas abikaasa nõusolekul on võimalik kokku leppida, et tegu on lahusvaraga? Kui on siis kuidas ja mis hetkel see lahusvaraks vormistatakse?
Igaks juhuks mainiks veel ära, et korteri tahaksin osta pangalaenuga, ei tea kas see on midagi mis vastust võib mõjutada.
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abieluvara lepinguga on võimalik (abielu ajal) määrata kindlaks, et mõni konkreetne ese kuulub ühe abikaasa lahusvara hulka. Leping tuleb sõlmida notariaalses vormis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatise summa mida nõuda saab on seotud ka kuidagi suhtluskorraga? 14.05.2019
Saan aru, et elatise miinimum on täna pool miinimumpalka, kuid kas see summa mida nõuda saab on seotud ka kuidagi suhtluskorraga? St kui lapsed viibivad osa ajast ka selle vanema juures, kellelt elatist nõutakse? Kas elatise summa vähenemiseks peab olema kohtus määratud suhtluskord? Kas siinkohal loeb ka kohtulik kompromiss?
Kas tagasiulatuvalt on võimalik nõuda ka enam kui aasta elatist? Kui jah siis lühidalt milline oleks positiivse lõpplahendiga protsess?
Kas tagasiulatuvalt on võimalik nõuda ka enam kui aasta elatist? Kui jah siis lühidalt milline oleks positiivse lõpplahendiga protsess?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsed viibivad osa ajast lahus elava vanemaga ja vanemal tuleb sellel perioodil teha laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, tuleb seda elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta.
Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud, tuleb elatise vähendamiseks pöörduda vastava hagiga kohtu poole. Vanem, kes soovib elatise vähendamist, kuna teeb laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, peab kohtule tõendama, kui palju viibivad lapsed tema juures ja milliseid kulutusi vanem seejuures lastele teeb. See ei mängi rolli, kas suhtlemiskord on kindlaks määratud kohtulahendiga või on tegemist kohtuvälise kokkuleppega.
Elatist on võimalik nõuda 1 aasta tagasiulatuvalt alates elatishagi esitamisest. Kui elatis on juba kohtu poolt väljamõistetud, ei ole võimalik elatise suurust muuta tagasiulatuvalt, vaid alates elatise suuruse muutmise hagi esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas last kasvataval vanemal on õigus keelduda suhtluskorra täitmisest kui lapse teine vanem rikub suhtluskorda?14.05.2019
Tere!
Kui lapse teine vanem rikub suhtluskorda ajal, kui laps viibib tema juures (seadistab telefoni režiimile, kus eemal viibival vanemal pole võimalus lapsega ühendust saada, kuigi kohtumääruses on kirjas, et ei tohi keelata eemal viibiva vanema suhtlust lapsega) ja rikub suhtluskorda, koostööd mitte tehes (k.a. meilidele vastamine), kas last kasvataval vanemal on õigus keelduda suhtluskorra täitmisest (lapse huve arvesse võttes)?
Kui lapse teine vanem rikub suhtluskorda ajal, kui laps viibib tema juures (seadistab telefoni režiimile, kus eemal viibival vanemal pole võimalus lapsega ühendust saada, kuigi kohtumääruses on kirjas, et ei tohi keelata eemal viibiva vanema suhtlust lapsega) ja rikub suhtluskorda, koostööd mitte tehes (k.a. meilidele vastamine), kas last kasvataval vanemal on õigus keelduda suhtluskorra täitmisest (lapse huve arvesse võttes)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühe vanema poolne suhtlemiskorra rikkumine ei anna kindlasti alust teise vanema poolt suhtlemiskorra rikkumiseks. Kui rikkumised jätkuvad, tuleb pöörduda kohtusse lepitusmenetluse läbiviimiseks (eelnevalt võib abi küsida ka elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poolt).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on veel võimalus pärast lahutust vara jagades oma osa saada või olen hiljaks jäänud?13.05.2019
Tere
Lahutasin abielu aasta tagasi ning seejärel müüsime ära oma ühisvara ehk maamaja. Kuna mina kolisin lastega oma vanemate juurde, kuid eksmehele oli vaja uut elukohta, siis sai ta majamüügist saadud raha endale ja ostis selle eest korteri. Minu soov oli, et korter vormistatakse meie mõlema nimele, kuna pool maamaja müügist saadud raha oli siiski ju minu. Sellega polnud endine kaasa nõus, kuid suusõnaliselt kinnitas mitmeid kordi, et pool korterit on minu ja kui kunagi selle maha müüb, siis annab pool rahast minule. Nüüd ongi olukord selline, et eksmees pani korteri müüki, kuid minule ei plaani sealt midagi anda. Kas mul on veel mingitki võimalust temalt mulle kuuluvat osa kätte saada või pean leppima, et olen oma naiivsuse ja liigse usaldamise tõttu kõigest ilma?
Lahutasin abielu aasta tagasi ning seejärel müüsime ära oma ühisvara ehk maamaja. Kuna mina kolisin lastega oma vanemate juurde, kuid eksmehele oli vaja uut elukohta, siis sai ta majamüügist saadud raha endale ja ostis selle eest korteri. Minu soov oli, et korter vormistatakse meie mõlema nimele, kuna pool maamaja müügist saadud raha oli siiski ju minu. Sellega polnud endine kaasa nõus, kuid suusõnaliselt kinnitas mitmeid kordi, et pool korterit on minu ja kui kunagi selle maha müüb, siis annab pool rahast minule. Nüüd ongi olukord selline, et eksmees pani korteri müüki, kuid minule ei plaani sealt midagi anda. Kas mul on veel mingitki võimalust temalt mulle kuuluvat osa kätte saada või pean leppima, et olen oma naiivsuse ja liigse usaldamise tõttu kõigest ilma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sisuliselt on müügitehinguga ühisvara jagatud - pooled võivad iseenesest kokku leppida ka selles, et kogu ühisvara jääb ühele abikaasadest ja sellele Teie endine abikaasa ilmselt rõhubki. Ainukese variandina näen seda, et tuleb pöörduda kohtu poole suulise kokkuleppe tuvastamiseks ja endise abikaasa kohustamiseks Teile poole korterimüügi tulu hüvitamiseks. See eeldab Teie poolset tõendamist, et selline kokkulepe on üleüldse olnud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ma soovin lapse isalt 270 eurot elatist, kas ma pean kohtus seda kuidagi tõendama või ei pea?13.05.2019
Kui ma soovin lapse isalt 270 eurot elatist, kas ma pean kohtus seda kuidagi tõendama või ei pea?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina miinimumelatist nõudes lapse vajadusi kohtus tõendama ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eesti praktika on selline, et isa ikkagi jääb lõpuks ilma lasteta ja need määratakse ema juurde?13.05.2019
Tere,
abikaasaga koos oldud 10a - neist 8 ametlikus abielus. Tänaseks päevaks on naispool leidnud uue silmarõõmu ja nõuab lahutust. Peres kasvab kaks väikest tütart (üks 3a ja teine 8a)+15-aastane noormees naise eelmisest abielust. Koos on soetatud pool aastat tagasi kaunis maja. Kui suur on tõenäosus, et mina kui isa saaksin ühe või mõlemad lapsed endale juurde jätta? Naispoole plaan on maja müüa ja saadud raha eest soetada uus elamispind-mina teen kõik endast võimaliku, et saada maja enda nimele kuna sinna pandud palju energiat ja vaeva ning hinge. Juhul kui see õnnestub kas perenõustaja või kohus arvestaks selliste argumentidega, et lapsel/lastel oleks ju parem isa juures kuna ei peaks koole ega lasteaeda jälle vahetama - on tekkinud uued sõbrad, on tekkinud kodutunne! Naise eelmine abielu jooksis karile ja toonane lahutus oli inetu ja toimus palju sopaloopimist kohtu kaudu. Hetke seisuga kahjuks laste osas kokkuleppet me saavutanud pole kuna naine "raiub", et lapsed peavad kasvama emaga ja ma ei saaks hakkama - ise olen kindel, et saaksin suurepäraselt hakkama kuna lapsed mulle kallid ja armastan neid. Naise pakutud nö "nädalavahetuse" isa variant ei meeldiks mulle-tahaksin rohkem aega lastega veeta. Tean, et kindlasti tekiks siin probleemid logistilised kuna antud hetkel pole selge kuhu naine lastega plaaniks üldse kolida. Kas antud hetkel on eesti praktika selline, et isa ikkagi lõpuks tõmbabki nö "kõrvad lönti" ja peab leppima olukorraga või mis oleksid soovitused nö laste eest võidelda?
Veel oleks küsimus ühisvara osas, kui naine on soetanud abielu jooksul näiteks päris kalli hobuse endale, kas loom läheb samuti ühisvara alla? Lisaks on tal kindel plaan välja kolides võtta võimalikult palju mööblit ja asju endale - viitab raudselt sellele, et lapsed jäävad ju temaga.
Ehk oskate anda soovitusi kuidas edasi käituda.
Tänud ette.
abikaasaga koos oldud 10a - neist 8 ametlikus abielus. Tänaseks päevaks on naispool leidnud uue silmarõõmu ja nõuab lahutust. Peres kasvab kaks väikest tütart (üks 3a ja teine 8a)+15-aastane noormees naise eelmisest abielust. Koos on soetatud pool aastat tagasi kaunis maja. Kui suur on tõenäosus, et mina kui isa saaksin ühe või mõlemad lapsed endale juurde jätta? Naispoole plaan on maja müüa ja saadud raha eest soetada uus elamispind-mina teen kõik endast võimaliku, et saada maja enda nimele kuna sinna pandud palju energiat ja vaeva ning hinge. Juhul kui see õnnestub kas perenõustaja või kohus arvestaks selliste argumentidega, et lapsel/lastel oleks ju parem isa juures kuna ei peaks koole ega lasteaeda jälle vahetama - on tekkinud uued sõbrad, on tekkinud kodutunne! Naise eelmine abielu jooksis karile ja toonane lahutus oli inetu ja toimus palju sopaloopimist kohtu kaudu. Hetke seisuga kahjuks laste osas kokkuleppet me saavutanud pole kuna naine "raiub", et lapsed peavad kasvama emaga ja ma ei saaks hakkama - ise olen kindel, et saaksin suurepäraselt hakkama kuna lapsed mulle kallid ja armastan neid. Naise pakutud nö "nädalavahetuse" isa variant ei meeldiks mulle-tahaksin rohkem aega lastega veeta. Tean, et kindlasti tekiks siin probleemid logistilised kuna antud hetkel pole selge kuhu naine lastega plaaniks üldse kolida. Kas antud hetkel on eesti praktika selline, et isa ikkagi lõpuks tõmbabki nö "kõrvad lönti" ja peab leppima olukorraga või mis oleksid soovitused nö laste eest võidelda?
Veel oleks küsimus ühisvara osas, kui naine on soetanud abielu jooksul näiteks päris kalli hobuse endale, kas loom läheb samuti ühisvara alla? Lisaks on tal kindel plaan välja kolides võtta võimalikult palju mööblit ja asju endale - viitab raudselt sellele, et lapsed jäävad ju temaga.
Ehk oskate anda soovitusi kuidas edasi käituda.
Tänud ette.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti ei saa väita, et lapsed peaksid igal juhul emaga elama jääma, laste tulevane elukorraldus oleneb ikkagi sellest, kuidas on laste huvid parimal viisil tagatud. Kui laste huvidega on kooskõlas alaliselt isa juurde elama jäämine, tuleks kokkuleppele mittejõudmise korral esitada kohtule vastav avaldus hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks.
Ühisvara hulka kuuluvad kõik esemed, mis on soetatud abielu ajal, sealhulgas loomad ja kodusisutus. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades (kui just ei lepita teisiti kokku).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mind tohib survestada, et loobuksin lapse hooldusõigusest, et ema elukaaslane saaks selle ja siis ka varem pensionile?09.05.2019
Tere.
Laste ema praegune elukaaslane soovib, et laste isa, st mina
loobuksin lapse hooldusõigusest (pensioniseaduse mõistes)
ema kasuks. Mis on minuteada ka seaduslik. Ja lapse ema
annaks selle oma praegusele abikaasale, kes saaks siis väidetavalt varem pensionile.
Minu eitavale vastusele esineb ähvardustega kohtu, kohtutäiturite jms. (kuna olen osaliselt elatusrahad maksnud sularahas ja laste arveldusarvele). Kas selline lapse hooldusega kauplemine on seaduslik? Ja kui siis milliseid lisanduvaid kohustusi ja õigusi see toob osapooltele?
Laste ema praegune elukaaslane soovib, et laste isa, st mina
loobuksin lapse hooldusõigusest (pensioniseaduse mõistes)
ema kasuks. Mis on minuteada ka seaduslik. Ja lapse ema
annaks selle oma praegusele abikaasale, kes saaks siis väidetavalt varem pensionile.
Minu eitavale vastusele esineb ähvardustega kohtu, kohtutäiturite jms. (kuna olen osaliselt elatusrahad maksnud sularahas ja laste arveldusarvele). Kas selline lapse hooldusega kauplemine on seaduslik? Ja kui siis milliseid lisanduvaid kohustusi ja õigusi see toob osapooltele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus ei näe ette hooldusõigusest loobumise võimalust, lapse ühise hooldusõiguse lõpetamist arutatakse kohtus hagita menetluses ja selleks peab üks vanematest esitama kohtule vastava avalduse. Kindlasti ei tohiks üks vanem teist vanemat selles küsimuses kuidagi survestada - kui lapsel on kaks vanemat, kes teda kasvatavad, võikski neil olla ühine hooldusõigus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see hakkab mõjutama minu vara ja sissetulekut kui ma abiellun isikuga, kelle võlad on kohtutäituri käes?08.05.2019
Tere!
Sooviks täpsustada, kas midagi on muutunud seadustes. Sarnane küsimus on juba varem olnud. Kui ma soovin abielluda isikuga, kelle võlad on inkasso ja kohtutäituri käes ja konto arestitud, kas see hakkab kuidagi mõjutama minu vara (olemasolevat ja tulevikus ostetavat) ja sissetulekut või mitte? Kui see on oluline, siis on olemas ühised lapsed. Abiellumisel varasuhteks tahaksime valida varalahususe.
Ette tänades
Sooviks täpsustada, kas midagi on muutunud seadustes. Sarnane küsimus on juba varem olnud. Kui ma soovin abielluda isikuga, kelle võlad on inkasso ja kohtutäituri käes ja konto arestitud, kas see hakkab kuidagi mõjutama minu vara (olemasolevat ja tulevikus ostetavat) ja sissetulekut või mitte? Kui see on oluline, siis on olemas ühised lapsed. Abiellumisel varasuhteks tahaksime valida varalahususe.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasad valivad varasuhteks varalahususe, on nad majanduslikult üksteisest täiesti sõltumatud. Abikaasa kohustused on tema isiklikud kohustused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand