Perekonnaõigus

Tere
Maksan praegu igakuiselt kahe lapse (16a ja 10a) elatisraha 584€ (01.01.2020 seisuga). Lapsed on igakuiselt ca 5-8 päeva minuga, kuskil trennides nad ei käi ja ema on väga kitsi neile midagi ostma. Praeguseks hetkeks on emal uus elukaaslane ja laps, meie ühiste lastega tegeleb ta järjest vähem. Elatise maksmine on meil notariaalselt kinnitatud, sest lahutades oli see vajalik, et ema saaks ühise kodulaenu üle võtta. Maksmisest pole ma kunagi keeldunud ega maksmata jätnud, kuid näen, et ema ei kasuta seda raha laste hüvanguks, veel enam, et ka tema peaks sama summa panustama. Olen küsinud emalt tõendeid summa ära kulutamiset, kuid ta keeldub seda tegemast. Kui lapsed on minuga kulutan mina ju reaalselt nõutud 584€ veel lisaks, see aga paneb mind järjest keerulisemasse olukorda.
Kuidas vähendada lastele makstavat elatisraha ja kas see on minu olukorras üldse võimalik?

Tere
Läksime lapse isaga lahku ning nüüd on meil vaja lahendada raha teema. Kuna lapse isa käib rekaga välismaal, siis tal on võimalik laps võtta ühes kuus enamasti üheks nädalaks. Mõni kuu võib olla ka olukordi kus võtab rohkemaks.
Otsustasime alguses, et ta hakkab maksma 200 eurot kuus, millest siis läheb maha veel ka lasteaiamaks. Tema, aga pole järsku selle kindla summaga nõus vaid ütleb, et kui laps on mõni kuu rohkem tema juures kui üks nädal, et siis nende päevade arvelt vähendab ta ka summat mida maksab.
Kas tal on see õigus seda teha või mitte?

Tere,
Taotlen hetkel kohtult oma alaealise lapse (4) ainuhooldusõigust. Lugesin teie eelnevaid vastuseid ja sain aru, et kui kohus rahuldab ainuhooldusõiguse otsuse saan lapse perekonna nime ära muuta, sest mul on ainuhooldusõigus ja teise vanema nõusolek pole vajalik?
Mind ajab natuke segadusse, miks Kohtunik kirjutab sellises lause EÕK avalduse vastusesse: Lisaks selgitab kohus, et ka ainuhooldusõiguse saamine ei anna avaldajale õigust muuta lapse perekonnanime:
Nimeseaduse § 8 lg 1 järgi antakse lapsele vanemate ühise perekonnanime korral vanemate perekonnanimi, vanemate erinevate perekonnanimede korral ühe vanema perekonnanimi ja seadusliku isa puudumise korral ema perekonnanimi.
Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemisest (§ 8¹) või lapsendamisest (§-d 13 ja 14) tulenevalt.
Vanem võib taotleda lapsele uue perekonnanime andmist ka olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (§ 16 lg 1).
Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust.
Riigikohtu 29.10.2014.a. otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-96-14 kohaselt on lapse perekonnanimi osa lapse identiteedist ning lapse huvides on lapse perekonnanime stabiilsus.

Teie vastust ootama jäädes.

Tere! Kui lapsed on lahkumineku järgselt pool ajast ühe ja pool ajast teise vanema juures, kas siis on õigust elatisrahale?

Tere.
Last hooldav vanem keeldub andmast oma kontonumbrit, et saaks maksta lapsele elatusraha. Tahab, et maksaksin sulas või lapse arvele. Kuidas saaksin taotleda tema kontonumbrit?

Tere.
Kolisime naisega lahku, meie 2 ühist last jäid elama naisega. Maksan iga kuu lastele 400 eurot elatusraha, ostan ka lastele asju kui neil külas käin. Naine nõuab juurde kogu aeg raha, et maksan liiga vähe, naine saab ka oma arvele lasterahad 3 lapse eest. Aga mina kasvatan naise eelmisest kooselust last. Kas minul on ka õigus naiselt raha nõuda selle lapse jaoks keda mina kasvatan? Naine seda last ei toeta keda mina kasvatan. Tänan

Tere. On kohtumäärus ja kompromissleping elatise suurus 140€ kuus. Kompromisslepingus on, et kui tõuseb elatusmiinimum, tõuseb ka elatise suurus aga kohtumääruses seda sõnastust pole. Kuidas ma saaksin elatise vastavalt eestis elatusmiinimumi ulatuses? Kohtuotsus on tehtud 2011a novembri kuus.

Tere,
Minu lugu on järgmine. Eelmine aasta alguses kolis laste ema lastega minust 60 km kaugusele. Ning sellepärast näen ma enda lapsi vaid kaks nädalavahetust kuus. Nüüd selle aasta suvest tegi ta alimendid ametlikuks, kuigi ma olen talle neid niigi maksnud alates sellest ajaks kui lahku läksime. Naine ise tööl ei käi, seega minu esimene küsimus on see, et kas siis peangi mina neid üleval pidama. Laste ema on uue mehega abielus ning temaga ka koos elab. Minule räägib kuidas raha pole, aga samas saavad nad peres hoida üleval kahte autot. Alimentide põhjuseks pani ta, et ma ei veeda lastega piisavalt aega koos, kuigi ta ei anna selleks ka piisavalt võimalust. Nt suvel oli niimoodi, tegime kokkuleppe, et lapsed kuu aega minuga, ning peale teist nädalat tegi ta draama, nuttis ja kisendas, et lapsed kolmeks päevaks enda juurde saada, kuigi lapsed ei tahtnud minna. Aga mina andsin alla ning lasin neil koos olla. Kui soovin lapsi enda juurde mõni kuu rohkem kui vaid kaks nädalavahetust, siis on temal alati mingisugused plaanid tehtud. Nüüd olen mõelnud vanema lapse enda juurde elama võtmisele. Laps oleks sellega ise väga nõus, aga lapse ema ei ole. Laps on 9-aastane. Lisaks on nende perre tulemas ka veel uus laps. Kas mul on võimalik ta enda juurde saada? Mida ma selleks tegema peaksin?

Tere! Juba lapse sünnist saati on meil lapse isaga, kellega me ei ole abielus, kokkulepe, et laps elab vaid minu juures välismaal kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Ta on andnud mulle ka vastava notariaalse kinnituse, et ta on sellest teadlik ja sellega nõus. Seni on isa külastanud last välismaal korra aastas lapse sünnipäeval ning nad on ka me suve- ja jõulupuhkuste ajal Eestis kokku saanud. Paistab, et enamat isa lapse elus otseselt osaleda ei soovi. Samas on meil ühine hooldusõigus, mis teeb siinse läbikäimise lasteaia, kooli, huviringidega aga keeruliseks, kuna aeg-ajalt nõutakse mõlema vanema allkirja kui ma ei esita tõendit, et mul on ainuhooldusõigus.
Mul ei ole mingit alust nõuda, et isalt lapse hooldusõigus ära võetaks, sest ei saa väita, et meil oleks tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi lapse kasvatamise küsimuses. Samas, kas on võimalik praktilise kaalutlusena määrata mulle lapse osaline ainuhooldus igapäevastest küsimustes (isikuhooldusõigust)? Kui see on võimalik, siis kas seda saab vaid kohus määrata või saab ka isa sellega kirjalikult nõustuda, mille notar kinnitab? Suured tänud vastuse eest!

Küsimus on seoses uuest (2020) aastast muutuva alimentide summaga. Kui alimente makstakse üks kuu ette, see tähendab, et detsembri kuus makstakse alimente jaanuari eest, kas siis detsembris peab maksma juba 584:2=292 eurot või seda summat (292 eurot) peab hakkama maksma alates jaanuarist? Kas see on kuskil seaduses ka kurjas? Tänan.