Perekonnaõigus
Küsimus: Kas täitur saab sundida elatist nõudma, kui mul on pankrotimenetlus, samas loen lapse ema elatise kohustuse täidetuks?16.01.2020
Tere!
Olen esitanud eraisiku pankrotiavalduse ja see võeti ka menetlusse. Mul on töökoht ja korteri näol ka osa ühisvarast, mis arvatakse pankrotivara hulka. Antud hetkel tekkis küsimus elatisega alaealisele tütrele, mida peaks maksma minu eksabikaasa.
Tütar elab koos minuga elamispinnal, mis on minu ja eksabikaasa ühisvaraks, lahutasime aastal 2015. Kuna mina ei panustanud korteri soetamisse (soetati abielu ajal) ja ei tasunud ka pangalaenu, leppisime peale lahutust kokku, et elame koos tütrega kuni tema gümnaasiumi lõpetamiseni (veel 3 aastat) antud pinnal ja sellega loen ka elatise nõude täidetuks. Eksabikaasa esmaseks sooviks oli pind välja rentida. Tütar on vahel ka isaga, isa on ostnud talle riideid ja maksab tema telefoniarvet. Samuti on eksabikaasa võimaldanud meil korra aastas päikesereisi, kuna tütrel on krooniline tonsilliit. Juba see ise kuude lõikes jaotatuna katab elatise nõude. Ametlikult me mingeid kokkuleppeid pole sõlminud ja asi on siiani toiminud. Olen mõistnud seadusest, et mul puudub kohustus elatist kohtu kaudu välja nõuda, kui sisuliselt on see täidetud. Pankrotihaldur aga nõuab, et esitaksin elatise nõude kohtule. Kas mind saab selleks sundida?
Olen esitanud eraisiku pankrotiavalduse ja see võeti ka menetlusse. Mul on töökoht ja korteri näol ka osa ühisvarast, mis arvatakse pankrotivara hulka. Antud hetkel tekkis küsimus elatisega alaealisele tütrele, mida peaks maksma minu eksabikaasa.
Tütar elab koos minuga elamispinnal, mis on minu ja eksabikaasa ühisvaraks, lahutasime aastal 2015. Kuna mina ei panustanud korteri soetamisse (soetati abielu ajal) ja ei tasunud ka pangalaenu, leppisime peale lahutust kokku, et elame koos tütrega kuni tema gümnaasiumi lõpetamiseni (veel 3 aastat) antud pinnal ja sellega loen ka elatise nõude täidetuks. Eksabikaasa esmaseks sooviks oli pind välja rentida. Tütar on vahel ka isaga, isa on ostnud talle riideid ja maksab tema telefoniarvet. Samuti on eksabikaasa võimaldanud meil korra aastas päikesereisi, kuna tütrel on krooniline tonsilliit. Juba see ise kuude lõikes jaotatuna katab elatise nõude. Ametlikult me mingeid kokkuleppeid pole sõlminud ja asi on siiani toiminud. Olen mõistnud seadusest, et mul puudub kohustus elatist kohtu kaudu välja nõuda, kui sisuliselt on see täidetud. Pankrotihaldur aga nõuab, et esitaksin elatise nõude kohtule. Kas mind saab selleks sundida?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemad on saanud omavahel ülalpidamiskohustuse täitmises kokkuleppele, puudub tõepoolest igasugune põhjendus elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Kui elatisnõue on kohtule esitatud alusetult, võib kohus hagiavalduse rahuldamata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielludes võib minna nii, et arestitakse ka minu konto elukaaslase (tulevase abikaasa) trahvide tõttu? 16.01.2020
Tere
Soovin elukaaslasega abielluda, kuid tal on konto arestitud teahvide pärast. Kas abielludes võib minna nii, et arestitakse ka minu konto tema trahvide tõttu?
Olen ka kuulnud, et võlad aeguvad mingi aja peale.
Kas see on tõene?
Soovin elukaaslasega abielluda, kuid tal on konto arestitud teahvide pärast. Kas abielludes võib minna nii, et arestitakse ka minu konto tema trahvide tõttu?
Olen ka kuulnud, et võlad aeguvad mingi aja peale.
Kas see on tõene?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Enne abiellumist tekkinud võlgnevus jääb Teie tulevase abikaasa lahusvaraks ja Teie pangakontot selle tõttu ei arestita.
Jah, võlgnevused aeguvad seadusega sätestatud korras (erinevatel kohustustel on erinevad aegumistähtaajad).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohus arvestab seda, et üks abikaasadest on aastakümneid tasunud üüri täies ulatuses ning võla peab tasuma teine osapool?16.01.2020
Tere
Küsimus korteri üüri tasumise kohta. Korter on seaduslike abikaasade ühisvara. Üks osapool on tasunud korteri üüriarveid täies ulatuses 30 aastat. Tegime peres muudatuse, et nüüd hakkab teine osapool üüriarveid maksma täies ulatuses kuid ta keeldub ning maksab ainult poole üüri arvest, seoses sellega on tekkinud korteriühistule võlg. Juhul kui ühistu annab meie korteri võlgade nõude kohtusse, et likvideerida võlgnevus, siis kes peab tekkinud võla tasuma? Kas see osapool, kes võla tekitas või peavad abikaasad maksma võla kahasse? Kas kohus arvestab seda, et üks osapool on aastakümneid tasunud täies ulatuses ning võla peab tasuma teine osapool?
Küsimus korteri üüri tasumise kohta. Korter on seaduslike abikaasade ühisvara. Üks osapool on tasunud korteri üüriarveid täies ulatuses 30 aastat. Tegime peres muudatuse, et nüüd hakkab teine osapool üüriarveid maksma täies ulatuses kuid ta keeldub ning maksab ainult poole üüri arvest, seoses sellega on tekkinud korteriühistule võlg. Juhul kui ühistu annab meie korteri võlgade nõude kohtusse, et likvideerida võlgnevus, siis kes peab tekkinud võla tasuma? Kas see osapool, kes võla tekitas või peavad abikaasad maksma võla kahasse? Kas kohus arvestab seda, et üks osapool on aastakümneid tasunud täies ulatuses ning võla peab tasuma teine osapool?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abieluvararežiimiks on varaühisus, ei pea abikaasad kulutusi kandma tingimata võrdsetes osades. Mõnes abielus kannabki kõik rahalised kulutused üks abikaasadest, teises abielus kantakse kulutused pooleks - kõik oleneb perekonna dünaamikast, abikaasade rahalistest võimalustes jms. Kui abielu peaks lõppema, jagatakse ühisvara võrdsetes osades, samuti ühised kohustused. Abielu ajal võetud ühiste kohustuste eest vastutatavad abikaasad samuti ühiselt, nagu näiteks Teie poolt kirjeldatud võlgnevus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas elatisraha maksmist muuta, et saaksin lapsele riideid osta, sest ema ei hooliste tema väljanägemise eest?15.01.2020
Tere
Olen maksnud ilusti elatusmiinimumi oma lapsele nagu vaja. Laps saab minult, õigemini lapse ema 270 eurot kuus. Nagu ma aru saan siis kui mina maksan 270 peab ka tema panustama 270 eurot pluss see, et ta saab ka laste raha riigilt. Kui mu laps käib riides nagu asotsiaal, kas ma saan midagi teha, et see raha ikka lapse heaoluks kasutatakse? Kohtu poolt on määratud elatusmiinimum. Kas mul pole õigus maksta nii, et jagan pooleks lasteraha summa ja arvutan selle elatus rahast maha kuna ma näen, et lapseni see raha ilmselt ei jõua?
Mingisugused kokkuleppeid pole tema ema puhul soovitada. Lapse emal uus elukaaslane ja kaks last temaga. Pealtnäha peaks nad hästi hakkama saama kuid minu laps tundub seal teisejärguline olevat.
Olen maksnud ilusti elatusmiinimumi oma lapsele nagu vaja. Laps saab minult, õigemini lapse ema 270 eurot kuus. Nagu ma aru saan siis kui mina maksan 270 peab ka tema panustama 270 eurot pluss see, et ta saab ka laste raha riigilt. Kui mu laps käib riides nagu asotsiaal, kas ma saan midagi teha, et see raha ikka lapse heaoluks kasutatakse? Kohtu poolt on määratud elatusmiinimum. Kas mul pole õigus maksta nii, et jagan pooleks lasteraha summa ja arvutan selle elatus rahast maha kuna ma näen, et lapseni see raha ilmselt ei jõua?
Mingisugused kokkuleppeid pole tema ema puhul soovitada. Lapse emal uus elukaaslane ja kaks last temaga. Pealtnäha peaks nad hästi hakkama saama kuid minu laps tundub seal teisejärguline olevat.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui peres on kasvamas kolm last ja laste ema saab riigilt igakuiselt 520 euro ulatuses peretoetusi (ehk ca 173 eurot ühe lapse kohta), on põhjendatud seda elatise suuruse määramisel arvesse võtta, kuivõrd lapse vajadused on märkimisväärses osas kaetud toetuste arvelt. Kui elatist on Teilt kohtu kaudu välja mõistetud, tuleks elatise vähendamiseks vastava hagiga kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saab vormistada nii, et kingin oma osa korterist naisele ja ta loobub elatist nõudmast?15.01.2020
Tere. Naine on nõus elatisraha mitte nõuda, kui kingin talle oma osa korterist. Kas on reaalne selline asi, et ta kirjutab paberi, et ei taha minult elatist, ja selle paberi kinnitame notari juures?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Põhimõtteliselt võivad vanemad kokku leppida ülalpidamise andmise viisis ka selliselt, nagu olete kirjeldanud - siiski ei võta see lapselt õigust nõuda vanemalt elatist seadusega sätestatud korras. Notariaalse kokkuleppe poolteks on vanemad, kuid tsiviilkohtumenetluses on elatise nõudjaks (hagejaks) laps.
Kui otsustate sõlmida kirjeldatud sisuga notariaalse kokkuleppe, peab olema väga täpselt määratletud, kui suures ulatuses loetakse ülalpidamiskohustus korteri osa kinkimisega kaetuks jms.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas detsembris peab elatist maksma juba uue aasta miinimumpalga järgi?14.01.2020
Tere! Kuna elatist tuleb ette maksta, siis naise nõudmisel tegin detsembris jaanuarikuu makse 270 eurot lapsele (3 last). Nüüd naine saatis kirja, milles toonitas, et lasteraha on tõusnud ja olen võlgu. 3 lapse riigilt saadav raha laekub samuti naise arvele. Olen Teie varasematest vastustest lugenud, et väljamaksed detsembris jaanuari eest on vastavalt kehtivad selle aasta (detsembri) alampalga järgi. Samuti on selline asi Teie vastustes, et lasteraha jagatakse pooleks ja see pool lahutatakse isa makstavast summast. Kuidas see asi tegelikult käib?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kokku ei ole lepitud teisiti, tuleb elatisraha tõepoolest iga kuu eest ette maksta. Kuivõrd uus alampalga suurus hakkas kehtima alates 01.01.2020, olen tõepoolest seisukohal, et detsembris makstava elatise puhul võib lähtuda eelmise aasta alampalga suurusest.
Kui peres on vähemalt kolm last ja perele makstakse riigi poolt lasterikka pere toetust (pluss lapsetoetust), on reeglina põhjendatud seda summat elatise suuruse määramisel arvesse võtta - laste vajadusi on sellisel juhul võimalik täita osaliselt peretoetuste arvelt. Näiteks kui peres on 3 last ja igakuised riiklikud peretoetused on summas 520 eurot (lasterikka pere toetus + lapsetoetus kolmele lapsele), on iga lapse vajadused toetuste arvelt kaetud ca 173 euroga. Sellest lähtuvalt on üldjuhul põhjendatud arvestada ühe lapse kohta makstavast elatisest maha 86,5 eurot, nö elatist tasuva vanema eest makstav osa toetusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis saab alaealisest lapsest, kui tema mõlemad vanemad peaks surema, kas vanemad saavad ise lapsele hooldaja määrata?14.01.2020
Tere, Mis saab alaealisest lapsest, kui tema mõlemad vanemad peaks surema? Ema poolt on peres 6 õde/venda (tädid/onud), isa poolt vanavanemad ja tädi? Kas vanemad saavad ise lapsele hooldaja määrata, juhuks kui midagi juhtub?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemad võivad küll avaldada, keda nad sooviksid näha laste edaspidiste hooldajatena, kuid sellega ei ole võimalik tagada, et just nendest isikutest saavad peale vanemate surma laste igapäevased hooldajad. Kindlasti peavad ka nimetatud isikud sellega nõustuma. Kokkuvõttes otsustab selle muidugi kohus, kas need isikud on eestkostjateks sobilikud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas alimentide peale pannes olen kohustustatud talle nii pisikest last ööseks andma, kui ise ei usalda üldse teda? 14.01.2020
Tere. Läksime lahku mehega, meil on ühine laps 1-aastane.
Elame ema juures.
Lapse isaga oli kokkulepitud, et tema toetab nii, et läheb ostab iga kuu poest lapsele süüa, mähkmed jne, aga juhtub pidevalt nii, et tema toob süüa kuidas jumal juhatab. Küll ta toob 1 kuu, siis jääb vahele 1 kuu jne.
Lapse isaga oli kokkulepitud, et tema ei võta last ööseks enda juurde, ma selgitasin ilusti ära talle, et mina ei usalda teda, ta magab väga sügavat und, kui laps öösel ärkab ja süüa tahab, siis lapse isa seda ei kuule + tean et selles korteris käib pidevalt mingisugune joomine/sõbrad/tuttavad. Segane keskkond. Samas lapse vastu tunneb huvi kord kolme nädala tagant. Aga kui isegi helistab ja ütleb et vot täna võtab lapse, siis mina pole kunagi selle vastu olnud, ütlen jah okei, aga too palun õhtuks lapse tagasi koju.
Hetkel elame lapsega samas külas kus lapse isagi, mulle tuli pakkumine kolida 50-ne kilomeetri kaugusele ehk siis teisse kohta.
Kas oleks mõistlikum alimendid peale panna?
Lapse isa tuli ja ütles pane alimendid, siis sa pead poissi ööseks andma! Kui lapse isa hakkab alimente maksma.
Kas siis ma olen kohustuslik talle nii pisikest last ööseks andma, kui ise ei usalda üldse teda?
Kas teisse linna elamine ei tekitaks probleeme mulle ja lapsele?
Elame ema juures.
Lapse isaga oli kokkulepitud, et tema toetab nii, et läheb ostab iga kuu poest lapsele süüa, mähkmed jne, aga juhtub pidevalt nii, et tema toob süüa kuidas jumal juhatab. Küll ta toob 1 kuu, siis jääb vahele 1 kuu jne.
Lapse isaga oli kokkulepitud, et tema ei võta last ööseks enda juurde, ma selgitasin ilusti ära talle, et mina ei usalda teda, ta magab väga sügavat und, kui laps öösel ärkab ja süüa tahab, siis lapse isa seda ei kuule + tean et selles korteris käib pidevalt mingisugune joomine/sõbrad/tuttavad. Segane keskkond. Samas lapse vastu tunneb huvi kord kolme nädala tagant. Aga kui isegi helistab ja ütleb et vot täna võtab lapse, siis mina pole kunagi selle vastu olnud, ütlen jah okei, aga too palun õhtuks lapse tagasi koju.
Hetkel elame lapsega samas külas kus lapse isagi, mulle tuli pakkumine kolida 50-ne kilomeetri kaugusele ehk siis teisse kohta.
Kas oleks mõistlikum alimendid peale panna?
Lapse isa tuli ja ütles pane alimendid, siis sa pead poissi ööseks andma! Kui lapse isa hakkab alimente maksma.
Kas siis ma olen kohustuslik talle nii pisikest last ööseks andma, kui ise ei usalda üldse teda?
Kas teisse linna elamine ei tekitaks probleeme mulle ja lapsele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei täida lapse suhtes ülalpidamiskohustust korrektselt, siis on kohtu kaudu elatise mõistmine igakülgselt põhjendatud. On selge, et Teie poolt kirjeldatud viisil ülalpidamise andmine ei ole piisav ja antud juhul tuleks lapse isal oma ülalpidamiskohustust täita elatise maksmise teel. Kui kohus nõuab lapse isalt elatise välja, ei tähenda see, ei tähenda see automaatselt, et laps peab hakkama isa juures ööbima - suhtlemiskord peab alati vastama lapse huvidele, olenemata sellest, kas vanemalt on kohtu kaudu elatise välja mõistetud või mitte.
Kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, tuleb kõik last puudutavad otsused vastu võtta ühiselt, seega ka lapsega teise linna elama kolimine eeldab vanemate kokkulepet. Kui lapse isa ei ole nõus andma vastavat nõusolekut, on Teil võimalik taotleda kohtult ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist lapse viibimiskoha osa - kui kohus Teie avalduse rahuldab, on Teil õigus kolida lapsega teise linna lapse isa nõusolekuta. Samas tuleb alati võimaldada lahus elavale vanemale lapsega suhtlemise võimalus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on õigust vähendada elatiseks makstavat summat, kui elatise maksjale on lisandumas perre veel üks laps?13.01.2020
Tere!
Kas on õigust vähendada elatiseks makstavat summat, kui elatise maksjale on lisandumas perre veel üks laps? Kuhu oleks vaja esmalt pöörduda, kui elatise saaja ei ole nõus kokku leppima väiksema summaga.
Kas on õigust vähendada elatiseks makstavat summat, kui elatise maksjale on lisandumas perre veel üks laps? Kuhu oleks vaja esmalt pöörduda, kui elatise saaja ei ole nõus kokku leppima väiksema summaga.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et elatise maksjale lisandub üks ülalpeetav, ei ole automaatselt elatise vähendamise aluseks. Alust võib olla siis, kui elatise maksja teiste laste vajaduste katmine kannatab oluliselt praeguses summas elatist edasi makstes - vanem peaks kõiki lapsi ülal pidama ühetaoliselt. Kui vanema varanduslik olukord võimaldab ka peale lisanduva perekonnaliikme sündi kõiki lapsi ülal pidada samaväärselt, ei ole elatise vähendamine põhjendatud. Igal juhul saab elatise vähendamisest rääkida peale lapse sündmist.
Kui vanemad ei saa elatise vähendamise osas kokkuleppele, tuleb kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks pöörduda vastava hagiga kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on võimalik alimentide summat kuidagi vaidlustada?13.01.2020
Tere,
Kui mulle määrati alimendid, siis mul veel uut peret ei olnud, kohtu poolt määrati alimendid mis siis vastavalt alammäärale tõuseb. Hetkel siis peaksin maksma 292 eurot. Nüüdseks on minu perekonnaseis muutunud, olen abielus ja 3 lapse isa, pangast on ka kodulaen (230 eurot kuu). Minu enda palk küündib 1000-1200 euroni kuus. Naisel lõpeb lapsetoetus veebruaris, peale seda töötuna arvel.
Kas mul on võimalik alimentide summat kuidagi vaidlustada? Eksnaine(ei olnud abielus) elab uue mehega ja neil on oma laps.
Kui mulle määrati alimendid, siis mul veel uut peret ei olnud, kohtu poolt määrati alimendid mis siis vastavalt alammäärale tõuseb. Hetkel siis peaksin maksma 292 eurot. Nüüdseks on minu perekonnaseis muutunud, olen abielus ja 3 lapse isa, pangast on ka kodulaen (230 eurot kuu). Minu enda palk küündib 1000-1200 euroni kuus. Naisel lõpeb lapsetoetus veebruaris, peale seda töötuna arvel.
Kas mul on võimalik alimentide summat kuidagi vaidlustada? Eksnaine(ei olnud abielus) elab uue mehega ja neil on oma laps.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui peale elatise väljamõistmist on Teile lisandunud 3 ülalpeetavat, võib elatise vähendamine olla põhjendatud küll. Vanem peaks kõiki oma lapsi ülal pidama ühetaoliselt.
Elatise vähendamiseks tuleb kohtule esitada vastav hagi, riigilõivu sellelt tasuda ei tule, kuid hagiavalduse koostamiseks soovitan võimalusel kasutada spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand