Perekonnaõigus
Küsimus: Kas mu isa peab seaduse järgi õele elatist veel maksma või on see nüüd vabatahtlik, kuna ta 18 täis?12.02.2020
Tere!
Mu 18-aastane õde tahab isa käest nõuda elatist. Ta õpib esimest aastat ülikoolis päevases õppes ja on elanud ema juures viimased kaks aastat. Tõi isale välja §97 teise punkti, kus ta peaks saama kuni 21-eluaastani raha, kuid keeldub põhimõtteliselt ise tööle minemast ja nõuab nö taskuraha. Isal on aga rasked laenukoormad peal ja tal pole füüsiliselt rohkem võimalik töötada.
Kas mu isa peab seaduse järgi õele elatist veel maksma, või on see nüüd vabatahtlik, kuna ta 18 täis? On seaduses ka mingit punkti, mis selle nö vabatahtlikuse välja tooks, et ei peaks kohtusse pöörduma?
Mu 18-aastane õde tahab isa käest nõuda elatist. Ta õpib esimest aastat ülikoolis päevases õppes ja on elanud ema juures viimased kaks aastat. Tõi isale välja §97 teise punkti, kus ta peaks saama kuni 21-eluaastani raha, kuid keeldub põhimõtteliselt ise tööle minemast ja nõuab nö taskuraha. Isal on aga rasked laenukoormad peal ja tal pole füüsiliselt rohkem võimalik töötada.
Kas mu isa peab seaduse järgi õele elatist veel maksma, või on see nüüd vabatahtlik, kuna ta 18 täis? On seaduses ka mingit punkti, mis selle nö vabatahtlikuse välja tooks, et ei peaks kohtusse pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui 18-aastane laps õpib ülikoolis, on tal PkS § 97 p 2 kohaselt õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. Kui laps elab koos emaga, täidab ema lapse suhtes ülalpidamiskohustust vahetult ja lapsest lahus elav isa peaks seda tegema elatise maksmise teel.
Täisealise lapse ülalpidamise suurusele ei ole määratud miinimummäära (alaealise lapse puhul on see pool miinimumpalka) ja elatise suurus oleneb täisealise lapse tõendatud vajaduste suurusest - pool sellest oma ema kanda, teine pool lahus elava vanema kanda, kes teeb seda elatise maksmise näol.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda DNA testi, et oleks kindel, et laps, kelle järgi maksan emale elatisraha, on minu laps?10.02.2020
Tere.
Maksan igakuiselt elatisraha lapse emale, aga laps minuga ei suhtle. Oli juba ammu kahtlus, et laps ei ole minu oma. Kas on mul õigus nõuda DNA testi, et oleks kindel, et laps, kelle järgi maksan emale, on minu laps? Ja kuidas saab vormistada uuringu?
Tänan vastuse eest.
Maksan igakuiselt elatisraha lapse emale, aga laps minuga ei suhtle. Oli juba ammu kahtlus, et laps ei ole minu oma. Kas on mul õigus nõuda DNA testi, et oleks kindel, et laps, kelle järgi maksan emale, on minu laps? Ja kuidas saab vormistada uuringu?
Tänan vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ema ei ole vabatahtlikult DNA-analüüsi läbiviimisega nõus, on võimalik taotleda isaduse vaidlustamist kohtu kaudu. Sellel on siiski omad piirangud - isaduse vaidlustamise hagi on võimalik esitada kuni 1 aasta jooksul peale seda, kui Teile said teatavaks vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Kui isaduse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel lõppenud, tuleb esitada kohtule vastav hagi ja tasuda ka riigilõiv. Võimalusel soovitan Teil hagiavalduse vormistamisel kasutada spetsialisti abi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milliseid lube ja kinnitusi on vaja, et võiksin lapsega Soome kolida?10.02.2020
Selline mure.
Soovin lapsega elama asuda Soome. Meil on olemas kohtumäärusega ainuotsustusõigus lapse viibimiskohta, tervishoidu ja haridust puudutavates küsimustes.
Kas pean isalt saama eraldi mingi loa (notari) kinnituse?
Soomest koolist uurisin, et sobib ainult kohtumäärus. Kuidas peaksin tegutsema edasi?
Soovin lapsega elama asuda Soome. Meil on olemas kohtumäärusega ainuotsustusõigus lapse viibimiskohta, tervishoidu ja haridust puudutavates küsimustes.
Kas pean isalt saama eraldi mingi loa (notari) kinnituse?
Soomest koolist uurisin, et sobib ainult kohtumäärus. Kuidas peaksin tegutsema edasi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtumäärus ei sisalda territoriaalset piirangut (st kehtib ainult Eesti Vabariigi piires), ei ole Teil lapse isalt täiendavat nõusolekut vaja, piisab kohtulahendist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas hooldusõigus ja ainuotsustusõigus on samad asjad?10.02.2020
Tere!
Kas hooldusõigus ja ainuotsustusõigus on samad asjad?
Kui lapsele nime panek, siis pannakse seal kirja kumb? Kas ma ise saaksin kuskilt kontrollida, kumb on antud?
Kas hooldusõigus ja ainuotsustusõigus on samad asjad?
Kui lapsele nime panek, siis pannakse seal kirja kumb? Kas ma ise saaksin kuskilt kontrollida, kumb on antud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Need ei ole ühetähenduslikud mõisted - hooldusõiguse all mõistetakse vanemlikke õigusi ja kohustusi tervikuna, (ainu)otsustusõigus tähendab ühekordset otsustusõigust mõnda last puudutavas küsimuses (nt otsustusõigus lapse koolivaliku osas).
Lapse sünni registreerimisel on vanematel võimalik valida, kas neil on lapse suhtes ühine hooldusõigus või kuulub hooldusõigus vaid ühele vanemale. Rahvastikuregistris on leitavad kanded, mis puudutavad lapse hooldusõiguse kuuluvust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik seada tingimusi abieluvaralepingusse?07.02.2020
Tere. Abikaasa soovib muuta peale 20 aastat kestnud abielu ühisvara lahusvaraks. Sooviks teada, kas abieluvaralepingusse on võimalik lisada tingimus, et lahutuse korral on abikaasal kohustus maksta elatist ja leppida selles osas kokku ka mingi konkreetne summa. Olen neljandat aastat puuduva töövõimega kuigi töötan jätkuvalt väikese koormusega. Soovin üllatuste vältimiseks oma tulevikku kindlustada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abieluvaralepinguga tavapärases praktikas tulevikku suunatud tingimuslikku ülalpidamiskohustust pigem kokku ei lepita (minu kogemusel). Pigem peaks tegemist olema ülalpidamislepinguga/elatise maksmise lepinguga. Seega soovitaksin Teil pöörduda täiendava informatsiooni saamiseks notaribüroo pole, kus osatakse anda antud olukorras konkreetseid soovitusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis summas võib isalt nõuda elatisraha lapsele kui tal on miinimumpalk ja eelmisest abielust tal ka laps olemas?06.02.2020
Tere. Mis summas võib isalt nõuda elatisraha lapsele kui tal on miinimumpalk ja eelmisest abielust tal ka laps olemas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 101 lõige 1 sätestab, et elatisraha ühele lapsele ei tohiks olla väiksem, kui pool alampalka, kuid siin on ka erandeid. Keeruline on Teie küsimusele vastata, sest elatise suuruse kindlaksmääramisel mängivad rolli paljud asjaolud, nagu näiteks konkreetse lapse vajaduste suurus, mõlema vanema varanduslik olukord tervikuna, lapsele makstavad toetused jms. Seega võib Teie poolt kirjeldatud olukorras kohus välja mõista nii miinimumelatise kui ka elatise alla miinimummäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millest alustada, kui laste isa loobub õigustest ja minu uus mees tahaks lapsed lapsendada?06.02.2020
Oleme eksmehega lahutatud. Meil on 2 ühist last. Elan elukaaslasega, kellega ka 2 ühist last. Elukaaslane kasvatab ka eelmisest kooselust lapsi koos minuga.
Eksmehelt on mai 2017 väljamõistetud kohtu poolt alimendid, mida ta ei maksnud. Oktoober 2018 hakkasin kohtutäituri kaudu nõudma. Kohtutäitur sai temalt ainult 4 kuud rahad kätte ja väiksemad summad. Ja nüüd ei ole midagi saanud. Eksmees töötuks registreerinud.
Nüüd tegi eksmees ettepaneku, et loobub vanemlikest õigustest ja annab nõusoleku mu elukaaslasel lapsendamiseks. Tahab ka, et võtaksin elatisnõude tagasi. Sai sellele mõeldud ja oleme mõlemad nõus selle ära tegema.
Millest peaksime alustama?
Kas peame elukaaslasega abielus olema, et ta lapsendada saaks?
Eksmehelt on mai 2017 väljamõistetud kohtu poolt alimendid, mida ta ei maksnud. Oktoober 2018 hakkasin kohtutäituri kaudu nõudma. Kohtutäitur sai temalt ainult 4 kuud rahad kätte ja väiksemad summad. Ja nüüd ei ole midagi saanud. Eksmees töötuks registreerinud.
Nüüd tegi eksmees ettepaneku, et loobub vanemlikest õigustest ja annab nõusoleku mu elukaaslasel lapsendamiseks. Tahab ka, et võtaksin elatisnõude tagasi. Sai sellele mõeldud ja oleme mõlemad nõus selle ära tegema.
Millest peaksime alustama?
Kas peame elukaaslasega abielus olema, et ta lapsendada saaks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigisisese lapsendamise korraldamisega tegelevad Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna spetsialistid. Esmaseks nõustamiseks pöörduge oma piirkonna sotsiaalkindlustusameti vastava spetsialisti poole, kus täidate lapsendamise sooviavalduse ja esitate vajalikud dokumendid. Kontaktid leiate järgmiselt veebiaadressilt: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/lapsendamine
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tagantjärgi pean maksms elatise võlgnevuse, kuigi endal ka perelisa tulemas?06.02.2020
Tere
Elan oma pojast 5 aastat lahus. Omavahelisel suusõnalisel kokkuleppel leppisime kokku, et tasun elatist. Algusajal ja viie aasta keskpaigus oli majanduslikke raskusi tasumisega töö puudumise tõttu. Tasusin umbes 200€ igakuiselt, millest ülejäänust tekkis tasumata võlgnevus mis umbes 800€. Viimased 1.5 aastat olen tasunud täissummadena ja korrektselt. Kuna mõnda aega ka uus pere ja tulemas ka perelisa, siis sellega tekkis küsimus. Kas on võimalik tagant järele küsida 800€ mitte, et ei sooviks maksta, aga selle tasumine tekitaks taas langevust pimedasse auku elukalliduse tõttu.
Ja lisaks siia küsimus, kas oleks mõistlik teha elatusmakse ametlikuks notari juures ja lapse suhtlemiskorras. Teha ametlikud kokkulepped millest ei saa taganeda niisama lihtsalt kuna lapse emaga väga palju kokkulepped ei pea vett.
Tervitused
Ja suured tänud vastuse eest!
Elan oma pojast 5 aastat lahus. Omavahelisel suusõnalisel kokkuleppel leppisime kokku, et tasun elatist. Algusajal ja viie aasta keskpaigus oli majanduslikke raskusi tasumisega töö puudumise tõttu. Tasusin umbes 200€ igakuiselt, millest ülejäänust tekkis tasumata võlgnevus mis umbes 800€. Viimased 1.5 aastat olen tasunud täissummadena ja korrektselt. Kuna mõnda aega ka uus pere ja tulemas ka perelisa, siis sellega tekkis küsimus. Kas on võimalik tagant järele küsida 800€ mitte, et ei sooviks maksta, aga selle tasumine tekitaks taas langevust pimedasse auku elukalliduse tõttu.
Ja lisaks siia küsimus, kas oleks mõistlik teha elatusmakse ametlikuks notari juures ja lapse suhtlemiskorras. Teha ametlikud kokkulepped millest ei saa taganeda niisama lihtsalt kuna lapse emaga väga palju kokkulepped ei pea vett.
Tervitused
Ja suured tänud vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete viimase aasta jooksul tasunud elatist korrektselt, ei ole võimalik Teie suhtes tagasiulatuvat nõuet esitada, sest tagasiulatuva nõude saab esitada maksimaalselt 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Kui saate lapse emaga elatise maksmises ja suhtlemiskorra osas omavahel kokkuleppele (kas suuliselt või ka lihtkirjalikult), ei näe ma põhjust, miks peaks kokkuleppe sõlmima tingimata notariaalselt. Elatise maksmise osas sõlmitud notariaalne kokkulepe sisaldab reeglina klauslit, mille kohaselt allub elatise maksja kohesele sundtäitmisele, seega kui tekib mingi põhjusel olukord, kus Teil ei ole võimalik elatist vastavalt kokkuleppele maksta, võib lapse ema Teie suhtes koheselt, eelnevalt kohtusse pöördumata, täitemenetluse algatada. Samuti ei anna suhtlemiskorra osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine täit kindlust, sest mõlemad pooled võivad sellest igal ajal taganeda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees läheb automaatselt sünnitunnistusele, kui abielu lahutati, kui naine oli rase ja laps sündis 4 kuud hiljem?03.02.2020
Tere
Naine ja mees lahutasid abielu septembris 2019 (naine oli rase). Laps sündis jaanuaris 2020. Kas mees läheb automaatselt lapse sünnitunnistusse? Või naisel on õigus lapse isa sünnitunnistusse mitte panna?
Naine ja mees lahutasid abielu septembris 2019 (naine oli rase). Laps sündis jaanuaris 2020. Kas mees läheb automaatselt lapse sünnitunnistusse? Või naisel on õigus lapse isa sünnitunnistusse mitte panna?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud olukorras kantakse endine abikaasa lapse sünnitunnistusele, välja arvatud juhul, kui abikaasad esitavad selle kohta ühise avalduse või võtab teine mees isaduse omaks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis vanuseni peab maksma elatist üle 21-aastasele ülikoolis õppivale lapsele?30.01.2020
Minu laps on saanud 21-aastaseks ja jätkab ülikoolis õpinguid päevases osakonnas. Kuigi avalikest allikatest on vastus, et elatise maksmise kohustus lõppeb 21 a. saamisega, siis laps viitab, et talle on advokaat andnud nõu, et uued kohtulahendid annavad alust nõuda kohtus ka hilisemat elatise maksmist. On see nii, ja millise vanuseni siis peaks elatist maksma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on saanud 21-aastaseks (õppiv või mitteõppiv), tuleb teda vanematel ülal pidada vaid juhul, kui tema näol on tegemist abivajava perekonnaliikmega. Abivajavaks perekonnaliikmeks on eelkõige isik, kes ei ole võimeline endale ise sissetulekut teenima, praktikas on selline võimetus tingitud terviserikkest, puudest jms. Kui 21-aastaseks saanud isik lihtsalt ei soovi tööle minna, ei ole vanematel tema suhtes ülalpidamiskohustust, muidugi ei välista see vanemate vabatahtlikku toetust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand