Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui ostame maja minu abielueelse kinnisvara müügirahast, kas siis lahutades jääb maja mulle?30.03.2020

Tere
Olen abielus ja soovime maja osta. Finantsid selleks saame minu kinnisvara müügist, mis oli soetatud enne abielu. Abieluvaraleping on varaühisus. Lugesin, et abielu kestel omandatud vara läheb ühisomandisse ja moodustab ühisvara. Juhul kui abielu puruneb, kas see maja läheks siis jagamisele või mitte?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab lahusvaraga tehtud tehingu alusel - kui ostate maja täielikult Teie lahusvara müügist saadava tulu eest, on ostetud kinnisvara näol tegemist Teie lahusvaraga. Seejuures ostetava maja omandiõigus abielu jooksul ei muutu, kuid teisel abikaasal võib tekkida õigus hüvitisele, kui abielu jooksul paigutatakse rahalisi vahendeid Teie lahusvara parendamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saame lahutada Eesti kohtus, kui oleme Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis, elame Kanadas?30.03.2020

Tere,
Oleme Eesti kodanikud ja abielu on sõlmitud Eestis. Elame Kanadas, kas saan anda sisse avalduse lahutamiseks Eesti kohtusse? Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Sellest tulenevalt on Teil võimalik lahutada oma abielu Eesti kohtus, esitades kohtule hagiavalduse ja tasudes riigilõivu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma pean uue seaduse valguses maksma elatist ülikooli lõpuni (või kui kaua?) arvestades minu ülalpeetavate arvu?26.03.2020

Tere
Mul on elatise kohtuotsus aastast 2007 ja selles on selgesõnaliselt öeldud, et elatise summa on kindel summa x ja seda tuleb maksta lapse täisealiseks saamiseni. Sellel hetkel kui elatis määrati, oli peale esimese lapse üks laps veel uuest kooselust ja nüüdseks on uues kooselus 3 last. Ma olen aastaid maksnud elatist seadusega ette nähtud miinimumi järgi, mitte kohtuotusega määratud kindlat summat, mis on tunduvalt väiksem kui seadusega määratud miinimum. Laps, kellele maksan elatist, on nüüd 18 aastat vana ja lõpetab gümnaasiumi. Minu palk on 700 eurot kuus. Kas ma pean uue seaduse valguses maksma elatist ülikooli lõpuni (või kui kaua?) ja mis summas, arvestades minu sissetulekut ja ülalpeetavate arvu?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Vanemal on kohustus ülal pidada kuni 21-aastast kõrgharidust omandavat last. Seejuures ei ole täisealise lapse elatisele määratud miinimummäära (erinevalt alaealise lapse elatisele), vaid elatise suurus oleneb lapse vajaduste suurusest. Elatise suuruse leidmiseks tuleks kokku arvestada lapse igakuised põhjendatud vajadused ja jagada need pooleks - üks pool jääb ema kanda, teine pool lapse isa kanda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju oleks emal üldse õigus elatist nõuda, kui teenin miinimumpalka ja mul on veel 2 alaealist last?26.03.2020

Tere,

Oleme naisega lahutatud ja tema kasvatab ühist tütart. Olen uues suhtes ja uue elukaaslasega on meil 2 last, ise teenin miinimumpalka. Kas antud juhul on emal õigus nõuda elatist, kui ka isale peaks kätte jääma elamisraha? Ema palk on üle 2000 euro, lapsele lubatakse luksulikku elu, kalleid trenne, riideid jms. Kas kohtu kaudu võidakse välja mõista alimendid võttes arvesse lapse praegust elatustaset, ehk pean ka panustama nagu ema ca 700-800 eurot kuus?
Kui palju oleks emal antud juhul üldse õigus elatist nõuda, kui teenin miinimumpalka ja mul on veel 2 alaealist last?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Reeglina jaguneb ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades, kuid vanemate väga erinevate varanduslike olukordade korral võib olla põhjendatud ülalpidamiskohustuse jagamine vastavalt sissetulekute proportsioonile.

Arvestades Teie sissetuleku suurust ja ülalpeetavate arvu, võib olla põhjendatud Teilt elatise väljamõistmine väiksemas summas kui PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses. Lõplik summa oleneb paljudest asjaoludest, muuhulgas Teie ja lapse ema majandusliku olukorra põhjalikust analüüsist, lapse vajadustest, riiklikult makstavatest toetustest jms.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma pean nõustuma laste elukoha muutmise survega?25.03.2020

Tere!
Vajan kõrvalist nõu ja abi.
Viimased 3 kuud alates detsembrist on meie perele olnud väga segased. Olime naisega neli aastat koos elanud. Meil on kaks ühist last, 1- ja 3-aastased tütred ning naisel veel 8-aastane tütar eelnevast suhtest.
Olin lastega igapäevaselt tegelenud ning mulle on väga meeldinud nende elus osalemine.
Nüüd veebruari algul teatas laste ema, et lõpetas 3-aastase tütrel lasteaias käimise ja kolis paari päeva pärast lastega minema. Need otsused tegi ta üksi, ilma minu nõusolekut küsimata. Praegu nõuab minu allkirja laste elukoha muutmiseks.
Samuti kasutab naine vastutustundetult lapsi oma tahtmise saamiseks ja on maininud, et soovib taotleda Kredex toetust. Selleks on vajalik see näitemäng 3 lapselisest üksikemast.
Nüüd helistab ta pidevalt ja vingub kui raske tal on lastega hakkama saada ja kuidas lapsed igatsevad mind. Samas kui lapsed minu juures on, siis tulen hästi toime nendega ja pole mingeid probleeme või raskusi.
Pidev vandumine/ropendamine naise poolt laste kuuldes üks laps on ka juba ropendanud. Et ta üksinda otsustab ja teeb. Lihtsalt võttis lapsed minult ära ja ütles, et ei toogi lapsi minu juurde ja ei anna ka neid.
Kas ma pean selle allkirja andma kui ma pole nõus selle olukorraga.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Te olete seisukohal, et lapsed peaksid peale lahkuminekut alaliselt Teie juurde elama asuma, peaksite tegema laste emale vastava ettepaneku (sellega põhjendate ka oma nõusoleku mitteandmist). Kui laste emaga ei õnnestu omavahel kokkuleppele jõuda, tuleb abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsilisti poole ja kui ka seal ei õnnestu kokkulepet sõlmida, tuleb hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks (ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks) kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanemlikest õigustest saab loobuda, kuna ma ei saa lapsega enam üldse läbi ega hakkama?25.03.2020

Kas vanemlikest õigustest ise saab loobuda, sest lapsega läbisaamine on juba niivõrd võimatu. Ta on nii vägivaldne ja minu vaimset tervist veelgi halvendanud. Meil on lapse isaga vara nimelt kaasomandis ja siis see olukord veelgi võimendub ning mina lihtsalt enam ei suuda seda olukorda taluda. Pean loobuma nii lapsest, kui varast.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Vanemlikest õigustest ei ole võimalik loobuda, lapse eest hoolitsemine on nii vanema õigus kui ka kohustus. Kui olukord on keeruline, soovitan Teil pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on õige, et pärast alimente ja üüri jääb mul elamiseks 160 eurot?24.03.2020

Tere. Kuidas on paika pandud see osa, et kuidas alimente maksev vanem ise allesjääva rahaga toime tuleb?
2 last-alimendid 600 eur
Elukoha üür 400+kom.
Alles jääb umbes 160 eur elamiseks.
Riigiametnik ja palk fikseeritud. Kuidas peaks selle raha eest, mis alles jääb ära elama? Mida alimentide määramisel arvesse võetaks? Seni oli summa lihtsalt veidi väiksem, mida lastele vabatahtlikult maksti. Samuti on tagasiulatuvalt eelmise aasta eest tekkinud "võlg"? Kuidas see tekkida saab?
Kas on võimalus summa vaidlustada?
Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui vanemal on mitu ülalpeetavat last ja rahalised vahendid on piiratud, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimumäära. Seda enam, et viimase RAKE uuringu kohaselt on taaskord tuvastatud, et keskmise Eesti lapse kulud on oluliselt alla selle summa, mida eeldaks miinimummääras elatise väljamõistmine.

Kui Teie vastu esitatakse hagi elatise väljamõistmiseks, tuleb hagile esitada kõik asjakohased vastuväited. Elatise suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse nii vanemate varanduslikku olukorda, riigi poolt makstavaid toetusi kui ka lapse tegelikke vajadusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas täiskasvanute gümnaasiumis õppivale ja osaliselt töötavale lapsele tuleb maksta elatist?23.03.2020

Tere,
Laps saab kohe 18-aastaseks ja sellega seoses mõned täpsustavad küsimused.
Kas täiskasvanute gümnaasiumis õppivale ja osaliselt töötavale lapsele tuleb maksta elatist? Ma kavatsen teda niikuinii edasi toetada, lihtsalt seaduslik taust huvitab.
Toetus läheb otse lapsele, mitte emale? Ja sünnipäevakuul, kui lapsel täitub 18, kellele siis kannan? Kas veel emale või juba lapsele?
Tänan.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui täisealine (kuni 21-aastane) laps omandab keskharidust, on tal õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. Ülalpidamise suurus aga oleneb lapse vajaduste suurusest - kui laps töötab, siis on tal vähemalt osaliselt võimalik katta oma vajadusi ka enda teenitud sissetuleku eest ja see mõjutab ka elatise suurust.

Kui laps saab täisealiseks, võib elatise maksta otse lapsele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju peab isa 900 eurose brutopalga korral 3 lapsele elatist maksma?18.03.2020

Tere!
Ema läheb 3 lapsega eraldi elama. Kui suur on raha, mida isa peab maksma laste ülalpidamiseks? Isa brutotöötasu 900 €.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Arvestades laste isa sissetuleku suurust, ei pea laste isa kindlasti tasuma elatist igale lapsele kehtivas elatise miinimummääras (292 x 3). Samuti tuleb antud juhul võtta arvesse lastele makstavaid riiklikke peretoetusi, mis vähemalt osaliselt katavad laste ülalpidamiskulusid. Elatise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb kokku arvutada laste igakuised ülalpidamiskulud, lahutada kuludest riiklikud peretoetused ja seejärel leida summa, mis tuleb laste emal kanda vahetult ja lastest lahus elaval isal tasuda igakuise elatisena.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan isale peale panna alimendid, kui üks laps kasvab minuga aga teine temaga, aga tal on suurem sissetulek?17.03.2020

Tere mul on 2 last, üks 13 kes elab isaga ja teine 8 kes minuga. Elan ise teise elukaaslasega ja ootan kolmandat last. Ise olen töötu. Kas mul tekiks võimalus panna isale alimendid ühe lapse kohta kuna minu sisse tulek ainult 250 töötukassa poolt ainult 18 aprillini. Elame lahus juba 3 aastat ja kokkulepe isaga oli, et vanem elab temaga ja noorem minuga. Noorem isa poolt toetust ei saa. Vanemal pojal aga kõik olemas. Kui panen isale alimendid kas siis pean ka mina vanemale neid maksma hakkama. Minu sissetulek 250 ja lapseraha aga isal kõvasti üle 1000 euro kuus. Mida edasi teha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui üks laps elab emaga ja teine isaga, ei tähenda see tingimata seda, et kumbki vanem elatist maksma ei pea. Kui Teie juures elava lapse ülalpidamiskulud on suuremad kui isa juures elava lapse ülalpidamiskulud, võiks laste isal olla teoreetiliselt elatise maksmise kohustus Teie juures elava lapse suhtes. Olukorda võib mõjutada ka asjaolu, et Teie majanduslik olukord on kehvem laste isa omast. Arvestades siiski seda, et kummagi vanema juures elab üks laps, ei saa elatis olla suures summas, sest laste isal tuleb vahetult kanda tema juures elava lapse kulud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand