Perekonnaõigus

Abielu 1992, Eesti kodanikud, alaliselt Soomes 2004, lahutatud 2012 Soomes, seal ka Ositussopimus ehk vist varajagamisleping. Abieluvaraleping puudub.
Jagatava vara hulgas ka Eesti kinnisvara. Kas Soomes sõlmitud varajagamisleping tuleb kuidagi Eestis kinnitada või registreerida? Sest näiteks maad müües näeb notar ikka, et vara on abielu ajal soetatud ja nõuab eksabikaasa nõusolekut, kuigi Ositussopimukse järgi on vara jagatud ja peaks kuuluma ainult mulle.
Kuidas ma saan Soomes sõlmitud varajagamislepingu Eestis kehtima?
Ette tänades!

Pikk jutt lühidalt. Kolisin naisega Soome. Sündis laps. Teed läksid lahku. Naine läks lapsega Eesti. Ise jäin Soome. Alustasin kohtuteed Soomes. Kaotasin lapse elamiskoha otsustamise asjus. Siiski soome kohus määras, et mul on lapsega õigus kohtuda Soomes teatud kuud aastas ja teatud kuud Eestis (mõlemad vanemad valisid kuud aastas, kes millal reisib). Ise olen käinud Eestis lapsega kohtumas, kuid lapse ema last Soome toonud ei ole. Ei ole last näinud kohe pea aasta. Elatist minult nõutakse ja võlg tagant järgi, kuna õppisin. Eestis puudub 0 tolerants haigete, töötute ja õppivate inimeste suhtes. Tahaks last näha, aga elatis ja tagantjärgi elatisvõlg on keeranud mu elu siin peapeale. Siin ma mingit abi ei saanud keele barjääri tõttu. Kuna Ema võitis kohtulahendi ja laps elab nüüd Eestis. Kas ema saab lihtsalt eirata Soome kohtu otsusele? Või kas oleks võimalik mul kulutada see 270 eurot alimentide asemel reisimiseks, et kohtuda lapsega (Soome-Eesti-Soome)? Isa ja lapse vahelised suhted on tuksi keeratud täielikult. Ma ei saa aru, lahus elav vanem on automaatselt see "must lammas". Netist ei leia pea mitte midagi. Teemad ainult, kuidas võlad sisse nõuda. Kuid abi lahuselavatele pea olematu.

Lugupidamisega

Eelmisest abielust on laps. Praeguses abielus sündis väike laps. Minu abikaasa palus kohtus vähendada alimentide suurust alla miinimumi ning oli nõus maksta 200 eurot. Eelmine naine ei ole nõus sellega ning kohtus paluti palju lisadokumente, mistõttu see võtab veel palju aega lahendamise saamiseks ning kohtus võivad keelduda minu abikaasa palve alimentide vähendamises. Abikaasa palk on 600 eurot, seda raha meile ei jätku elamiseks. Kuidas te soovitate lahendada probleemi kiiremini?

Tere
Kui täisealine laps tahab et vanemalt ei nõutaks elatusraha võlgnevuse maksmist, kas ta saab teha täituri juures vastava avalduse?

Abikaasal on 16-aastane laps eelmisest abielust. Hetkel sündis abikaasal väike laps praeguses abielus. Samuti temal on võlg umbes 5000 eurot alimentide kohta ning 2 trahvi, mistõttu pangakonto on arestitud. Siiani kohtutäitur jätab elamiseks 250 eurot abikaasa arvel. Kohtu poolt on määratud uus alimentide summa 175 eurot. Küsimus on selles kui palju raha peab kohtutäitur jätma arvele (seoses teise lapse sünniga nüüd) ning mis selleks tuleb teha? On vaja kirjutada avaldus? Kohtutäitur alati räägib sellest, et on võlad ning on vaja neid maksta, kuna 250 abikaasale ning väike lapsele elamiseks on ebareaalne.

Soovime abikaasaga jagada abielu jooksul soetatud kinnisvara maja ja korter. Kas me saame seda teha abieluvaralepinguga ja selliselt, et kummalegi poolele ei tekiks hiljem täiendavaid õigusi jagatud kinnisvarale? Ja kui abikaasal on eelnevast kooselust laps, siis ega tal ei teki mingeid õiguseid abieluvaralepinguga jagatud vara suhtes, n. tekivad õigused minu korterile vms.

tere,
Kui peres (vabaabielus) on alla aastane laps, kas on võimalik lapse emal kolida eraldi korterisse ilma, et lapse isa annaks nõusoleku? Peres on juba alates rasedusest mehe poolt toimunud igapäevaselt vaimne terror ja ähvardused, et ema võib minna, kui tahab aga last ei saa kaasa. Väidab, et tahab perega koos olla, kuigi kõik töölt vabad päevad ja õhtud veedab ta kus iganes, kuid mitte kodus. Ema soov on anda lapsele rahulik keskkond kasvamiseks ja tal ei ole mingit kavatsust keelata lapsega kokkusaamisi ja jagada infot lapse tegemiste kohta. Kui ema leiab endale ja lapsele uue kodu, kas ta võib rahulikult alustada kolimist või on lapse isal õigus neid kuidagi "kinni hoida".

Kui soovin notariaalselt elatise kokkuleppe teha alla miinimumi, kas see on võimalik?

Kas perekonnaseaduses on mingi võimalik variant juhuks, kui ema ilma hoiatamata tahtis saada emaks, aga minul ei olnud ega ole mingit kavatsust ega võimalust olla isa ja muutuda 21 aastaks sisuliselt teise inimese orjaks. Kas meestel üldse on võimalik keelduda isaks saamisest või on naistel piiramatu voli ise otsustada teise inimese saatuse eest?

Tere
Abieluvaralepinguga sai kuu enne lahutust jagatud kinnistu - meie elukoht, pangalaen ja autod, mis jäid abikaasale. Tema kohustuseks oli maksta mulle pool ostetavast korterist, kuhu peale lahutust elama asusin koos meie lapsega. Ülejäänud varasid lepingus ei käsitletud. Kuidas toimub sellisel juhul ülejäänud ühisvara jagamine peale abielu lahutust? kas koduloom on ka ühisvara? Kui ülejäänud vara jagamist pole tehtud, siis kui kaua võib nõuet esitada? Kuidas mõista abieluvaralepingus olevat lauset - abielupooled avaldavad ja kinnitavad, et nad ei oma teineteise suhtes mingeid varalisi ega materiaalseid pretensioone? Kas see lause ütleb, et muu vara jääbki jagamata ja kuulub sellele, kelle kätte see lahutuse hetkel on jäänud ehk siis meie ühisesse elamisse?
Tänan juba ette vastuse eest.