Liiklus ja sõidukid

See, kas sõiduki suhtes oli liikluskindlustuse leping või mitte, ei oma tähtsust selle sõiduki kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju hüvitamisel.

Näiteks kui liikluskindlustuseta sõiduk seisab foori taga, parklas vmt kohas ja sellele sõidetakse teise autoga otsa, siis seisnud sõiduki kahjustumisest tekkinud kahju hüvitanud otsa sõitnud sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandja.

Minu andmetel ei väljastata juhilubasid märkega automaatkäigukast vaid juhilubadele kantakse lahtrisse 12 kood 78, mis tähendab, et isik võib juhtida ainult siduripedaalita (sidurihoovata) sõidukit. Kuidas toimub käiguvahetus kas automaatselt, nuppudega või elektrooniliselt ei oma seejuures tähtsust.

Kui kindlustuskaitseta sõidukiga põhjustatakse liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitatav kahju, siis kannatanule hüvitab kahju Eesti Liikluskindlustuse Fond või kindlustusandja, kellega oli viimati sõlmitud liikluskindlustuse leping. Hüvitamisele kuuluv kahju sisaldab nii asja- kui ka isikukahju.

Kui liikluskindlustuse fond või kindlustusandja on kahju hüvitanud, võib ta esitada tagasinõude kindlustuskohustusega isiku vastu, st kas sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vastu.

Kui tagasinõue on esitatud tuleb see tasuda.

Kaherattaline sõiduk, mille mootori töömaht on 50-125 cm² on mootorratas ja selle juhtimiseks peab olema A- kategooria (sobib ka A1-kategooria) mootorsõiduki juhtimisõigus. B-kategooria juhiloaga tohib juhtida AM-kategooria sõidukit ehk mopeedi.

Liikluskindlustuse lepingu alusel sõiduki kahjustumise kahju hüvitamisel ei ole protsessis vahet, kas tegu on füüsilise või juriidilise isikuga.

Kui sõiduk taastatakse, siis on tavaline, et
1. Kahjustatud isik korraldab sõiduki remondi, st tellib remonditöö ja sõlmib sõiduki remontijaga lepingu sõiduki remontimiseks.
2. Kindlustusandja väljastab taastusremondi teostajale garantiikirja taastusremondi maksumuse tasumise kohta kahjustatud isiku eest.
3. Kui remont on teostatud, saab kahjustatud isik sõiduki remondifirmast kätte ja kindlustusandja maksab remondi maksumuse remondi teostajale.

Kui tegu on juriidilise isikuga, siis rakendatakse ka liikluskindlustuse seaduses toodud remondi väärtusele lisanduva käibemaksuga seotud täpsustusi, vt http://www.lkf.ee/images/files/Liiklus_km_veebitekst4.pdf

Liikluskindlustuse kindlustusandjal ei ole õigust nõuda, et kahjustatud isik kannaks esmalt ise kahjustuse kõrvaldamise kulu ja hiljem kindlustusandja hüvitab selle.

Kui nõuate kahju hüvitamist sõidukikindlustuse lepingu alusel, siis on täpsed reeglid kokku lepitud selles sõidukikindlustuse lepingus.

Mina ei saa samuti aru kuidas automüügi firmad saavad sõiduautosid N1 kategooria veoautodena müüa? Reeglina ei ole tegemist mitte sedaankerega vaid universaalkerega või luukpära autodega aga kirja läheb keretüübina nimetus „kaubik“.
Olen esitanud vastavasisulisi järelpärimisi ARK-le ja vastused mis sealt on tulnud ei rahulda mind. Olen loobunud nende inimestega vaidlemisest kuna nad on ju targemad kui mina. Maanteeameti kodulehelt http://www.mnt.ee/index.php?id=24481 leiab kategooriate kohta vastava selgituse kus on öeldud: „N kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid:“ Palju aastaid tagasi leidis keegi tarkur riigiametnik eurodirektiivi mis andis võimaluse reeglit tõlgendada, et kui autol istmete arvu vähendada siis vastava arvutustulemuse saamisel ongi võimalik masin tunnistada veoautoks. Kahjuks ei lugenud või jättis meelega lugemata see riigiametnik sama direktiivi eelmist lehekülge kus on kirjas, et valemit kasutatakse AINULT sellel puhul kui masinal ei ole keretüüpi määratud… Meile tulevad masinad tehasest ja neil on keretüüp vastava tüübikinnitusega juba antud. Täna aga on olukord selline, et ARK annab masinale uue keretüübi nimetusega „kaubik“ ja J.O.K.K. Sellest olukorrast on teadlik ka Maanteeameti direktor ning ta asetäitja on püüdnud selle jamaga tegelda kuid nagu näha siis tulutult sest rahavõim on miskit muud kui riigiasutuse juhi võim. Nii näen mina neid asju.

Kodulooma tekitatud kahju eest saab hüvitist nõuda loomapidajalt. Loomapidaja on looma omanik. Loomapidajaks võib olla ka isik, kes on looma otsene valdaja või muu isik, kes otsustab selle looma hoidmise, hoolitsemise ja järelevalve küsimusi.

Kui Teie seos selle koeraga oli üksnes see, et koer jooksis teele Teie kinnistult, siis ei saa Teil nõuda selle looma tekitatud kahju hüvitamist. Kui Teil oli selle loomaga veel seoseid, siis sõltub Teie hüvitamiskohustus sellest, kas Teid saab pidada selle koera pidajaks või mitte.

Tegemist ei ole Eestis laialt levinud kindlustusteenusega. Küsige kindlustusandjatelt kas ja mis tingimustel on võimalik sõlmida praktikandi vastutuskindlustust, mis katab praktika tegija tekitatud kahju tema tööandjale.

Eestis vastutuskindlustust pakkuvad kindlustusandjad on BTA, ERGO, Gjensidige, If, PZU, Salva ja Seesam.

Esmaabi koolitusi viiakse läbi mitmel eesmärgil. Üks variantidest on esmaabi koolitus mootorsõiduki juhtidele, mida viivad läbi autokoolid. Ühtne register, mis näitab koolituse läbimist puudub ja seega saab tõendada koolituse läbimist ainult koolitaja, kuid tal on vastavad andmed säilinud. Kas varem läbitud koolitus sobib praegu autokooli läbimiseks saab otsustada hinnates läbitud koolituse mahtu ja temaatikat.

Kui koolitus on läbitud varem, siis pole ka halb mõte see läbida uuesti, sest viimastel aastatel on lisandunud esmaabi koolituses uusi seisukohti ja nii mõnigi võte esmaabi andmisel, mis aastaid tagasi loeti peaaegu kohustuslikuks ei ole nüüd enam kasutusel.

Tavaliselt ei ole kindlustusandjal ehitise taastamise kohustust ega ehitusfirma otsimise kohustust. Tavaliselt hüvitab kindlustusandja kahju rahas.

Ehitise taastamise puhul on tavaliselt hüvitise suuruse arvutamise aluseks mõne ehitusettevõtte kalkulatsioon. Kui kahtlete, et see kalkulatsioon ei ole õige, siis võtke kalkulatsioon ka mõnelt teiselt ehitusettevõttelt.