Küttesüsteemid

Tere Küsija,
Kuna ma ei ole erialalt keemik ja ka keemiatöösturid ei avalda suurima heameelega tootmissaladusi, siiski püüan vastata. Lisan kirjatüki lõppu viited.

Perioodiliselt köetava katelpliidi lõõristikku tekib tahtmatult mingil määral pigi, selle kiht on 0,5-1 mm. Tahaks sellest lahti saada. Traadist harjaga ei saa seda maha ja mingi mehhaaniline kettpuhasti lammutab äkki kogu soojamüüri maha. Puhastan kütteperioodil lõõristikku 2-4 korda, korstent igal sügisel.

Kettpuhasti kasutamisel säilib oht mehaaniliste vigastuste tekkimiseks.

Pigi koostis:
Pigi on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest. Tumepruuni kuni mustja värvusega tahke aine või väga viskoosne vedelik. Sisaldab kantserogeene - vähkitekitavaid ühendeid.

Biogeense materjali (puit, kivisüsi, põlevkivi, nende töötlusproduktid) termilisel töötlusel või nafta pürolüüsimisel saadud õli (tõrva) destilleerimise jääk. Pigi rohke teke küttekolletes on vale põlemisrežiimi ebasoovitav tagajärg, pigi lagundab lõõre ja on tuleohtlik.

Tuli on keeruline keemiline reaktsioon, mille käigus toimub hapniku ja kütuse vastastikune mõju, mille tulemusena ained muutuvad.

Ei põle ainult puit, vaid sellest eralduvad põlevad gaasid. Protsessi alguses, kui puit kuumeneb 1500C, lõhustuvad selles olevad tselluloos ja ligniin ning toimub pürolüüs. Eralduvad sellised põlevad gaasid nagu vesinik, süsinik monoksiid ja metaan, mis koheselt süttivad. Leek soodustab puidu termilist lõhestumist.

Sinine leek näitab toksilise gaasi põlemist, süsinik monoksiidi. Põlemise ajal puidust eralduvatest gaasidest tekib suits. Valge suits tekib puidust eralduvate veeaurude tulemusel, must suits moodustab tahmast ja puidu kresoodi koostisest olevatest raskesti süttivatest aurudest. Pürolüüsi tagajärjel tekib süsi, mis lahtise leegina ei põle, vaid hõõgub ning eraldab süsihappegaasi ja veeaure.

Koos suitsuga eralduvad tahma ja kresoot on kõige ohtlikumad. Põlemise käigus tekivad veeaurud seovad neid aineid, jahutavad ja ei lase neil ära põleda. Omades suuremat kaalu, ei lenda nad minema koos suitsuga, vaid settivad seadme detailides ja korstnas, tekitades pigi ladestumist. Ka väike kogus segab seadme normaalset toimimist vähendades selle efektiivsust, kiirendades kulumist, detailide korrosiooni ning korstnas võib tekkida tulekahju.

Milles seisneb kartulikoorte ehk tärklise ja haavapuude pigi eemaldamise efekt, milline keemiline element seda teeb?

Meeldetuletuseks:
Tselluloos (C6H10O5)n
Tselluloos on looduses levinuim polüsahhariid. Temast koosnevad taimerakkude kestad. Tselluloos on üldse kõige levinum orgaaniline aine. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill. Okaspuu puidus on ~50 % tselluloosi. Lehtpuidus on teda veidi vähem.
Vatt, puuvillane- ja linane riie ning paber koosnevad põhiliselt tselluloosist.
Tärklis ja tselluloos on väliselt teineteisest sootuks erinevad ained. Ometi on nende molekulivalem ühesugune (C6H10O5)n. Tselluloosi molekul koosneb β-glükoosi jääkidest, mis moodustavad pikki niiditaolisi ahelaid.
Tselluloosikiud koosnevadki pikkadest niitjatest glükoosijääkide ahelaist, kusjuures need niitjad ahelad on mitmekümne kaupa omavahel seotud vesiniksidemetega kimpudeks.
Tselluloosi molekuli valemis on glükoosijääkide arv kuni 10 000 ja molekulmass ~ üks miljon.
Tselluloos on tahke, valge värvusega kiuline aine. Tselluloosikiu pikkus on kuni 50 mm. Vees ega orgaanilistes lahustites tselluloos ei lahustu. Soojendamisel lahjendatud hapetega hüdrolüüsub tselluloos glükoosiks (vt. tärklise hüdrolüüs).

Tärklise hüdrolüüs:
Orgaanilised hapnikuühendid
Tärklis (C6H12O5)non kõrgmolekulaarne ühend, mis koosneb ainult suurest hulgast glükoosijääkidest. Sarnaselt sahharoosi hüdrolüüsile toimub ka tärklise hüdrolüüs ensüümide toimel, tekib glükoos.
C6H12O5)n + n H2O = n C6H12O6
Tärklise molekulis on glükoosijäägid hapniku aatomi abil kahel viisil hiigelmolekuliks seotud: hargnemata ahelas ...-Gl-O-Gl-O-Gl-O-Gl-O-Gl-O-... või hargnenud ahelas. Tärklis on looduslik kõrgmolekulaarne ühend ehk polümeer, mis on tekkinud glükoosi molekulide omavahelise reaktsiooni tulemusena. Esmalt reageerivad kaks glükoosi molekuli.

Tekkinud ühend reageerib edasi, kuni lõpuks saame ülipika tärkliseahela.
Tärklisega sama molekulivalemiga on teine looduslik polümeer tselluloos, mille molekulis on pikad ahelad kimpudesse seotud. Inimorganismis puudub ensüüm, mis lagundaks tselluloosi. Tööstuses kasutatakse tselluloosi hüdrolüüsil saadud glükoosi etanooli tootmiseks.

Orgaanilised ühendid polüsahhariidid (kummivaigud) aga ka naturaalvaigud, vahad, õlid ja rasvad lagunevad (happeline hüdrolüüs).

Tärklise hüdrolüüs:
Tärklis hüdrolüüsub hapete kui katalüsaatorite mõjul glükoosiks.
(C6H10O5)n [tärklis] + nH2O → n C6H12O6 [glükoos]

Haava puu osas oskan välja tuua tõsiasja, et ta ei sisalda vaiku. Tõe huvides peaks tellima uuringu sõltumatust laborist.

Müügil on ka oma neli-viis varianti keemilisi pigieemaldus-pulbreid, milline neist on kõige efektiivsem?

Kahjuks ei ole kõiki müügilolevaid tooteid proovinud. Raske on soovitust anda kõige osas. Küll aga peaks edu tagama enimmüüdud kaubamärgid.
Juhin tähelepanu tõigale, et kauplustes ja/või maaletoojatelt peaks saama Tooteohutus tunnistuse.
http://www.flexoil.ee/static2/252/ohutuskaart%20Pigieemaldi.pdf

Reklaamitakse korstna renoveerimist seestpoolt seguga, kas praktika kinnitab reklaami või on see lihtsalt väike reklaami ülepaisutus ja mõtekam on kohe raha koguda uue korstna ehituseks? Nimelt vanal korstnal läbivaid mõrasid ega defekte pole, seest on kivide vahelt segu välja pudenenud, kõige sügavam koht ca 1 cm.

Korstna renoveerimine seestpidiselt ei ole utoopia. Eestis on päris mitu ettevõtet kes sellisele tegevusele on keskendunud.
Mõtekuse osas toob selgust ilmselt ikkagi omaniku soov ja renoveerimis– ja korstnaehituse hinnapakkumise võrdlus.
http://www.youtube.com/watch?v=Li1hB7IEhd8

Kasutatud materjal:
http://www.hansaflame.ee/uploads/files/pdf_ee/Pigi%20efektiivne%20eemaldamine.pdf
http://www.kanut.ee/kkoda/dokumendid/paber_arhiiv/loengud/Kkeemia_paber/teema6_lahuste_omadused_valmistamine.pdf
http://www.kanut.ee/loengud/loeng06.pdf
http://www.kanut.ee/loengud/loeng05.pdf
http://www.flexoil.ee/static2/252/ohutuskaart%20Pigieemaldi.pdf
http://eur-law.eu/ET/Euroopa-Parlamendi-noukogu-18-detsembri-2006-maaruse-EU,397760,d

http://www.youtube.com/watch?v=Li1hB7IEhd8
http://www.furnitureindustry.ee/failid/Ando_Roos.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdrol%C3%BC%C3%BCs
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCrol%C3%BC%C3%BC

Tere.

Soovitan 7-ribilist malmkatelt koos akumulatsioonipaagiga. Akumulatsioonipaagi suurus võiks olla kuskil 1000 liitrit. Kui akupaagiga süsteemi puhul kaob elekter pikaks ajaks ära, siis on küll nii, et ringlust ei teki ning süsteem kuumeneb üle. Sellisel juhul tuleks varustada tsirkopump UPS süsteemiga, mis tagab kuni 12 tunnise voolukao. Kui aga süsteem ehitada ilma akumulatsioonipaagita ning kui katlamaja asub keldrikorrusel ja süsteemiradiaatorid kõrgemal, siis tekib nn vabavoolu süsteem.

Tere Küsija,
Kui üks kivi on läbi pigitanud, siis ei aita miski paremini, kui uus kivi. Kui aga kogu korstnasüsteemi uuesti ehitamine on välistatud või ei võimalda seda eelarve, siis mina isiklikult eelistaks jäika roostevaba toru. Esiteks ei paindu see kuidagi kõveraks olemasolevas lõõris ning kindlasti on seda mugavam tulevikus hooldada. Pehmesse torusse ma ei tahagi eriti korstnaharja panna...
Küll aga oleks hea teada, et ennem ükskõik millise toru nn hülsi paigaldamist korstnasse, peab olema selle pinnalt eemaldatud pigi. Kindlasti peaks jälgima, et paigaldamisel saaks pöördekohtadesse puhastusluugid.
Kas ma saan õigesti aru, et halupuu põletamisel põleb ju ükskõik millises kütteseadmes puugaas. Teie soov on haludpuid ja puugaasi põletada konkreetselt malmribidega veeküttesüsteemis? Olen poolt. Konkreetse katlatüübi peaks teil aitama välja valida kas katlamüüjad või pädevad paigaldajad. Tänapäeval on torulukseppade nimi keskkonnatehnikud. Kindlasti võib julgelt küsida erinevate müüjate ja edasimüüjate käest. Minu meelest on oluline, et katelt vastavalt juhisele hooldataks, seejuures võetakse välja ka tuhk ennem kütmist ja akupaak oleks piisava suurusega.

Tere Küsija.
Selline käitumine on täiesti lubamatu!
EVS 812 – 3 : 2007
6.1.12 Suitsulõõrina ei tohi kasutada muuks otstarbeks rajatud lõõri või kanalit (nt ventilatsioonikanalit).
Lisaks sellele, et EVS ei luba, on meil lausa vabariigi valitsuse seadus: Tuleohutuse seadus § 8. Küttesüsteemi projekteerimine, paigaldamine, kontrollimine, hooldamine ja kasutamine
(2) Küttesüsteemi paigaldamisel ja projekteerimisel ei tohi suitsu juhtimiseks kasutada ventilatsioonilõõri.
Päästeameti Põhja Päästekeskuse insenertehnilise büroo kontaktid.
http://www.ttpa.ee/?menuID=528

Seestpoolt pole kindlasti mõtet soojustada. Hallituse tekkimine on väga reaalne. Proovige naabriga kokku leppida või kütke enda poolt rohkem.

Tere Küsija,

Maitse-eelistuste osas nõu anda on äraütlemata raske töö. Ma saan aru, et küsite PTT kohta. Mina isklikult jään kahtlevale seiskohale, et tänapäeval puhasvuuk müüritist sellest laotakse (tohutus koguses).
VTT on ilmselt välimuselt paslikum. Ukse paneb paika ikka ahju olemus. Põhimõtteliselt on olemas suured kui ka väiksed uksed täismalmist ja/või klaaspinnaga. Milline oleks Teie soov?
Pisut oleneb ka ahju konstruktsioonist. Uksevalikul peab olema teada, kas on restkoldega või umbekoldega ahi.
Kindlasti on kõikidel tootjatel olemas tellistest näidisteid müügisaalis ning kodulehtedel nn müürinäidised ja siiani olen saanud väga ammendava vastuse, et milline kivi mis moodi tunduma hakkab.
http://www.wienerberger.ee/servlet/Satellite?pagename=Wienerberger/Page/Start05&sl=wb_ee_home_et
Hinna ja kavaliteedi peab välja suutma tuua pakkumises pottsepp. Ma ei hakka siinkohal pikalt arutlema erinevate tootjate või edasimüüjate sooduskampaaniate tingimusi või eesmärke. Kindel on see, et kivihinnad on erinevad. Kallim kivi on ka siis kallim, kui II sordi kivi müüakse nn omahinnaga.
Tasub vaadata ka http://www.lode.lv/ . Kui aga kõik tehasekivid tunduvad igavad, peaks laskma ahju kas krohvida, värvida, plaatida. Alternatiiv on käsitsi vormitud tellised.

Tehniliste andmete poolelt on kõikidel tootjatel kodulehtedel kivsertifikaadid olemas, neid kõrvutades saate leida erinevate materjalide erinevad omadused. Sellest lõppjärelduste tegemisel oleks mõistlik oma tulevane meister lauaäärde nihutada.

Jaksu otsustamisel!

Tere
Kui te ei tea, kuidas katel end üleval on pidanud ja kui vana süsteem on, siis te ei saagi ilma spetsialisti abita selgust. Enne, kui on teada, mida teha on vaja, ei saa ka maksumusest rääkida. Kutsuge mõnest (või mitmest) selliseid töid tegevast firmast projektijuht asja üle vaatama, rääkige täpselt, mida te saada soovite ja küsige hinnapakkumist.

Võimalik on kasutada õhk-vesi soojuspumpa. Uued õhk-vesi soojuspumbad on inverter tehnoloogial, kasutegurid ja võimsused on võrreldavad maasoojuspumba omadega.
200m2 majale sobib ca 14kW soojuspump - selle hind koos standardpaigaldusega on ca 6300 eurot.
Soovi korral saab juurde lisada ka tarbeveeboileri ja päikesepaneelid.

Enne peaks veenduma, et soojuspump ei ole suvest unustatud külma puhumis reziimi. Vaadake üle, et olete sisestanud HEAT reziimi.
Kui ikka sooja ei tule, siis peaks kutsuma hooldustehniku.

Hooldustehnikut saate kutsuda tel nr. 680 0160

Hõreda majakese võib ehitada, aga peab jälgima, et see ei takistaks seadmel õhuliikumist. Kui õhuliikumine on takistatud, siis väheneb ka seadme kasutegur ja võimsus.