Küttesüsteemid

Alustama peame Ehitusseadusest
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011197
§ 2. Ehitis, projekteerimine ja ehitamine

(4) Projekteerimine on:
1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;
2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;
3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine;
4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.
(5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt.
(6) Ehitamine on:
1) ehitise püstitamine;
2) ehitise laiendamine;
3) ehitise rekonstrueerimine;
4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine;
5) ehitise lammutamine.


Sellest johtuvalt annab projekteerimiseks juhised EVS 812 – 3 / 2007
5.3.2 Kütteseade paigaldus
5.3.2.1 Kütteseadme paigaldus ehitisse toimub vastavalt tootja poolt ette antud juhistele. Müüritud kütteseadme ohutu paigaldamise tagab kutseline pottsepp.
6 Korstnad ja suitsulõõrid
6.1.5 Üldjuhul nähakse igale kütteseadmele ette eraldi suitsulõõr. Samuti katlaruumis (samal tasandil) või kuni kaks samal korrusel asetsevat eluruumides või majandushoone samas korrusel olevat majapidamiskütteseadet, milles põletatakse ühesugust kütust, võib ühenda sama suitslõõriga, kui sellega ei ületata väikse suitsulõõri võimsuse või temperatuuri lubatud piiri ning sellise ühendamisega on arvestatud lõõri projekteerimisel. Sellisel juhul varustatakse majapidamiskütteseadmed siibritega.
Kutsetunnistuse olemasolu saab hõlpsalt kontrollida
www.kutsekoda.ee

Tere,
EVS 812-3 ütleb
5.2.7. Kütuse paigutamine
5.2.7.1. Kütust tuleb hoida selleks ettenähtud ruumis. Kütusekogus, millest piisab kuni kaheks küttekorraks võib hoida kütteseadme läheduses, vastavalt tabelis 1 ettantud ohutuskujadele. Kütuse hoiustamisel peab olema tagatud, et selle pinnatemperatuur ei ületaks 80 C.

5.2.7.2. Kütust ei tohi hoida kütteseadme peal ja hoiustamisruumi seinatemperatuur ei tohi ületada 80 C.

Seega ahju kõrvale ja peale riita ei tohi laduda ja katlaga samas ruumis ei tohi hoida.
Keldris võib hoida, kui selleks on ette nähtud nõuetele vastav (st mitte liiga soe) eraldi ruum.

§ 11. Tuletõkkesektsioonide moodustamine
(1) Ehitise osadest, mis kasutamisotstarbelt või põlemiskoormuselt üksteisest oluliselt erinevad, tuleb moodustada omaette tuletõkkesektsioonid.
(2) Kui ehitise osadel on erinev kasutamisotstarve ja seetõttu ka erinevad kasutusviisid ning kasutusviiside põlemiskoormuste erinevus on alla 300 MJ/m2 kohta, siis võib sellistest ehitise osadest moodustada ühe tuletõkkesektsiooni, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhtudel.
(3) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse ehitiste tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt lisale 5.
(4) Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad omaette tuletõkkesektsiooni:
1) elektrijaotla ruumid;
2) liftišaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftišahtid ja -masinaruumid;
3) evakuatsioonitrepikojad;
4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2;
5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW;
6) garaažid;
7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad;
8) majutusruumid, kus asuvad saunad;
9) korterid;
10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ;
11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade;
12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite tugipunktid.
(5) VI kasutusviisiga ehitises moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonid, kui:
1) ehitise alaliste kasutajate arv on üle 25 inimese;
2) ehitises asuvate muu kasutamisotstarbega ruumide pindala ületab 50 m2, sõltumata alaliste kasutajate arvust;
3) ehitises toimuvast tootmistegevusest või ladustamisest tuleneb tule- või plahvatusoht.

Tere. Küsimus on üsna hägus, kuid kaasa mõtelda võib ikkagi, kuigi vastust te siit vist ei saa, pigem lisan küsimusi.
1. Minu arvates vajab 50 aasta vanune küttesüsteem vahetust ilma igasuguse pikema mõtlemiseta. Ja siis tervikuna. Põhjus on kasutatud materjalide füüsikalistes muutustes, küttesüsteemi tasakaalustusvõimaluste puudumises, küttesüsteemi suures mahus ja kindlasti ka süsteemi ladestunud mustuses. Kui rahalised võimalused ei luba kõike korraga teha, siis jupikaupa parandades peab alustama kõige haigematest kohtadest, mida siin ära arvata küll ei saa.
2. Renoveerimise vajaduse üle on võimalik otsustada hoone küttekulusid jälgides. Siiski on vajalik kindlasti võrreldavad aastad taandada normaalaastale, et üldse oleks võimalik neid võrrelda.
3. Kes vastutab tarbetu küttekulu eest? Mis on tarbetu küttekulu? Kui süsteem on tasakaalustamata ja külmim korter tahab ka sooja, kas siis paremas olukorras olevate korterite ülekütmine on tarbetu? Too külmetav nii ei arva. Või teeks süsteemi paremaks?
4. Kes vastutab veeavarii eest? Kui toru on läbi roostetanud, siis vastutab omanik, kuid mitte see tegija, kes selle toruga midagi tegi. Kui see tegija puuris augu korralikku torusse, siis vastutab muidugi tema. Ilmselt on erinevaid olukordi võimalik veelgi välja mõelda, kuid alati aitab loogika ja põhjuse-tagajärje seoste mõistmine.

Tere Küsija,

Need mütsid ja katted on vajalikud, kui selleks on vajadus. Vajadus selgub ikka kasutades või mingi probleemi tekkimisel, sadevete korstnasse sattumine. Kehvad tuule või tõmbeolud.
Ennemuiste ja kaasajalgi on peetud tarvilikuks kaitsta tarindeid välismõjude eest. Eeskätt pidasin silmas nüüd seda plekiga katmise asja.
Küllap materjali müüja või projekteerija / konstruktor määrab vajaduse. Mingi selge mure korral paluge oma korstnapühkijalt või pottsepalt esmalt konsultatsiooni ja seejärel saab edasi mõelda mida täpselt Teie asjaga teha.
P.

oih!

kui müüritises on keemiline side ikka katkenud, on võimalik seda tõepoolest püüda parandada, püüdes hoolikalt seda puhasvuuki tühjaks kraapida ja siis uuesti müüriseguga täita.
Olgugi, et see ei ole teab mis huvitav töö, kui kõik see tundub raske, on alati võimalus uuesti ehitada. Samas eelarve ja töömahu probleemid.
Jääks veel võimalus kivid välja raiuda, uued panna ja siis terve müüritis krohvida. Krohvi võiks ka armeerida.

Tere. Arvatavasti pole asi mitte ioonkatlas vaid selle juhtimises. Temp. andur, juhtplokk vms. Pöörduge müüja poole.

Siin on hulganisti nii tehnilisi kui asjaajamisega seotud küsimusi, mis tuleb lahendada.
1. Lülitades ennast lahti maja kui terviku küttesüsteemist, lõhute te olemasolevat. Kes selle omanik on? See peab loa andma.
2. Kui maja asub nn. kaugkütte tsoonis, siis te ei saagi seda teha.
3. Gaasikatla suitsuärastuseks peab olema reeglitele vastav võimalus. Suitsukäikude sobivuse kohta saab asja uurida vastava pädevusega korstnapühkija. Kaminakorsten üldjuhul gaasisuitsule ei kõlba. Kui sobivat lõõri pole, tuleb kõne alla nn. "turbo" variant. Sel juhul peavad olema täidetud nõuded suitsutoru asukoha suhtes.
4. Kui maja on planeeritud vaid gaasipliitidele, siis võib juhtuda, et teieni ulatuv majasisene gaasitorustik jääb liiga peenikeseks. See tuleb ringi teha.
5. Hilisema kulude jaotuse otsustab ühistu. Kui seda pole, siis haldaja. Minu teada jääb 10...15% üldisest küttekulust teile alles.
Uurige oma majahaldajalt võimalusi. Pöörduge gaasitarnija poole. Kutsuge mõni gaasitööde paigaldusfirma kohapeale konsultatsioonile.

Keskkütte süsteemi akupaak on vajalik.
Peale katla vahetust tuleb olemasolev pigi eemaldada (kettpuhasti). Kui peale seda tööd korstnapühkija hinnangul võib olemasolevat korstent ja lõõri edasi kasutada, vajadusel tuleb teha kaameraga lõõriuuring.
Normaaltingimustel kivikorstnale tahkekütuse katla puhul terashülssi pole vajalik paigaldada.

Erandiks on tahasenõuded kateldele, kus on rõhk, vesi, madal temp jne.

Arvan, et teil pole ekspertiisi vaja, vaid asi tööle saada. Asjatundjaid leiate internetist isegi, kuid kes natukenegi elektrist jagab, peaks veakoha üles leidma. Kui elektroodidele läbi termostaadi pinge kohale jõuab, siis elektriosast pole mõtet riket otsida. Ioonkatla omapära seisneb selles, et soojuskandja (vesi küttesüsteemis) peab olema elektrijuht. Destilleeritud veega süsteem ei tööta.

Tere.
Mõistlik oleks teha siiski üks katlamaja alla keldrikorrusele.
Sealt juba sõlmed, kas siis radiaator- või põrandaküttesse.
Kõige mõistlikum oleks saada terve majaga kokkuleppele ning paigaldada selline katel, mis suudab üles kütta kõik 4 korterit.
Kindlasti teha siis juba universaalne lahendus, mis võimaldab kasutada ka pelletkütte versiooni.
Nii ei pea kasutama igapäevaselt katlakütja tööd.