Küttesüsteemid

Täesti mõistlik lähenemine.
Olemasoleva küttekulu hindamiseks on tõesti vaja teada terve aasta gaasikulu ning sedagi, et 1 m3 maagaasis on ca 9,5 kWh energiat. Andmeid konkreetse aasta temperatuuride kohta on võimalik leida KredExi kodulehelt (http://www.kredex.ee/11313), kust on näha, et normaalaasta kraadpäevade arv (kraadpäeva mõiste on seal lahti seletatud) 17 kraadise tasakaalutemperatuuri puhul on 4220. Samuti näete, et aastad on vägagi erinevad ning külma ja mõne muu aasta soojema talve küttekulu peabki erinema, millest pahatihti aru ei saada. Võrrelda saab aga vaid võrreldavaid asju. 2010. aasta on ses mõttes halb, et oli mitmestki varasemast oluliselt külmem.
Õhk-vesi soojuspumba puhul tuleb arvestada, et selle soojatootlikkus sõltub nii välisõhu temperatuurist (parem kõrgematel temeratuuridel) kui ka küttesüsteemi temperatuurist (parem madalamatel temperatuuridel). Seega võiks arvutuslik COP olla umbes 2,5, mitte kõrgem. Ning veel sedagi, et välistemperatuuri langedes alla -10 kraadi, langeb COP sedavõrd, et saadud energia gaasi hinnaga võrdlust enam välja ei kannata.
Elektri ja maagaasi hindu aga ilmselt teate.
Kuna õhk-vesi soojuspumba kasutamisel tuleb niikuinii arvestada lisakütteallikaga, milleks Teil on gaasikatel, siis nende kahe vahel valides on võimalik küttekulusid kokku hoida küll. Iseasi, mis tasuvusajaks tuleb. Arvutada saate ju ainult tänaste hindadega! Konkreetset abi vajades - simmo@gaspre.ee

Tere Küsija,

• iidne variant on pigi põletada
• katulikoortes ongi toimeaine tärklis
• haavapuud
• uued kütteseadmed
• pühkida, pühkida, pühkida
• ainult korstnate puhul on tugev alternatiiv kettpuhasti

Ainult tärklis ja haavapuud ei ole võlurohi. Ära rikutud kütteseadmeid ei pruugigi enam kunagi normaalselt tööle saada.

Eks tuleks mõne tegusama korstnapühkijaga asjad selgeks rääkida. Tärklise ja/või kartulikoorte kasutusprintsiip on sarnane keemia omaga. Vastavalt kasutusjuhendile.

So: Kütmise ajal või peale kütmist sütele. Ning iga nn kuuri järel harja nii soojamüüri, ühenduslõõri, kui ka korstnasse.

Iga kord tuleb kutsuda korstnapühkija. Kui pigi on palju, ei ole välistatud ka pigiummistused.

Parem on silikaattellis.

Tere,

uue pitsi ja/või renoveerimistöödel, silmas on peetud ikka uue korstnapitsi ladumisel. Miks mitte? Kui kivid on terved, kuivad ja ilma silmnähtavate pragudeta, siis mina kaldun arvama, et jah võib.
Lisaks pean vajalikuks meenutada, et peale ladumist oleks mõistlik korstnaid pühkida ning kaitsta sadevete eest.

Hoopis ise asi on nüüd olemasolevale korstnale (pitsile) voodri ümber ladumine. Miks ta laguneb? Liigniiskus, vähene kütmine? /gaasikatel ilma terashülsita/
Ülikehv punanen kivi? Kütmata pööninguosa?
Palju küsimusi, niisama käsikaudu ei oska kohe öeldagi. Kõhutunne tahaks teada kuhu see vooder, kinnitub, algab?
On teada tõde, et tellisvoodriga kortnaid ehitatatakse pistut teistmoodi, ilma voodrita.

Tere!
Tahkekütte puhul tuleks keskkütte süsteemi maksumuseks koos paigaldusega kuni 14000 eurot, juurde tuleb graanuli osa ligikaudu 2500-3000 eurot. Turbotorudega-gaasikatlaga oleks süsteemi maksumus ligikaudu 8000 eurot. Küttekulu gaasi puhul võiks olla 200 euro ringis ja tahkekatlaga ligikaudu 2 rm puid kuus + oma töö.

Tere.

Parem lahendus on juba soetada endale katel koos akupaagiga. Akupaagi kütate üles ja siis pole mingi probleem olla 14 tundi ilma kütmiseta. Muidugi on võimalik lisada elektritenn akupaaki, kui soovite jätkuvalt kütta. Hetkel puuduvad mul andmed, kui suur on Teie praegune mahuti.

Olen edasipidi nõus Teie küsimustele vastama.

Kõik mis liigub see kulub. Kindlasti oleks soovitav korra või kaks korda aastas seadet hooldada. Olenevalt seadme töökoormusest ja paiknemisest vahest isegi neli korda aastas.

Üldjuhul on freoonitorud isoleeritud ja hallitust seina sisse ei teki. Kui hallitus ikkagi tekib, siis järelikult on torud isoleerimata. Siis tasub sein lahti võtta ja torud ära isoleerida.

Jää võib tekkida mitmel põhjusel:
1) Kui seade on hooldamata - soojusvaheti on must ja seadme võimsus selle tõttu väiksem. Aitab kui tellida hooldus.
2) Välisseade on valesti või valesse kohta paigaldatud. Jäätumist soosivad suured tuuled. Välisseadmed, mis paiknevad katusel, jäätuvad kiiremine. Aitab kui seade ümber paigaldada.
3) Kui seade töötab ülekoormusega. Tihti valitakse liiga väike seade ja ilma lisakütteta võibki seade jäätuda. Aitab kui kasutada lisakütet.
4) Kui ruumi temperatuur on madal ja sulatuseks ei saada vajaliku energiat. Välisosa sulatus jääb poolikuks ja seade hakkab jäätuma. Aitab kui kasutada lisakütet.
5) Talvevarustus on riknenud või töötab puudulikult. Aitab kui tellida seadme hooldus.

Tasub ka üle kontrollida, kas tegemist on ikkagi soojuspumbaga. York toodab põhiliselt konditsioneere. Võibolla on teil tegemist konditsioneeriga, millel puudub talvevarustus. Aitab kui seade välja vahetada inverter soojuspumba vastu.

Kui Te soovite paigaldada korterisse gaasikütet, siis on otsus juba ju olemas. Edasine ongi tehniliste lähtetingimuste (korstna olemasolu, küttesüsteemi parameetrid, gaasitorustiku asukoht jms.) ja Teie soovide põhjal sobiva seadmetüübi valik ning hinnapakkumise koostamine.
Kindlasti soovitan nii kütteseadme kui montaaži osta ühelt ja samalt firmalt, mitte hakkama ise võimalikult odavalt juppe kokku ostma.
Paigaldaja ja seadme hooldaja peaksid asuma Teie elukoha lähedal, et probleemide tekkimisel oleks võimalik kiiresti reageerida. Talvel on see tähtis.
Kuna võimalusi erinevateks lahendusteks on mitmeid, siis hinda siin pakkuda küll ei saa. Tõenäoliselt 3000...6000 eurot.
Joonistage korteriplaan ja küsige pakkumisi.
Ka meilt, Gasprelt.

Kasutegur on kindlasti suurem metallkatlal. Seevastu aga eluiga kindlasti malmil. Kui tavaline teraskatel kestab umbes 10 aastat, siis malmiga saame läbi 30 aastat. Kindlasti saab malmi puhul, ma usun, paremat hinda pakkuda.

Absoluutselt on Teil õigus. Kuid põrandakütte torustikku on hea kontrollida. Kindlasti on põrandas ka tsirkulatsioonipump ning kui süsteemist surve kaob, siis on kuskil tõesti mingi viga.

Süsteemil peaksid survet näitavad manomeetrid vahel olema.

Nii saate ära kontrollida.