Küttesüsteemid

Ruumi on muidugi natuke vähe ja ei ole teada uste-akende olemasolu ja asukohta, aga hea paigutamise korral saab ehk hakkama. Korsten ühte nurka, sellest ettepoole katel ja kõrvale akupaak 1000 l. Katla kõrvale seinale horisontaalne boiler. Hoolduseks jääb ruumi natuke väheks (katla puhastamine). Maksumuseks võiks kujuneda 4700.- kuni 5200.- eurot.

Tere küsija,
soovitamisel tuleks lähtuda Teie ootustest. Võibolla oleks lihtsam soovitada, kui istuda ühise laua taga ja kuulata teie näegemust tulevast ahjust, ruumiplaneeringust ning sisekujundusega seonduvast. Vaadata ehk mõnigad pildid ja lasta mõttel lennata. Kuna ma ei tea täpselt teie soove ja eelistusi, püüan välja pakkuda mõned pidepunktid.
Kui ahi jääb ka tulevikus põhkikütte allikaks, ei tohiks tulevase ahju mass olla oluliselt väiksem, kui olemasoleva oma.
Enne uue ahju ehitust tuleks hinnata korstna olukorda ja nn eluiga, sageli on pööningud pigitanud ja peale suhteliselt suurt väljaminekut ei taha tellijad midagi kuulda enam lisatöödest. Mõistlik oleks enne ka pühkida olemasolev küttesüsteem.
Sõelale jäävad minu meelest kõik tehastes toodetud valmisahjud, ka eesti omad. Seejärel on lai valik käsitisi ehitatud ahjudest (tellis-, pott-, plekk-kestahi).
Ilmselt on olukord selgem, kui reaalsele eelarvele otsa vaadata. Mõistlik oleks küsida rohkem, kui üks hinnapakkumine.

Tere küsija,
Silikaat korstnapitside olukord on viimastel aastatel kujunenud mõneti probleemseks. Lisan siinkohal ühe kirjavahetuse lõigu, võib olla suudab see tuua selgust.
Küll aga tundub, et moodulkorstnad on tugev alternatiiv.
Silikaattellisest korstnapits

Ehitusmaterjalide tööstuses on viimase 10−20 aastaga tehtud suuri edusamme uute materjalide ja tehnoloogiate väljatöötamisel. Tänu sellele on tänapäeva majad üldiselt soojapidavamad. Muutunud on ka meie kütmisharjumused. Kütame harvem, olenevalt ilmast isegi mitte iga päev. Ka kütmisoskused ja -tarkus on kaduma läinud või muutunud. Kuiva puu asemele topime oma uude kaminasse suvalist ei-tea-kuidas- kuivanud halgu. Halvemal juhul arvame, et kaminas kõlbab põletamiseks iga asi, mis tuld võtab. Totaalse tehnoloogilise uuenduse on läbi teinud ka kõik kütteseadmed – eesmärgiks ikka efektiivsus! Ökonoomsed tahkeküttekatlad, gaasi- ja õlikatlad, pelletkatlad, jne. Valik on igal juhul lai ning läheb aastatega üha paremaks.
Silikaattellise näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga. Ehituses on levinud pealpool katust korstnapitsi ladumine silikaattellisest kuna see on ilmastiku mõjutustele vastupidavam kui põletatud savitellis. Kuna korstnapits peab maja juures taluma kõige ekstreemsemaid kliima ja temperatuuri mõjutusi, siis pitsi pikaks säilimiseks on tänapäeval vajalik juhinduda alljärgnevast:
1) Korsten tuleb pealt katta plekk- või betoonmütsiga, mis on igast küljest laiem 50 mm. Korstnamüts peab olema kaldega 5 % suunaga lõõrist väljapoole ja lõppema tilgaribaga. Kaldune korstna pealispind soodustab paremat tõmmet ja takistab tuule puhumist korstnasse.
2) Kuna talvisel kütteperioodil < - 10 ˚C on korstna välis- ja sisetemperatuuridel suured erinevused ( ~ 100 – 400 ˚C ) siis suurtest sisepingetest võib pitsi tekkida vertikaalmõra köetava korstnalõõri piirkonda. Selle vältimiseks soovitame paigaldada korstna pitsi näiteks roostevabast terasest hülsi, mille vahel on tulekindel soojustus ~ 20 – 30 mm. Soojustus aitab kompenseerida temperatuuri erinevustest tekkivaid pingeid ja samas ei lase suitsugaasidel liigselt maha jahtuda, mis on korstnapigi tekkimise põhjuseks.
3) Kui küttekoldes kasutatakse küttematerjalina vedelkütust (õli, gaas jne.), siis põlemisgaaside temperatuur jääb < 150 ˚C. Madala suitsugaaside temperatuuri tõttu tekib korstnapitsi piirkonnas gaasidest sisalduva vedeliku kondenseerumine külma korstna sisepinnale.
Kondensaat (väävelhappelahus SO₂, SO₃) on sööbiva toimega ning hakkab aktiivselt korstna lõõri murendama. Seepärast soovitavad kõik vedelkütuste katlatootjad kasutada happekindlat toru (roostevabast terasest või keraamilisest materjalist).
Korstent või pitsi (hoonele mida köetakse, on aktiivses kasutuses va. rekonstrueeritav hoone mille aktiivne kütteperiood lageb järgmisse kütteperioodi) ehitada vahetult enne külmade tulekut. Küttes hoone küttekoldes tekib suurest temperatuuri erinevusest korstna või korstnapitsis olukord, kus niiskus surutakse lõõri sisepinnalt külmema pinna – st väjapoole. See protsess 120 mm paksuse kivi ja vuugi korral võtab aega väljakuivamiseks 3 – 6 kuud. Niiskuse konsentratsioon tõuseb pitsi välispinnas. Öised külmad peale ahju kütmise lõpetamist jahutavad korstna kiirelt maha ja välispinnale tekkinud niiskus kivi sees ja vuukides kristalliseerub (tekivad jääkristallid). Jää tekkimisel toimub mahupaisumine, mis omakorda tekitab sisepingeid. Sisepingete konsentratsioonist tingituna võib tekkida pindmist murendamist või lõhestumist kivi paksuse 120 ulatuses. Seetõttu ei soovita pitsi ehitamist meie kliimas teha hiljem kui septembri alguses.
5) Korstna ladumisel tuleb juhinduda ehitise tuleohutuse nõuetest EVS 812-3:2007.

Ilma põhjaliku keskkütte renoveerimiseta (küttesüsteemi muutmine 2-toru süsteemiks ja paigaldades radiaatorite ette termoventiil+termostaat), ei ole see võimalik. Antud juhul alumiste jaoks muudaks asja paremaks võimsama tsirkulatsiooni pumba paigaldamine. Radiaatorite vahetus peaks toimuma vastavalt korteri soojavajadusele ja ühendustorustik ei tohi olla läbimõõdult peenem olemasolevast, et mitte tekitada lisatakistust.
Renoveerimine nõuab projekti koostamist ja maksumus on võimalik hiljem ka välja arvutada.

Tere
45 m2 on tõesti väga väike korter ning gaasikütte poolt ja vastu argumente peab hoolega kaaluma.
Maagaas on soodsam kui otsene elekter. Tänase seisuga umbes 2 korda. Samas tuleb arvestada, et gaasiseadme põlemisjäägid tuleb kuhugi juhtida ning gaasi ja küttesüsteem valmis ehitada. Samuti teevad kõik katlad veidi müra. Kogu projekti maksumus ca 3000 eurot.
Katelde võimsust sellisel juhul ei määra mitte korteri suurus, vaid tarbevee tootmise vajadus - 24 kW seade võimaldab 10 l/min voolava vee temperatuuri tõsta 35 kraadi võrra ja nõnda saada talvel 40 kraadist sooja vett. Kütet tüüritakse ruumi temperatuuri järgi.
Aastane gaasikulu 700...900 m3/aastas, s.o. energiat 6500...8500 kWh/aastas. (Energia hinnad muutuvad, rahaks arvutage see ise.)
Kui korteri ehitus on alles pooleli, siis minu soovitus on kütteosa lahendada vesipõrandaküttena. Sel juhul saate kütma panna ka väikese võimsusega õhk-vesi soojuspumba ja vältida suures osas otsese elektri kasutamist.

Loomulikult on. Eesti tingimustes ongi soovitav kasutada päikesepaneele tarbevee tegemiseks, mitte kütmiseks. Kõik sõltub muidugi ilmast ning paneelide arvust. Kas võib ka küsida, miks eelistate torupaneeli? Ise soovitaksin lamepaneeli kasuks otsustada. Torupaneelile pakutakse küll suuremat kasutegurit, kuid see vahe on liiga väike, et otsustada nende kasuks. Lamepaneelid on tunduvalt odavamad. Kindlaid andmeid saades, oleme valmis tegema Teile korraliku hinnapakkumise.

Tavatingimustes soovitaksin maasoojuspumpa, aga soine ja märg pinnas ei sobi hästi maasoojuspumbale. Kindel valik on õhk-vesi soojuspump + kaminahi lisakütteks.
Näiteks 240 m2 sobib hästi LG ThermaV 16kW õhk-vesi soojuspump, mis maksab koos paigaldusega ca 6500 eurot. Hind oleneb paigalduskeerukusest ning sellest, kas tuleb veel lisaks tarbeveeboiler. Õhk-vesi soojuspump toimib efektiivselt veel isegi -20 kraadi juures, aga kaminahi võiks olla varuks, kui ilmad on külmemad või peaks olema elektri katkestus.

Täpsemat infot saab lingilt: http://www.citykliima.ee/index2.php/2/74/172/?alam=1&product_id=334

Raske on vastata nii vähese info põhjal. Oleneb, kas soojuspump tuleb lisakütteks, kui hästi ruum on soojustatud, mis lisakütet kasutatakse ja kas tegemist on ühe või mitme ruumiga?
Igal juhul võiks tegemist olla suurema kui 9 ja 12 seeria pumbaga ehk maksimum küttevõimsus võiks olla üle 7,0 kW.

Esimese mõttena soovitaksin SHARP Nordic XPC18LR, maksimaalse küttevõimsusega 8,0 kW, COP +7 kraadi juures täisvõimsusel 3,8. Seade töötab kuni -25 kraadini, külmemate ilmadega vajab iga soojuspump kindlasti lisakütet.

Muidugi peaks olema rohkem infot ja hea oleks objekt üle vaadata, et teha täpne soovitus ja personaalne pakkumine.

Tere küsija,
Eeldan siis, et tegemist on nn Soome tüüpi kaminahjuga. Sellisel juhul peab ahju laduma nii, et välisvooder ei ole seotud koldega. Lihtne on laduda, kui välisvoodri ja kolde vahele panna lihtne papp (3–5 mm) ja nihutada seda rida-rea jooksul üles. Hiljem tuleb papp ära võtta.

Mis on nende pragude põhjused - kas kividel on olemas nõutud ristseotis? Kas kolle toetub ikka kindlalt - kas ei ole ehk sinna kivide vahele metalli sattunud?
Ning eriti oluline küsimus, kas kolde šamottkivid on laotud maksimaalselt kuni 3 mm vuugiga? Leides nendele küsimustele vastused, peaks leida võimaliku lahenduse.

Tervet ahju ei ole vaja lammutada, enamasti võetakse lahti üks külg, kui kolde uuesti ladumine osutub vajalikuks.

Tere,
Soojustamata maja kütmine ei saa olla efektiivne. Energiakulu sõltubki suures osas hoone soojapidavusest ja alles siis katla kasutegurist ning küttesüsteemi efektiivsusest.

Välitingimustes lokaalse sooja saamiseks kasutatakse kiirgureid. Nende puhul soojendatakse kiirguse piirkonda jäävat objekti soojuskiirgusega ning ümbritseva õhu temperatuur jääb madalamaks. Kiirgureid on olemas nii gaasil kui elektril töötavaid, kuid nende paigalduskõrgus on tavaliselt suurem, kui toa kõrgus - 3m.

Mitme õhk-õhk soojuspumpaga oleks võimalik maja erinevaid ruume lihtsalt välja lülitada, kartmata külmumist. See lahendus nõuab tippkoormuse katmiseks lisakütet.

Kõigi muude küttesüsteemide korral pole vahet, millega kütta. Täna on suhteliselt soodne halupuu, kuid hinnad muutuvad kogu aeg ja homme ei pruugi see nii enam olla. Hoone soojavajaduse rahuldamiseks peab aga katla võimsus olema selleks piisav, olgu see nii suur kui tahes. Samuti tuleb küttesüsteemi rehkendustes sellega arvestada.