Küttesüsteemid
Küsimus: Kas uue tahkekütte katla paigaldamisel tasuks ka akupaak lisada ja kas see annab ka kokkuhoidu?19.03.2013
Kahekordses eramus on köetavat pinda 180 m2. Keskküttekatel on uus, SUN 7. Kas oleks mõtekas panna vahele ka akupaak ja kui suur see olema peaks? Mis see maksma võiks minna? Kas see annab kokkuhoidu ka küttematerjali pealt (kütame praegu puudega)?
Vastus: Siim Söödor, kütte- ja veesüsteemide ostujuht, Toru-Jüri OÜ, www.torujyri.ee
Küsimus: Mis on põhjuseks, et uus korsten on väljastpoolt täitsa märg ja pigiveega määrdunud?18.03.2013
Tere,
Eelmine suvi sai lastud ehitada uus kamin-ahi ja laotud majale uued korstnad, kuid nüüd on suur mure - korsten on väljastpoolt täitsa märg (pigivesi). Seda nii katusest väljaulatuv osa, kui ka katuse alt ja maja teise korruse osa ajab pigi välja. Korstna laduja arvab, et tegu on sellega, et piisavalt kuum suits ei jõua korstnasse, tekitades sellega veeauru korstna seinale. Ahju ehitaja välistab selle võimaluse, arvates, et korstna ladumisel on kiirustatud ja korsten läheb ülevalt natuke laiemaks, tekitades sellega suitsu väljumisel nn. korgi ette ja see tekitab veeauru korstna seinale.
Kas need väited peavad paika?
Eelmine suvi sai lastud ehitada uus kamin-ahi ja laotud majale uued korstnad, kuid nüüd on suur mure - korsten on väljastpoolt täitsa märg (pigivesi). Seda nii katusest väljaulatuv osa, kui ka katuse alt ja maja teise korruse osa ajab pigi välja. Korstna laduja arvab, et tegu on sellega, et piisavalt kuum suits ei jõua korstnasse, tekitades sellega veeauru korstna seinale. Ahju ehitaja välistab selle võimaluse, arvates, et korstna ladumisel on kiirustatud ja korsten läheb ülevalt natuke laiemaks, tekitades sellega suitsu väljumisel nn. korgi ette ja see tekitab veeauru korstna seinale.
Kas need väited peavad paika?
Vastus: Pepe Sussen, pottsepp, korstnapühkija, OÜ Potipoiss, www.potipoiss.ee, www.twitter.com/Potipoiss
esiteks vabandan viibinud vastuse pärast. Paar asja on lihtsad ja selged. Paar nüanssi Teie kaasuses vajaks kas väljaselgitamist või järgi uurimist.
1. Kas on võimalik, et on külm, pikk korstnaosa pööningul? Ehk on võimalus isoleerida mittepõleva villaga nõnda, et oleks täidetud ka tuleohutusnormid?
2. Raudselt saab kinnituse, et kastepunkt on olemas ja see töötab. So suitsugaasid jahtuvad tõepoolest nii madala temperatuurini, et korstna töö on häiritud. Silmnähtavaks tulemuseks vesi. Pigivesi.
3. Kas ahjus kütuse põletamiseks on piisavalt õhku? (vahetatud uksed ja kanad. Renoveeritud villa ja tuuletõkke jms).
4. Kas ahi on projekteeritud ja ehitatud vastavalt vajadustele ja nõuetele? On ehk olemas projekt, kust saaks kontrollida esimest ja väga lollikindlat asja. Kas lõõride pikkus ei ületa juhuslikult korstna pikkust. Millestki peab olema kehv tõmme ometigi tingitud.
5. Millega ahju köetakse, kuiv puu, praht? Kas ahju tootja andis teile kasutusjuhendi ja kas olete sellest ka kinni pidanud?
Lühidalt - esimene väide võiks põhimõtteliselt paika pidada aga teise osas ma asun kahtlevale seisukohale.
Küsimus: Kas radiaatori ees avatud asendis olev kraan võib takistada vee juurdevoolu?07.03.2013
Enne radiaatorit on paigaldatud kraan, millest võib lekke korral radiaatori kinni keerata. KÜ väidab, et kraani ei tohi olla, kuna see takistab vee juurdevoolu radiaatorisse. Kas ongi nii? Teises toas on üks ribi radiaatoril vähem, tuleb juurde lisada. Mina ei kaeba külma toa üle. Tuba on väga soe isegi. Kas on sellist seadust, kus on ette nähtud mitu ribi peab olema m2 kohta.
Tänades
Tänades
Vastus: Siim Söödor, kütte- ja veesüsteemide ostujuht, Toru-Jüri OÜ, www.torujyri.ee
Sellist seadust kindlasti ei ole. Välja on võimalik arvutada, mitu vatti kogu ruum vajab. Selleks on vaja teada pealetuleva vee temperatuuri ja nõutud toa temp. Üheselt nii küll öelda pole võimalik, et siin toas peab nii mitu ribi olema. Küll aga on tavaliselt ühistute poolt süsteem tasakaalu viidud ja omapäi uute radiaatorite paigaldamine võib selle tasakaalust välja viia. Kraani kindlasti kinni keerata ei tohi kui bypass (möödaviik) puudub.
Parimat,
Küsimus: Mis võib olla põhjuseks, kui sooja vee kraanist tuleval veel on ebameeldiv läppunud hais, eriti hommikul?22.02.2013
Elan korrusmaja esimesel korrusel. Mis võib olla põhjuseks, kui sooja vee kraanist tuleval veel on ebameeldiv läppunud hais, eriti hommikul. Neljandal korrusel on hais nõrgem. Mitu nädalat ei saanud aru miks ebameeldiv hais toas levib. Kunagi varem pole seda olnud. Külm vesi on korralik, maitsetu ja lõhnatu. Vee soojendamine toimub aasta läbi meie majas.
Vastus: Siim Söödor, kütte- ja veesüsteemide ostujuht, Toru-Jüri OÜ, www.torujyri.ee
See võib tuleneda vee seismisest. Tasuks üle vaadata hüdrofoori membraan. 100% kindel pole, kuid ehk see aitab.
Parimat,
Küsimus: Millest võib olla tingitud suurem soojatarbimine, kuigi ilm oli soojem kui eelmisel aastal?20.02.2013
Käesoleva kütteperioodi kahel kuul tarbis KÜ 9 MWh soojust rohkem, kui eelmisel kütteperioodil. Võrreldud on detsembri ja jaanuari kuu soojuse tarbimine.
Korteri temperatuur oli käesoleval kütteperioodil 2-3 kraadi madalam ning käesoleva kütteperioodi ilmastik tunduvalt soojem.
Millest võib olla tingitud kirjeldatud vastuolu?
PS! Soojusemõõtja on välja vahetatud kevadel 2012.a.
Korteri temperatuur oli käesoleval kütteperioodil 2-3 kraadi madalam ning käesoleva kütteperioodi ilmastik tunduvalt soojem.
Millest võib olla tingitud kirjeldatud vastuolu?
PS! Soojusemõõtja on välja vahetatud kevadel 2012.a.
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Teie tunne petab Teid. Ma ei tea küll, kus see KÜ asub, kuid andmed on sellised:
Tallinna ümbruses olid 2012 ja 2013 jaanuarid enam-vähem ühesugused, Tartu ümbruses 2013 jaanuar 2012 aasta omast aga külmem. 2012 aasta detsember oli võrreldes 2011 aasta detsembriga märgatavalt külmem.
Küttekulusid on võimalik võrrelda kasutades kraadpäevasid. Tutvuge selle mõiste selgitusega kredexi kodulehel - http://www.kredex.ee/energiatohususest/kraadpaevad-4/
Samast leiate ka vastavad tabelid möödunud aastate kohta. Tabelit täiendatakse pidevalt, lisades uue kuu alguses eelmise kuu andmeid. See on väga kasulik teave, mis võimaldab erinevate perioodide küttekulusid võrrelda ning seega ka muutusi avastada.
Küsimus: Millist gaasikütte seadet valida väiksesse korterisse?12.02.2013
Tere,
mul on renoveeritud puumajas 2. korrusel 30 m2 suurune korter. Korteris oli algselt ahiküte, kuid kinnisvaraarendaja tõmbas majja ka gaasikütte jaoks toru, kuhu ma saaksin ühenduda.
Palun soovitage, millised gaasikütte seadmed peaksin valima. Gaasiga peaks siis suutma kütta korteri (radiaatorid), sooja vee köögikraanis ja vannitoas (dušš). Korter on avatud kujundusega. Eelistaksin väikest seinale paigaldatavat seadeldist (paigutatakse eraldiseisvasse wc-sse).
Et hetkel on korteris remondi algusjark, siis kasutaksin võimalust seadmete paigalduseks just selles staadiumis.
Lugupidamisega,
mul on renoveeritud puumajas 2. korrusel 30 m2 suurune korter. Korteris oli algselt ahiküte, kuid kinnisvaraarendaja tõmbas majja ka gaasikütte jaoks toru, kuhu ma saaksin ühenduda.
Palun soovitage, millised gaasikütte seadmed peaksin valima. Gaasiga peaks siis suutma kütta korteri (radiaatorid), sooja vee köögikraanis ja vannitoas (dušš). Korter on avatud kujundusega. Eelistaksin väikest seinale paigaldatavat seadeldist (paigutatakse eraldiseisvasse wc-sse).
Et hetkel on korteris remondi algusjark, siis kasutaksin võimalust seadmete paigalduseks just selles staadiumis.
Lugupidamisega,
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Kuigi algselt võib tunduda, et väike korter vajab väikest seadet, siis päris nii see pole. Kuna tarbevee otsetootmiseks on vaja vähemalt 20...24 kW võimsust (see tagab 35-kraadise temperatuuritõusu korral tootlikkuse 10 l/min), siis on ka enamik kütteseadmed sellise võimsusega. See tähendab, et kütteseadet peaks juhtima ruumitemperatuuri järgi. Sel juhul köetakse tuba vaid siis, kui tegelik ruumitemperatuur on madalam etteantust.
Gaasipaigaldistele kehtivad omaette normid, seetõttu soovitan otsida kõigepealt projekteerija, kes peaks suitsuärastuse, ventilatsiooni ja põlemisõhu lahendama. Alles siis saab öelda, kas teie pakutud paigalduskoht on sobilik. Üldjuhul gaasiseadmeid WC-sse ei panda, kuna ruum on väike. Lubatud on vaid kinnise põlemiskambriga (turbo) seade, mis põlemisõhu võtab õuest.
Kütteseadmeid, mida kasutada, on kõikidel tootjatel - Junkers, Immergas, Vaillant, Viessmann, Baxi jt. Uurige lähemalt vastavatelt kodulehtedelt. Ilmselt pole teil mõtet kondensaatkatlaid uurida, kuna väikese korteri ja radiaatorkütte korral olulist rahalist võitu pole võimalik saada.
Edu.
Küsimus: Kas veemõõtur võib vigane olla, kui meie korteris vett ei tarbita, kuid aeg-ajalt teeb mõõtur ringi peale?31.01.2013
Tere!
Elan esimesel korrusel viiekordses majas. Majas vahetati veetorud. Nüüd olen märganud, et kuigi keegi kodustest vett ei tarbi, käib veemõõtur ringi (alati teeb ühe tiiru). Seda võib päeva jooksul mitmeid kordi tähele panna ja sel hetkel on ka torudes nagu teine hääl.
Kas veemõõtur on vigane?
Tänud vastamast!
Elan esimesel korrusel viiekordses majas. Majas vahetati veetorud. Nüüd olen märganud, et kuigi keegi kodustest vett ei tarbi, käib veemõõtur ringi (alati teeb ühe tiiru). Seda võib päeva jooksul mitmeid kordi tähele panna ja sel hetkel on ka torudes nagu teine hääl.
Kas veemõõtur on vigane?
Tänud vastamast!
Vastus: Siim Söödor, kütte- ja veesüsteemide ostujuht, Toru-Jüri OÜ, www.torujyri.ee
Parimat
Küsimus: Kas teise korruse saun võib suitsu sisse ajada põhjusel, et esimeselt korruselt enam ei köeta ja suitsulõõr on kinni ehitatud?21.01.2013
Tervitused!
Meie maja on 8 korteriga, 2-korruseline, ehitatud 1959/1960. Vannitubades olid puuküttega vanniahjud. Kahte korterisse ehitasid uued omanikud vannitoast sauna, teiste korterite vannitubades on igaüks vastavalt oma võimalustele eri aegadel vanniahjud asendanud elektriboileritega KINNI MÜÜRIDES SEINAS OLEVA SUITSULÕÕRI AUGU. Nüüd on olukord selline, et teisel korrusel oleva saunaga korteri omanik süüdistab esimese korruse elektriboileriga korteri omanikku selles, et kuna ta müüris kinni suitsulõõri augu seinas, siis ajab tema saun kütmisel suitsu sisse. Ja üleüldse tema jutu järgi lagunevat maja korstnad, sest me ei saa ju millegagi nüüd enam kütta (vanniahjud välja lõhutud), aga soojust korstnad vajavad. Ahjude/pliitide korstnad on eraldi. Lootes, et jutt väga segane ei saanud, jääme Teie vastust ootama!
Meie maja on 8 korteriga, 2-korruseline, ehitatud 1959/1960. Vannitubades olid puuküttega vanniahjud. Kahte korterisse ehitasid uued omanikud vannitoast sauna, teiste korterite vannitubades on igaüks vastavalt oma võimalustele eri aegadel vanniahjud asendanud elektriboileritega KINNI MÜÜRIDES SEINAS OLEVA SUITSULÕÕRI AUGU. Nüüd on olukord selline, et teisel korrusel oleva saunaga korteri omanik süüdistab esimese korruse elektriboileriga korteri omanikku selles, et kuna ta müüris kinni suitsulõõri augu seinas, siis ajab tema saun kütmisel suitsu sisse. Ja üleüldse tema jutu järgi lagunevat maja korstnad, sest me ei saa ju millegagi nüüd enam kütta (vanniahjud välja lõhutud), aga soojust korstnad vajavad. Ahjude/pliitide korstnad on eraldi. Lootes, et jutt väga segane ei saanud, jääme Teie vastust ootama!
Vastus: Pepe Sussen, pottsepp, korstnapühkija, OÜ Potipoiss, www.potipoiss.ee, www.twitter.com/Potipoiss
Vastan lühidalt. Igasugune iseenese tarkusest asjade ümberehitamine toob kaasa segadust ja süüdistusi.
Vastan esmalt korstnate osas – kivikorstnad vajavad soojust ja neile meeldiks ka pidev küte, kuid see tarkus ei lahenda hetkel suitse sisse ajavat sauna muret.
Kortermajas puuküttega saun ei ole nalja asi, kui on hädaolukord, tuleb sellest viivitamatult teatada Päästekeskusesse.
Kogu selle teksti põhjal oletan, et hoones ja korterites ei ole ammu tehtud plaanilisi hooldustöid, võib–olla oleks olnud sellest ammu abi. Olgu. See ei aita muret lahendada.
Korstnad on kogu ühistu ühine vara, selle hoolde peab ühistu tellima iga-aastaselt. Teen ettepaneku tervele hoonele tellida korstnapühkimine. Koos sissepääsuga kõikidesse korteritesse!
Peale pühkimist ja tõmbekontrolle peaks olema selge kas on tegemist lihtsalt lohakusega või tõsisemat laadi probleemiga. Tellised korstnas, ummistunud korstnajalg, hooldamata küttesüsteem.
Esimesel juhul saaks abi vast plaanilisest hooldusest, kui probleem on tõsisem, tuleb teha pakkumine ja võib-olla ka siis vajalikud uuringud (näiteks lõõri uuring kaameraga – võib ju olla, et korstna vahesein on katki) süüdistused on, aga kumbki osapool ei ole otseselt süüdi. Aeg on teinud oma töö. Samas võis ju ka paigalduse käigus selguda, et olemasolev lõõr on umbes ja seade ühendati mõnda teise. Selles teises aga juba on midagi.
Meeldiv oleks ka teada mismoodi on maja projekteeritud, kas uksed ja aknad on uued ning kas hoonel on ka projekt. Korruse plaanid jne. Miks? Võib-olla on teie maja just üks neist, kus kõik on uus, justkui parem aga endisaegne vent. ja korstna süsteem nüüd tasakaalust väljas.
See ehk aitaks lihtsamalt mõtestada, mis Teil seal tegelikult juhtus. Taastada tuleks esialgne projekteeritud mõte. Igas korteris omad küttelõõrid ja ventilatsioonilõõrid.
Küsimus: Kui teine maja ei lähe soojaks, kas siis võib olla probleemiks katlavahetus või süsteemiviga?27.12.2012
Meil selline mure, läksime üle pelletküttele, kütta kaks maja. Algselt nagu kõik korras, aga nüüd mingi paar nädalat teise majja ei tule soojus, katlamajast eemal majas radiaatorid altpoolt poolenisti jahedad. Milles võib probleem olla? Kas tagasivoolus või pump ei löö korralikult? Või mingi muu probleem. Katel pidi olema reguleeritud kõige võimsama peale aga meie majja soojus ei jõua.
Vastus: Siim Söödor, kütte- ja veesüsteemide ostujuht, Toru-Jüri OÜ, www.torujyri.ee
Kindlasti on probleem tsirkulatsioonipumbas. Arvan, et see on liiga nõrk. Teine võimalus on ka, et süsteemis võib olla õhk. Need 2 asja ära kontrollida ja ma arvan, et lahendus on olemas.
Küsimus: Kas järjestikku ühendatud Purmo radiaatorid hakkavad toimima?21.12.2012
Tere,
Radiaatorid on paigaldatud akende alla tsentrisse nii, et põrandast tulevad torud ja lähevad Purmo radiaatorisse alt. Radiaatoreid ei saa suuremate vastu vahetada, sest siis läheb paigutus akna suhtes nihkesse. Kas selline lahendus oleks toimiv, kui kolmeks külmaks talvekuuks ühendada olemasoleva radiaatori otsa täiendav Purmo radiaator, et suurendada küttekeha pinda? Kas lisatud radiaator läheks ka soojaks?
Radiaatorid on paigaldatud akende alla tsentrisse nii, et põrandast tulevad torud ja lähevad Purmo radiaatorisse alt. Radiaatoreid ei saa suuremate vastu vahetada, sest siis läheb paigutus akna suhtes nihkesse. Kas selline lahendus oleks toimiv, kui kolmeks külmaks talvekuuks ühendada olemasoleva radiaatori otsa täiendav Purmo radiaator, et suurendada küttekeha pinda? Kas lisatud radiaator läheks ka soojaks?
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Mingil määral ringlus kindlasti toimuma hakkab. Ühendada tuleks põhi- ja lisaradiaatori peale- ja tagasivoolu otsad ning soovitavalt tagasivool võtta lisaradiaatorist.
Olemasoleva radiaatori soojusväljastust suurendab ka temperatuuri tõstmine.
Ka küttesüsteemi tasakaalustamine on oluline, sest muidu läheb soojus mujale, vooluhulgad jäävad samaks ja radiaatori lisamine soovitud tulemust ei anna.