Küttesüsteemid

Tere.
Kindlasti soovitan ehitada akumulatsioonipaagiga süsteemi. See muudab endal kütmist mugavamaks ning pole vaja käia nii tihti katlaruumis. Soovitame akumulatsioonipaaki alates 6 ribilisest katlast. Kindlasti oleneb see, kas kasutata ainult radiaatorkütet või osa sellest on ka põrandaküte. Katla kasutegur jääb 75% juurde. Akumulatsioonipaagi maht sõltub katlast ning sellest, millist kütet kasutate (radiaator, põrand).

Toru-Jüri OÜ

Tänan hea küsimuse eest.

1) Alginvesteeringu poolest on soodsaim elektriküte. Süsteemi väljaehitamise maksumuseks kujuneb ca 1000-2500 eurot. Olenevalt välistemperatuurist ja maja soojustusest/ventilatsioonist võib küttele kuluda aastas ca 16000-18000 kW/h.

2) Hea ja soodne lahendus oleks kombinatsioon õhk-õhk soojuspumbast ja elektriküttest. Kuna õhk-õhk soojuspump on lisakütteseade, siis vajatakse suurema küttevajaduse katmiseks väga madalatel välistemperatuuridel ka elektrikütet. Parematel soojuspumpadel on külmakindlus kuni -25 kraadi, kuid see ei päästa meid lisakütte vajadusest. Õhksoojuspump sobib paremini avatud planeeringuga hoonesse. Ainult soojuspumbaga küttes peab arvestama temperatuuride erinevusega eri hoone osades. Olenevalt välistemperatuurist ja maja soojustusest/ventilatsioonist võib küttele kuluda ca 8000-10000 kW/h aastas. Alginvesteering ca 1500-3000 eurot.

3) Parim lahendus oleks õhk-vesi soojuspump. Tegu on tervikliku kütteseadmega (ei vaja lisakütteseadet) mille kasutegur on võrreldav õhk-õhk tüüpi soojuspumpadega ning mis võimaldab toota ka tarbevett. Paremate seadmete automaatika võimaldab ka päikesekütte juhtimist.
Olenevalt välistemperatuurist ja maja soojustusest/ventilatsioonist võib küttele kuluda ca 7000-8000 kW/h aastas.
Alginvesteering ca 6000-8000 eurot.

Tere,
täna oleks siis teemaks eeskätt kivikorstna seestpidine renoveerimine spetsiaalse seguga. Lühidalt öeldes kasutatakse firma Schiedel tehnoloogiat, sestap edastan firma kodulehelt teksti. Lisaks on allpool teine link reaalse tegevusega ja on kohe näha ka tulemus.
Soovitan ühendust võtta teenust pakkuvate ettevõtjatega, kontaktid on segupakkuja lehel.
Meister vaatab objekti üle ja teeb arvestused.

MIS ON SEGUGA RENOVEERIMINE
Pikka aega kasutuses olnud telliskivikorsten hakkab seestpoolt lagunema. Seda põhjustab suitsugaaside jahtumisest tekkiv kondensvesi, mis sadestub korstna sisepinnale ja aegamööda söövitab läbi eelkõige vuugid ning muudab tellised praguliseks. Seetõttu muutub korsten "hõredaks" ja tuleohtlikuks. Mugav võimalus korsten taas tulekindlaks muuta on see renoveerida spetsiaalse tulekindla seguga, millega kaetakse kogu suitsulõõri sisepind. Nii suletakse telliskorstna ohtlikud praod, täidetakse tühjakskulunud vuugid ning muudetakse lõõri sisepind ühtlaselt siledaks. Telliskivikorstna tõmme muutub seeläbi tunduvalt paremaks!

MILLAL SAAB RENOVEERIDA SEGUGA
Seguga renoveerimist saab kasutada puuküttega majade puhul, mille küttekehadeks on pliidid, ahjud, kaminad, saunakerised jms. Renoveerimistööd saab põhimõtteliselt teha aastaringselt, kuid parim aeg on siiski kas enne või pärast kütteperioodi. Peale renoveerimist tuleks lasta korstnal paar päeva kuivada ning siis alustada rahuliku kütmisega.

KUIDAS RENOVEERITAKSE
1) Renoveeritava korstna alumisse ossa tehakse vastav avaus, võimalusel kasutatakse tahmaluugi ava. Suletakse porolooni vms abil korstna olemasolevad ühendusavad (slepped jms) ning vajadusel eemaldatakse vana siiber.
2) Seejärel puhastatakse korsten spetsiaalse kettpuhastaja ning harjade abil.
3) Puhastatud korstnalõõr niisutatakse seestpoolt veega ning paigaldatakse allpoololevast avast vastav renoveerimissegu laialijaotav element (näiteks poroloon) lõõri sisse, ühendades selle enne vastava renoveerimisvintsi trossiga, mis on paigaldatud korstna tipule.
4) Tõstes vintsiga elementi ülespoole, lisatakse samaaegselt lõõri ülemisest avast renoveerimissegu, mis surutakse elemendi (porolooni) poolt korstnalõõri vuukidesse ja pragudesse ning vormitakse ühtlase kihina lõõri pinnale. Vajadusel korratakse lõõrist elemendi läbitõmbamise protseduuri 2-4 korda, sõltuvalt lõõri seisukorrast ning segukihi paksusest. Antud segu võib paigaldada kuni 5 cm paksuse kihina ning segu kulu lõõrile sõltub tema mõõtmetest ning seisukorrast.

KUI PALJU KULUB RENOVEERIMISSEGU
Segu koguse väljaarvutamiseks tuleks esmalt ära mõõta korstna pikkus ja läbimõõt. Lihtsam on lasta see teha väljaõppinud ja kogemustega renoveerimismeistritel. Nemad teostavad korstna ülevaatuse ning saadud andmete põhjal kalkuleerivad vajaliku materjalide koguse ja orienteeruva ettevalmistuseks ning renoveerimiseks kuluva aja, esitades kliendile koondpakkumise.

GARANTII
Seguga renoveerimine on Rootsis olnud kasutusel juba ca 30 aastat ning on ennast täielikult õigustanud. Sealse kogemuse baasil peab renoveeritud korsten vastu vähemalt 10 aastat, tegelikkuses aga kauemgi. Kõik sõltub kütmise intensiivsusest ja kasutatava küttematerjali kvaliteedist. Hinnangut renoveeritud korstna seisukorrale saab küsida korstnapühkijalt, kes kindlasti oskab soovitada, millal tuleks taas renoveerimistöö ette võtta.

Allikas: http://www.schiedel.ee/tooted/renoveerimine/seguga-renoveerimine/
Pilti saab näha: http://www.youtube.com/watch?v=5rfkX-FYI2U

Elektrispiraali ei ole küll mõtet eraldi torudesse panna - elektrikulu läheb suureks. Mõttekas on kindlasti veetoru ära soojustada.

Tere Küsija,
Aitäh ilusate soovide eest.
Kindlasti oleks soov täpsemalt tutvuda selle olemasoleva korstnaga - kui see on tipp–topp korras, miks seda siis remontida või parandada?

Kas ma sain aru õigesti, et see vana kivikorsten koliks elamisest välja ja selle asendate uue moodulplokk-korstnaga? Korraks tuleks tagasi selle vana korstna juurde, võib-olla tasub kaaluda vana korstna seestpidist renoveerimist.

Mul ei ole siiamaani olnud halba kogemust moodulplokkidest korstnatega (nn kivikorstnad), kas siis šamottvoodriga või ilma.
Küll aga olen täheldanud, et vale või hoolimatu paigaldus maksab üsna valusasti kätte. Kas on laotud lohakalt, jäetud lõpuni viimistlemata ja/või tehtud midagi sellist, mida valmistaja ei ole ette näinud. Unustatud paigaldada korstna müts või krohvida.

Sageli kasutatakse korstnat nagu panipaika või nn kindlat punkti, et sinna siis paigalda antenne või muid rakiseid. See aga on lubamatu.
Küsimuse viimases lõigus küsite, kuidas paigaldada - soovitan kindlasti järgida tootja juhiseid ning asja tundvat meistrit.

PS. Enne tohutut lammutus ja ülesehitustööd soovitan eelnevalt läbi mõelda asjaolud, mis võivad tööd kalliks või ebanormaalselt kulukaks muuta. Näiteks millised küttekolded on hetkel vana kivikorstna külge ühendatud: leivaahi, pliit-soemüür, ahjud? Kas uuele korstnale saab sama hõlpsalt vanad ühenduslõõrid taastada? Kas kõikide lõõride sisemõõdud klapivad?

Lühike vastus oleks, et gaasikatla temperatuur peab olema madlaim võimalik, et tagada ruumides teile sobiv temperatuur.
Gaasikulu sõltub katla temperatuurist küll, kuid palju rohkem majast kui soojatarbijast - suuremad radiaatorid ja tihedam põrandaküttetorustiku samm võimaldavad hoida madalamat pealevoolu temperatuuri, kuid kogu hoone soojavajadus sellest ei muutu. See sõltub juba maja soojapidavusest - kui head on seinad, põrandad, laed, aknad, uksed, ventilatsioon jpm.
Kindlasti mõjutab küttekulu ajapikku küttesüsteemi kogunev mustus. See halvendab soojusülekannet nii katlas (on vaja tõsta katla temperatuuri) kui ka küttekehades (nii radiaatorites kui ka põrandaküttes). Paljudest erinevatest materjalidest kokkupandud küttesüsteemides tekib selline mustus paratamatult.
Lõpuks: kui põrandasse mineva küttevee temperatuur on näiteks 35 kraadi, siis arvatavasti peaks katla temperatuur olema ca 50 kraadi, kuna gaasil seinakatlad (tootja pole oluline) üldjuhul kogu põrandakütteks vajalikku veehulka tagada ei suuda. Õige temperatuuri saamiseks on põrandakütte segamissõlm.

Tere Küsija,
korstna eluiga võib olla väga pikk, aastakümneid. Samas vale ehituse või kasutamise korral on võimalik ära lõhkuda kõik asjad.

Et põhjalikku vastust anda, sooviksin loomulikult natukene rohkem infot. Kas kõiki kolme korstent kasutatakse samamoodi - kütteseadmete suitsugaaside juhtimiseks atmosfääri?
Kas pragudega korstna lõõriskeem on kuidagi teistsugune teisest kahest? Näiteks kolm reas lõõri ja keskmine wc tuulutus või neli lõõri, ühes nurgas köögi ventilatsioon. Millises lõõris on praod?

Kirjutatu põhjal ütleksin, et ilmselt peate siiski silmas korstnapitsi (korstna osa, mis ulatub üle katuse). Ilmselt on pragude teke korstnapitsis kombinatsioon ilmast, kütmisest ning materjalist.

Tooksin välja paar kitsaskohta, mis võivad olla saatuslikud kivikorstnale. Kindlasti on tähtis kütteliik. Põhimõtteliselt on puuküte hea valik, aga võib olla ka nii, et pliite ja ahje köetakse harva. Seega on see massiivne korsten sageli külm ning kivikorsten ei talu eriti järske temperatuurimuutusi.

Tavaliselt on see telliskivi läbivettinud ja korsten soojeneb harva ning kivisse imbunud vett ei köeta sealt välja. Õues möllavad miinuskraadid rebivad selle müüritise lihtsalt lõhki.
Tekivad silmale nähtavad praod.

Teise asjana tooksin välja, kas valesti ehitatud või sootuks puuduvad vihmavee kaitse-süsteemid - nn korstnamüts(ükskõik kas katusega või ilma). Sellise kaitse puudumine võimaldab vihmaveel imbuda takistamatult konstruktsiooni ning külm teeb taas oma töö.

1) Tõmbe probleemiks võib olla korstna valed parameetrid ning mõõdud.
2) Vingu põhjust ei oska öelda, kuna tavaliselt tekib ving siis, kui tõmmet pole.

Ahjude küsimus ei kuulu kahjuks meie kompetentsi, soovitan konsulteerida kaminakeskusega.

Seaduseid vee- ja kanalistatsioonitrasside kohta leiate riigiteatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/918139

Parimat,
Siim Söödor

Tere,
Mõõtmiseks on 2 võimalust. Esimene on lihtsalt kontrollida seda näiteks küünlaleegiga. Siis on selge, kas tõmme on tugev või nõrk. Et saada teada, mitu Pa on, selleks on olemas spetsiaalne mõõdik. OÜ-l Toru-Jüri on vastav seade olemas ning oleme hea meelega valmis Teid abistama.