Küttesüsteemid

Tere küsija,
Silikaat korstnapitside olukord on viimastel aastatel kujunenud mõneti probleemseks. Lisan siinkohal ühe kirjavahetuse lõigu, võib olla suudab see tuua selgust.
Küll aga tundub, et moodulkorstnad on tugev alternatiiv.
Silikaattellisest korstnapits

Ehitusmaterjalide tööstuses on viimase 10−20 aastaga tehtud suuri edusamme uute materjalide ja tehnoloogiate väljatöötamisel. Tänu sellele on tänapäeva majad üldiselt soojapidavamad. Muutunud on ka meie kütmisharjumused. Kütame harvem, olenevalt ilmast isegi mitte iga päev. Ka kütmisoskused ja -tarkus on kaduma läinud või muutunud. Kuiva puu asemele topime oma uude kaminasse suvalist ei-tea-kuidas- kuivanud halgu. Halvemal juhul arvame, et kaminas kõlbab põletamiseks iga asi, mis tuld võtab. Totaalse tehnoloogilise uuenduse on läbi teinud ka kõik kütteseadmed – eesmärgiks ikka efektiivsus! Ökonoomsed tahkeküttekatlad, gaasi- ja õlikatlad, pelletkatlad, jne. Valik on igal juhul lai ning läheb aastatega üha paremaks.
Silikaattellise näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga. Ehituses on levinud pealpool katust korstnapitsi ladumine silikaattellisest kuna see on ilmastiku mõjutustele vastupidavam kui põletatud savitellis. Kuna korstnapits peab maja juures taluma kõige ekstreemsemaid kliima ja temperatuuri mõjutusi, siis pitsi pikaks säilimiseks on tänapäeval vajalik juhinduda alljärgnevast:
1) Korsten tuleb pealt katta plekk- või betoonmütsiga, mis on igast küljest laiem 50 mm. Korstnamüts peab olema kaldega 5 % suunaga lõõrist väljapoole ja lõppema tilgaribaga. Kaldune korstna pealispind soodustab paremat tõmmet ja takistab tuule puhumist korstnasse.
2) Kuna talvisel kütteperioodil < - 10 ˚C on korstna välis- ja sisetemperatuuridel suured erinevused ( ~ 100 – 400 ˚C ) siis suurtest sisepingetest võib pitsi tekkida vertikaalmõra köetava korstnalõõri piirkonda. Selle vältimiseks soovitame paigaldada korstna pitsi näiteks roostevabast terasest hülsi, mille vahel on tulekindel soojustus ~ 20 – 30 mm. Soojustus aitab kompenseerida temperatuuri erinevustest tekkivaid pingeid ja samas ei lase suitsugaasidel liigselt maha jahtuda, mis on korstnapigi tekkimise põhjuseks.
3) Kui küttekoldes kasutatakse küttematerjalina vedelkütust (õli, gaas jne.), siis põlemisgaaside temperatuur jääb < 150 ˚C. Madala suitsugaaside temperatuuri tõttu tekib korstnapitsi piirkonnas gaasidest sisalduva vedeliku kondenseerumine külma korstna sisepinnale.
Kondensaat (väävelhappelahus SO₂, SO₃) on sööbiva toimega ning hakkab aktiivselt korstna lõõri murendama. Seepärast soovitavad kõik vedelkütuste katlatootjad kasutada happekindlat toru (roostevabast terasest või keraamilisest materjalist).
Korstent või pitsi (hoonele mida köetakse, on aktiivses kasutuses va. rekonstrueeritav hoone mille aktiivne kütteperiood lageb järgmisse kütteperioodi) ehitada vahetult enne külmade tulekut. Küttes hoone küttekoldes tekib suurest temperatuuri erinevusest korstna või korstnapitsis olukord, kus niiskus surutakse lõõri sisepinnalt külmema pinna – st väjapoole. See protsess 120 mm paksuse kivi ja vuugi korral võtab aega väljakuivamiseks 3 – 6 kuud. Niiskuse konsentratsioon tõuseb pitsi välispinnas. Öised külmad peale ahju kütmise lõpetamist jahutavad korstna kiirelt maha ja välispinnale tekkinud niiskus kivi sees ja vuukides kristalliseerub (tekivad jääkristallid). Jää tekkimisel toimub mahupaisumine, mis omakorda tekitab sisepingeid. Sisepingete konsentratsioonist tingituna võib tekkida pindmist murendamist või lõhestumist kivi paksuse 120 ulatuses. Seetõttu ei soovita pitsi ehitamist meie kliimas teha hiljem kui septembri alguses.
5) Korstna ladumisel tuleb juhinduda ehitise tuleohutuse nõuetest EVS 812-3:2007.