Korteriomandiõigus

Tere, 5 korteriga maja ühistus olev korter ehitas remondi käigus üldkasutatavale pööningule oma torustiku. Tegu ei ole ühe väikse ventilatsiooni toruga vaid korraliku torude rägastikuga. Korter oli enne elamiskõlblik ning korteris oli mitu töötavat ahju. Seega polnud selline ehitus hädavajalik. Küsimus on kas selline ehitus on lubatud ilma 100% kõigi nõusolekuta ja kas mul on õigus küsida vastavaid dokumente ja kooskõlastusi sest kui need on ilma projekti ja kooskõlastuseta paigaldatud ei kehti maja kindlustus. Tänan
Teine küsimus on kas üldkoosoleku enamushäältega võib otsustada, et 20 aastat kasutuses olnud grilliala viimist teise hoovi nurka kui see ei sobi kasutajatele?
Kü nõuab maja ümbert ja tagahoovist viivad elanikud ära kõik neile kuuluvad asjad seal hulgas grilli, et saaks planeerida tagahoovi korrastamise ja planeerimise kõiki majaelanike / omanike huvisid arvestades.

Tere
Kui KÜ üldkoosoleku protokoll ei olnud 14 päeva peale koosolekut korteriomanikule kättesaadavaks tehtud ja korteriomaniku volitatud isik palus, et talle saadetaks see protokoll meiliga, siis millise tähtaja jooksul on juhatus kohustatud selle saatma? Milline on tähtaeg, mille jooksul üleüldse peaks juhatus kirjadele vastama? Ja sooviks teada veel, et kui nüüd korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest alates, siis kuidas peaks korteriomanik käituma, et talle jääks selline võimalus vajadusel alles, kui näiteks juhatus ignoreerib tema kirja või venitab protokolli saatmisega mitu nädalat?

Ja küsiks veel seda, et kui KÜ põhikirjas on punkt, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, aga ei ole kirjas, et ta võib esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama, siis kas korteriomanik ikka võib ka seda teist võimalust kasutada, vaatamata sellele, et põhikirjas seda välja toodud ei ole? Ja kui võib, siis kui palju see korteriomanikule umbes maksma läheb ja kas on mingigi võimalus seda raha ka hiljem korteriühistult tagasi nõuda?

Ma ei soovi küll selliseid meetmeid kasutada, aga soovin lihtsalt teada, kas praktikas on üldse korteriomanikul võimalus kuidagi enda õigusi kaitsta, kui toimub näiteks ignoreerimine.

Tere,
Naaber tegi oma vannitoas remondi ja betoneeris kinni tema vannitoa põranda alt läbiva ühise kanalisatsioonitoru. Sinna suundub meie korteri pesumasina ja põrandatrapi äravool, mida täna enam kasutada ei saa. Tegemist on projektijärgse kanalisatsioonisüsteemiga, ehitusaasta 2006.
Mis me tegema peame? Naaber keeldub kategooriliselt igasugusest suhtlusest, oleme korduvalt pöördunud maja haldusfirma kui korterühistu poole, nemad aktsepteerivad probleemi ja on oma sõnade järgi proovinud kodanikuga suhelda kuid väidetavalt tulutult. Nende seisukoht on, et see on kahe korteri vaheline probleem ning naaber peab äravoolu korda tegema aga nemad rohkem sekkuda ei saa.
Olukord on kestnud väga pikalt, kõik katsed nii haldusfirma kui korteriühistuga olukorda lahendada ei anna tulemust, naaber tõrjub kõik suhtluskatsed, on blokeerinud telefoninumbrid jne.
Kes vastutab kanalisatsioonisüsteemi toimimise eest ning mis meie edasised variandid on?
Lugupidamisega

Tervis! Tegemist korteriomandiks jaotatud ridaelamuga kus on 6 korterit. Algne küttesüsteem on majal keskküte, mis siseneb majja keskmise korteri keldrisse (kus asub ka peamõõdik) ja sealt hargneb siis kumbagi maja otsa. Aastate jooksul on inimesed loobunud keskküttest ja paigaldanud omale ahjud või õhksoojuspumba, selleks on andnud majarahvas ka nõusoleku. Keskkütet on kasutama jäänud veel kaks äärmist korterit, kes on omale paigaldanud eraldi soojusmõõdikud keldrisse. Siiani on äärmised korterid maksnud oma mõõdikute järgi ja ülejääk on jagatud 6ks! Nüüd seoses energia hindade tõusuga, on keskmised korterid omavoliliselt loobunud maksmast.
Minu küsimused:
1. Kas luba paigaldada õhksoojuspump annab automaatselt loa ka väljuda keskküttest (väidavad, et keskküte pole maja ühisvara).
2. Kui on ebaseaduslik väljumine, kuidas oleks seaduslik arveldamine!
Kena jõudu!

KÜ liige andis ühistu kassast raha täiesti ebaolulise remondi materjalide ostmiseks 750 eurot, arutamata teiste juhatuse liikmetega. Ühe majaelaniku soov oli teha kaminaruumis iluravi ja osteti ära materjal, kuigi enne oli talle öeldud et enne ühist otsust midagi ära ei ostetaks. Ikkagi oli materjal teiste elanikega kooskõlastamata ostetud ja nüüd pressitakse mustalt veel iga inimese käest raha 75 eurot, kokku 600 eurot (majas 8 korterit). Pole ei koosoleku protokolli ja nõusolekuteks allkirju. Remont tehtigi majas (külmas keldris kaminaruumis) talve kõige külmemate ilmadega mis viis üldelektri arve tavalise 4 euro asemel 50 euro peale. Kusjuures kaeti laudadega ära rauast külmaveetorud mis tahaksid ammu vahetamist. Nüüd tahetakse veel raha selle iluravi lõpetamiseks. Maja on vana ja teha on väga palju hädapärasemaid töid nagu korstnapitsid, tuulekast, veetorude vahetus jne jne.
Lisan veel et seesama elanik sai ühistult vahendid ka oma korstna remondiks, osa tööraha küsis alumiselt naabrilt mustalt. Tööde kohta akt puudub. Tundub ebaõiglane et väga vajalikud tööd jäetakse tegemata ja mitteolulised tehakse teiste arvelt.
Mida peaks tegema et selline toimetamine enam ei jätkuks?

Soov teha vannitoas remondi ja paigaldada wc potti teise kohta, koos torude vahetamisega. Võtsin ühendust KÜ esimehega, kuid ta ei luba vahetada vana malmist püstaku toru isegi oma kulul. Toru tilgub kohas, kus hetkel tehtud kinnitus uue plasttoruga. Kas KÜ esimehel on õigus takistada torude vahetamist ja edasi remondi tegemist?

Tere!
KÜ soovib osta uued küttekulujaoturid ja üldkoosolekul, kus seda arutati, juhtis üks majaelanik tähelepanu, et ... OÜ kodulehel on kirjas järgmine avaldus: "Jaoturite abil on rakendatav küttekulude jaotamine korterite vahel ainult juhul, kui jaoturiga on varustatud kogu maja iga korteri kõik küttekehad ning nende kasutamiseks maja soojustarbimise jaotamiseks on olemas iga korteriomaniku nõusolek."
Ja küsimus - kas tõesti peab küttekulujaoturite ostmiseks ja paigaldamiseks olema iga korteriomaniku nõusolek ning millise õigusakti tõlgendusele selline väide põhineb? Meie ühistu on üldkoosoleku otsusega vastu võtnud otsuse uued jaoturid osta ja paigaldada, kas seda siis ei tohigi teha kui koosolekul kõiki korteriomanikke ei viibinud?

Lugupidamisega

Tere

Tekkis küsimus: KÜ-s on 3 maja, iga maja on arendaja poolt algselt liidetud eraldi ja erinevate elektrilepingutega (majade valmimise järjekorras).
Kuidas sellisel juhul peaks käima üldelektriarve jagamine? Kas ei peaks olema nii, et iga maja arve läheb jagamisele konkreetse maja korterite vahel? Või on õige, kui KÜ liidab kokku kolm arvet ja jagab saadud keskmise korterite m2 järgi kolme maja peale kokku? On mingi seaduse punkt, millele tugineda?

Tere,

korteriühistu põhikirjas toodule vastavalt teostatakse makseid kaasomandi suurusest lähtuvalt, aga üldkoosolekul oli vastu võetud otsus, millest lähtuvalt peaks üldkasutatavate ruumide koristuskulude ja elektrikulude maksumus olema arvestatud korteris elavate inimeste arvule vastavalt, siit ka küsimused, kas selline otsus on üldse õiguslik ja kumb, kas üldkoosoleku otsus/põhikiri/seadus omab seaduslikku või õiguslikku jõudu?

Tere,

Mulle kuuluvas korteris on alates 2022 septembrist keskkütteprobleemid. Soe ei jõua minu korterisse ning ühistu juhatus ja haldusfirma ei tegele probleemi lahendamisega. Missugused on minu võimalused neid survestada? Korduvatele e-kirjadele ning telefonikõnedele ei reageerita.