Korteriomandiõigus

Tere,

Pöördun Teie poole küsimusega meie KÜ soojavee arvete jagamise osas.
Algul pean veidi selgitama mis hetke olukord on. Ehk meil on 3 maja KÜ’s, kes ostavad teenust ühelt soojusenergia pakkujalt. Meil on ka olemas haldusfirma kellega on soojuusenergia firmaga leping (mitte otse KÜ’l, ehk KÜ ei saa arveid vaidlustada teenuse pakkujaga).
Teenuse pakkuja arvetel pole korrektset jaotust majade vahel ehk vastavalt maja tarbimisele, selle asemel on kaks rida identse koguse ja hinnaga, lisaks on veel üks rida mis on nö hooldus ja see summa on kirjas EUR’s (just selle summa kohta sooviksin saada selgitust).
Kuna arved on ebakorrektsed ja ei vasta majade tarbimisele, siis KÜ juhatus otsustas, et nad teevad oma kalkulatsiooni võttes arvesse kogu arve lõppsumma ja jaotavad seda protsentuaalselt kõikide majade vahel ehk mitte ainult tarbitud kogus/hind vaid ka võtavad kalkulatsiooni sisse eraldi seisva summa mis on märgitud EUR’s.
Küsimus, kas see on seadusega kooskõlas, et kogu arvel olev lõppsumma jaotatakse nende vahel kes sooja vett kasutavad, ehk nö tekitatakse oma m3 hind sellest mitte vastavalt seadus punktile § 40.  Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel ega ka mitte arvestades „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“ punkt 3.4.3 (meil pole midagi ka eraldi kirjas põhikirjas ja pole korteri omanike kokkulepet, et see uus arvestus on aktsepteeritav ja et kõik on nõus sellega).
Kas summa mis on EUR’s teenuse pakkuja poolt välja toodud ei peaks tegelikult jaotatud olema kõikide korteri omanike vahel vastavalt m2?
Kuna juhatus ei võta meid ka kuulda ja muudatusi ei tee, siis kuidas peaksime käituma ja kelle poole pöörduma? Kas peaksime üldse neid arveid maksma ja kas peaksime nõudma ka vanade arvete ümber arvestust?

Tere!

Korteriühistu juhatuse liikmed otsustasid välja lülitada kütte kõikidest ühistu garažidest, maja küttekulude pealt kokkuhoidmiseks.
Kas antud tegevus nende poolt on seadusega vastavuses? Olen ostnud garaažikoha, kus on sees küte ja isiklikult arvan, et seda õigust ei saa keegi mult ära võtta.
Lisaks on KÜ kehtivas põhikirjas punkt mis selle ka välistab. Kas enne tuleb hakata siis ka põhikirja muutma?
Väljavvõte KÜ põhikirjast
2.2.10. Arvestuse aluseks võetakse:
Küte – jagatuna korteriomandi summaarse pinna, s.h eluruumid, panipaigad ja garaažid, 1m2 alusel;

Ette tänades

19.09 teavitas alumise korruse elanik, et nende lagi tilgub vett. Ülemise korteri elanik ütles, et tal kõik korras. Tegemist 2-korruselise puumajaga. Ühistu kutsus veeavarii likvideerimiseks osaühingu. Selgus, et 2 korruse kraanikausi all olev toru lekkis. Ettevõte vahetas toru ja ühistu esitas omanikule arve. Omanik on nõus maksma, kuid summa tundub kunstlikult suureks aetud. Väljakutse €30,00, Kahe korrusevahelise lekke tuvastus €210,00, Sifooni vahetus €36,00, Sifoon €16,80, Kilometraaži tasu objektile ja tagasi 90km €45,36, Kokku 338,16 eurot. Tegemist on linnas asuva majaga, miks kutsuti firma 45 km kauguselt? Ei ole tunnihinda? ja lekke tuvastus 210 eurot? Näeme sellist asja esimest korda. Ühistu väidab, et maksis selle arve. Korteri omanik ei ole nõus kuna tundub kunstlikult suuremaks näidatud arvega. Kas ühistul on õigus korteriomanikult nõuda arve tasumist sellises summas mida ei olnud eelnevalt korteri omanikuga kokku lepitud? Samuti ei teavitatud korteri omanikku torutööde spetsialisti väljakutsest ja mis tingimusel/kuidas tasustamine? Tundub, et tegemist on tuttavale kuuluva firmaga kellele anti võimalus teenida. Linnas on nii palju torutöö teenust osutavat firmat, miks kutsuti 45 km kauguselt?

Mitu aastat tuleb säilitada KÜ üldkoosoleku protokolli ja millisest õigusnormist selline kohustus tuleneb?
Kas raamatupidamise seaduse § 12 laieneb ka KÜ ÜK protokollidele?

Kui KÜ ÜK protokoll pole säilinud, siis kas sama küsimus tuleks panna uuesti hääletusele?

Tere. Kellele kuulub kortermajas külma- ja soojavee ning kanalisatsiooni torustik? Kellele kuuluvad korteri veemõõtjad ja torustiku kraanid enne ja pärast veemõõtjat? Kas saab tõmmata piiri, et enne korteri veemõõtjat on torustik korteriomanike kaasomand ja pärast veemõõtjat konkreetse korteriomaniku omand? Kui kortermaja püstakus on vaja välja vahetada veetorustik ja see eeldab korteri seinte lõhkumist (ja seinad on projektijärgsed), siis kes peab katma seinte lõhkumise ja taastamise kulu?

Kahel korteril on ühine vahekoridor, mis on üldkoridori osa. 16 aastat tagasi paigaldas üks korter sinna suulisel kokkuleppel teise korteriga ukse. Teisele korteriomanikule on antud ka võti ja läbipääs on tagatud. Samamoodi on selline uks pandud ka enamusel teistel korteritel. Kas teisel korteriomanikul endal või siis ühistul on hiljem õigus nõuda selle ukse eemaldamist ja juhul kui on, siis kuidas see protsess peaks käima ja kas sel juhul peaksid seda tegema ka teised korterid, kellel selline uks on pandud? Lisaks veel küsimus üldkoridori pandud asjade kohta. Maja kodukorras on punkt, et koridoris on asjade hoidmine keelatud. Kui korteriomanik oma asju juhatuse nõudmisel ära ei vii, siis kas ühistul on õigus need ise korteriomaniku kulul teisaldada?

Kuidas peaks toimuma asjaajamine, et registreerida ehitusregistris õhksoojuspumbad, mille 4 korteriomanikku on oma korterile paigaldanud? Jutt on 12 korteriga puuküttega majast, kus on kütmiseks pliidid ja ahjud.

Tere
Mida teha kui võlgnik keeldub maksegraafikule, mis ajataks ta võla, allkirjastamisest? Kas sellest piisab kui maksegraafik (leping) edastatakse e-mailiga või tuleb leping edastada mingil muul moel?
Kas KÜ juhatuse liige võib olla võlgnik ja samas tegeleda teiste võlgnikega?
Lugupidamisega

Tere, Elan 4 korteriga kortermajas ning naaber takistab normaalset ligipääsu mul enda puukuuriboksini. Naaber on ladustanud enda puud, mis kuuri ei mahu, kahele poole teed mis viib minu kuuri ukseni. Sõiduautoga mahub vaevu autot kriimustamata läbi, kuid kui puid kütmisperioodiks tellin, kas siis peangi neid eemalt tassima kuuri kuna siis ligipääs pole võimalik. Olen naabriga juba paar aastat vaielnud kuid puid ta liigutanud pole. Kas on mingi seadud mis kohustaks teda neid eemaldama või nii ongi normaalne?
Lisaks on meie korter palgist ja laudiskattega ning puuriit paikneb majale lähemal kui 4m (kas mõõtmisel arvestan ka majast väljaulatuvat keldrit, kuna puuriit on sellega kohakuti).

45 korteriga KÜ. Parkimiskohti 22. Parkla on erastatud ja korterile kuulub mõtteline osa. Üldkoosolek otsustas väljastada parkimiskaart 1 korteri kohta. Parkimiskaardi olemasolu eest võetakse 3 eurot kuus. Kas on õige võtta 3 eurot parkimistasu üldse? Teiseks kui auto pole parkinud 2a, aga maksma pean ikka. Kas saab nõuda raha tagasi? Kolmas küsimus - KÜ juht nõuab parkimiskaarti tagasi kui ei soovi maksta 3 eurot ja sellega lõpetatakse ka õigus parkida -kui kohti on 24t.