Korteriomandiõigus

Tere, siin tuleb vahet teha sellel, kas tegu on garaaziga, mis asub korteriomandi kaasomandi esemel, ning mida korteriomanik kasutab kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe alusel, või on garaaz eraldiseisev korteriomand. Esimesel juhul on korteriühistu juhtorganitel suuremad õigused, mille õiguspärasus sõltub otsuste vastuvõtmise viisist ja tagajärgedest korteriomanikele. Kui eeldada, et kütte väljalülitamine ei kahjusta kaasomandi eset, ning ühegi korteriomandi tavapärast kasutamist, siis saab vastava otsuse langetada korteriomanike üldkoosolek. Teisel juhul (st, kui garaaz on eraldi korteriomand) ei tohi garaaziz kütet kinni keerata ka siis, kui vastav õigus on põhikirjas sätestatud.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui korteriühistu täidab korteriomaniku kohustuse, siin on tal õigus nõuda kantud kulude hüvitamist. Samas peab korteriühistu oma kulude suurust tõendama ning need peavad olema ka mõistlikud. Võlaõigusseaduse § 7 kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, jah, raamatupidamise seaduse §-ga 12 on reguleeritud ka korteriühistu protokollide säilitamine.
Protokolli mitte säilimise korral tuleb olukorda hinnata otsuse tagajärgede ja kestvuse pinnalt. Kui tahteavaldus, mille üle korteriomanikud otsustasid on sooritatud, see on kõigile korteriomanikele teatavaks tehtud ning ükski korteriomanik ei ole seda vaidlustanud, siis ei ole uue otsuse vastuvõtmine vajalik.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kortermaja vee- ja kanalisatsioonisüsteem on üks tervik, sest see ei saa kortermajas toimida, kui üks osa sellest eraldatakse, see amortiseerub või muutub muul moel ohtlikuks. Tuginedes eeltoodule ja KrtS § 4 lg-le 3 on vee-ja kanalisatsioonisüsteem tervikuna korteriomaike kaasomandis ning selle eest peab korteriomaniku kõrval hoolt kandma ka korteriühistu (korteriomanikud ühiselt).
Juhul, kui kaasomandis oleva torustiku vahetamiseks on vajalik lõhkuda korterisiseseid seinu, siis peab nende lammutamise ja taastamisega seotud kulud kandma KrtS § 31 lg 1 p 3 kohaselt korteriühistu.
Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomanike vahelist suulist ja ka kirjalikku kokkuleper saab lõpetada igal ajal. Kokkuleppe võib lõpetada samal viisil, nagu see sõlmiti. Erandiks on juhud, kus korteriomanike vaheline kokkulepe on sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis ja kantud kinnistusraamatusse.
Korteriühistu võib nõuda kaasomandile paigaldatud ukse eemaldamist, kui ukse paigaldamisega on rikutud teiste korteriomanike õiguseid (näiteks vaba juurdepääsu kaasomandis olevale koridori osale) või minnakese vastuollu avalik-õiguslike normidega (puudub ehitusluba, suureneb oht inimsese elule, tervisele või varale, jne). Kui ukse paigaldamiseks sõlmitud leping on kehtetu või õigusvastane, siis võib ukse eemaldada iga korteriomanik, kelle õigused on rikutud, kui ka korteriühistu.

Korteriomanike kaasomandil asuvate asjade eemaldamine korteriomaniku kulul on lubatud, kuid arvestada tuleb, et tõendamiskoormus selles, et eemaldatud asjad kuuluvad tõepoolest sellele korteriomanikule, kellele arve esitati, lasub korteriühistul.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, muudatuste tegemiseks ehitusregistris tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, mis annab konkreetsed juhised, ja teeb nende täitmisel ehitusregistris soovitud muudatused.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, võlgnevuse maksegraafiku näol on tegu kokkuleppega, mille suhtes seadus vorminõuet ei sätesta. Seetõttu võib kokkuleppe sõlmida kõikidel võimalikel viisidel, kas kirjalikus-, kirjalikku taasesitamist võimaldavas-, elektroonilises vormis või notariaalselt.

Kokkuleppe sõlmimiseks ei piisa, kui üks pooltest edastab maksegraafiku teise poole e-postile. Kokkuleppe sõlmimiseks peavad pooled ka vastavasisulisi (kokkuleppega nõustuvaid) tahteavaldusi vahetama.

Seadus ei sätesta korteriühistu juhatuse piiranguid võlgnevustega tegelemisel.

Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomanike vahelisi suhteid reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).

Antud juhul reguleerib olukorda KrtS § 12, mille kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas korteriühistu kaudu. Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 30 lg 2 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.

Eeltoodud sätetest tulenevalt näeb seadus probleemi lahendust korteriühistus. Korteriühistu kõrgeimaks otsustusorganiks on korteriomanike üldkoosolek, mille otsused on korteriomanikele täitmiseks kohustuslikud.

Siseministri määruse 02.09.2010 nr 44 "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded" § 3 lg 2 kohaselt on põlevmaterjali ladustamise koht hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed, ohutus kauguses, kui see on mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinast olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusel. Järelevalvet määruse täitmise üle teostab Päästeamet.

Tervitades, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui parkla asub maatükil, mis kuulub korteriomandi kaasomandi osa koosseisu, siis on korteriomanikul õigus seda ka kasutada ning korteriühistu ei saa (korteriomaniku nõusolekuta) seda õigust piirata*. Samuti ei saa korteriühistu nõuda korteriomanikule seadusega antud õiguse "lubamise" eest tasu küsida.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

* KrtS § 30 lg 2: Korteriomanik võib nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt.

Tere, korteriühistu ei saa korteriomanikku trahvida. Kui korteriomanik ei allu ühiselu reeglitele, siis lubab seadus nõuda temalt tekitatud rahalise kahju hüvitamist korteriühistule.
Oluline on lisada, et korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset vastavalt sihtotstarvele, ning seda õigust ei saa korteriühistu kasutuskorraga kitsendada.
Lugupidamisega, Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ