Korteriomandiõigus

Aastaid (kaugelt üle 5a) kestnud probleem, et 1 korter majas on külm ja ühistu keeldub püstiku torusid vahetamast, tõesta kuidas tahad, et asi peab olema korruste vahelistes torudes (torud on originaalid ilmselt, kuskil 60-ndatest). Samas ei vasta KÜ ka ühelegi kirjale, kus küsida, et kas ja millal torude vahetus toimub või hakkame tasaarveldust tegema - pole aus võtta täishinda, pluss ma pean elektriga juurde kütma, pluss ma ei saa korterit sellisena müüa kandmata märkimisväärset rahalist kahju.
Elanik tahab selle teema lõpetada nii, et ei peaks enam tegelema. Mida ta saab teha üldse peale kohtusse mineku?
Tohib ta kutsuda mõne firma tegema püstikutorude vahetust, kui majal on haldustteenust pakkuv firma olemas? Kui ei, siis millise paragrahvi alusel seda keelata saab?
Kui see variant ära langeb, mis on kohtu jaoks pädev tõestusmaterjal, et sundida neid puudus kõrvaldama ja/või suruda läbi tasaasrveldusnõue? Kuidas elanik saab tõestada veenvalt, et tal ei ole lihtsalt kujutlusvõime liiga hea ja KÜ tegelikult ka ignoreerib?
Üldse - mida siis teha kui nii on? Olukord on suht ahistav ja alandav elaniku jaoks.

Tere!

Ostsime perega korteri maale, kus 8 korteriga kortermaja. Nüüd selle vihmase ajaga tuleb välja, et maja katus ei pea, tänu millele jääb meil remont tegemata vannitoas, koridoris ja wc kuna paneelide vahelt jookseb kõik sisse.
Ühistu pole veel koosolekut teinud ja olen uurinud, et juba eelmine aasta novembris hakati uurima ühistuliikmete käest, et millal pannakse uus katus aga siiani ei ole miskit liigutatud, kuna kellelgi rohkem seda probleemi ei ole kui ainult 2 korteril.
Kelle poole peaks selle murega pöörduma (päris nii ikka ei taha, et aastase lapsega elada kus vesi sisse jookseb, tekib niiskus ja lõpuks hallitus) või mis võimalused mul oleks, kas ise endal peakohalt katus ära vahetada?

Tere
Elan kortermajas 1. korrusel ning kõrvalsissekäigu naaber pargib oma elektriauto iga päev, nüüdseks üle kuu, minu akna alla laadima. Luba pole keegi minult küsinud, ei korteriühistu ega auto omanik. Kas tal on õigust minu akna alla parkida? Oleks ta pidanud luba küsima minult?

Milline KrtS või AÕS sätted kohalduvad allkirjeldatud juhtudel ning milline peab olema nõusoleku andmise vorm:

a) KÜ 1. korruse korterite soov rajada akna-alusele kü ühisomandi maale terrassid;


b) kerge, 2x2m mängumaja toomine ühistu aeda. Kulud kataksid üksnes vabatahtlikud huvilised.

Kas mõlemad juhud on otsuse langetamise mõttes sarnased või erinevad?

Tere. Kortermaja ühistu juhatus sai lõpuks välismaalt korteri omanikult volikirja, et saaks majaalust maad erastama hakata. Notar soovitas alustada Linnavalitsusest. Vajalikud dokumendid saadeti Linnavalitsusse ja sealt tuli järgmine vastus.
Paraku ei ole käesoleval ajal võimalik korteriomanikel maad erastada ja omandeid kinnistusraamatusse kanda, kuna vastav seadus on kehtetu.
Kas vastab see tõele ja maad tõesti erastada ei saa ja seda siis teadmata ajaks?
See jätab erastamata maaga maja väga halba olukorda.
Tänan ette vastuse eest.

Tere
Olen KÜ juhatuse esimees. Kui sain ametisse, siis vana esimees keeldus ühistu e-maili üle andma. Tegin uue hästi sarnase. Nüüd ta saadab kirju endisest e-mailist maja elanikele ja viib neid segadusse sest e-mail on hästi sarnane ja sisaldab KÜ ametlikku nime. Mida saab teha, et ta selle lõpetaks.

Tere, 6-korteriga korterelamu (eraldi sissekäikudega) ümber on ühine kinnistu, mida eelmised omanikud kokkuleppe alusel on jaganud endale ja eraldanud aedadega. Selline kasutuskord kehtib ka uutele omanikele. Probleem on ühe omanikuga, kes ei ela majas üle 10 aasta ja hoiab korterit ning müüa ei soovi. Temale kuuluv kinnistuosa on prahti täis ja kasvanud võssa, vanad pehkinud puud kukkuvad. Kinnistu on korrast ära ja inetu. Korteriomanike nõudmisele kinnistu korda teha ei reageeri, oleme pöördunud ka heakorra küsimuses linnavalitsuse poole. Olukord on veidi paremaks muutunud, kuid uuesti on prahti kogunenud ja suured puud maha kukkunud. Kas on võimalik korteriomanikel sellelt omanikult kinnistu osa ära võtta ja korda teha ning ka edaspidi selle eest hoolitseda?

Kas korterühistu esimees võib olla mitte korteriomanik? Näiteks kas korteriomaniku abikaasa, kes pole sissekirjutatud sellesse korterisse võib olla korterühistu esimees? Kas juhatuse liikmeks olemine ja esimeheks olemine on seotud korteri omanikuks olemise või sissekirjutusega?

Tere
Meie väikses külas on aastaid probleem. Nimelt teine korteriühistu istutas aastaid tagasi meie kortermaja ette kuused. Maja ees on tee ja siis kuused. Kuused istutati täpselt piiri peale, meie ühistult keegi arvamust ei küsinud. Lõpuks need kuused kasvasid nii kõrgeks, et mina kes elan teisel korrusel ei näinud rõdult väljagi. See tundus juba ohtlik. Lõpuks sain asjad siiski nii kaugele ajada, et nad hooldasid seda ja kõrgus jäi 1. korruse piiridesse. Muidugi kaasama pidin ka vallavanema, et see probleem lahendatud saaks kuna see oli juba visuaalselt nii kole ja nad polnud vabatahtlikult nõus seda tegema.
Nüüd on aga uus probleem tekkinud. Kuuseheki vahele on kõrge võrkaed tekitatud, mis on meie maa peale pandud+ lint tõmmatud natuke eemale. Ilmselgelt on see puhas kius. Mida sellised olukorras oleks õige teha? Need lindid ja aiad on väga koleda väljanägemisega. Kas meie korteriühistul on õigus kogu see asi ära kaotada? Ma tahaksin väga tulevikus aknast vaadates ilusamat pilti näha.
Ja küsin veel, et kas teisel korteriühistul on õigus keelata nende maa peal kõndimist? Lastel mängimist jne?
Tegemist on kohaga kus on 5 korteriühistut ja majade vahel palju maad. Kas saab keelata 1 ühistu teise ühistu lastel näiteks nende maa peal kõndimise või mängimise?

Korteriomanik soovib maakleri juhendamisel KÜ juhatuselt kooskõlastust aastaid tagasi ilma kokkuleppeta kortermaja korteri rõdule paigaldatud õhksoojuspumba seadustamiseks ning ehitusregistrisse kandmiseks. Kortermaja on kaugkütte süsteemis.
Kas selline toiming on kü juhatuse või üldkoosoleku pädevuses? Või tuleb korteriomanikul saada nõusolek eranditult kõigilt korteriomanikult?
Eelmised vastused antud teemal on käsitletud enne uue KrtS vastuvõtmist. Sooviks spetsaialisti seaduse tõlgendust.