Korteriomandiõigus

Tere!
Elame väikelinnas, 24 korteriga majas. Parkimiskohti on 26. Ühistu maa-alal on võimalik igale korteriomandile eraldada üks parkimiskoht ja võimalike külaliste jaoks eraldada ühised kaks kohta. Viimastel kuudel tekkis olukord, kus kolmel korteriomanikul oli pidevalt parkimisalal 2-4 autot, mis takistasid teiste omanike parkimist, manööverdamist ja osad inimesed jäid seetõttu parkimiskohast ilma. Korteriomandi seadusest lähtuvalt otsustas ühistu juhatus algatada arutelu olukorra normaliseerimiseks. Praeguses olukorras ei olnud võimalik üldkoosolekut kokku kutsuda. Seega saadeti kõikidele korteriomanikele küsitlusleht, kus olid kirjas juhatuse ettepanekud parkimise reguleerimiseks. Korteriomanikel oli võimalik vastata NÕUSTUN/EI NÕUSTU, põhjendada oma valikut ja teha lisaettepanekuid.
Küsitlusele vastas 18 korteriomanikku 24-st. Kõik vastajad nõustusid muutmise ettepanekutega ja leidsid, et korteriomanikel peavad olema võrdsed tingimused. Meie ühistu põhikirja järgi on otsustamiseks vajalik 2/3 ühistu liikmete nõusolek. Vastavalt enamuse kokkuleppele kinnitati igale korteriomanikule 1 parkimiskoht; parkimiskohad + 2 külaliste kohta märgistatakse; ühistu piirile paigaldatakse märk ERAMAA, mis lubab siseneda omaniku loal; korteriomanik kellel puudub sõiduk, võib anda kirjaliku loa, naabrile parkimiseks.
Probleem on kahe korteriomanikuga, nemad ei vastanud ka ettepanekutele ega ei andnud tagasisidet. Pargivad teiste korterite parkimiskohtadele (kuigi kohad on märgistatud), keelduvad lisaautode eemaldamisest parkimisalalt.
Mida teha? Millised oleks võimalused olukorra lahendamiseks?
Tänan!

Tere.
Kortermajas on kokku 8 korterit (4 all ja 4 üleval) ja pööning välja ehitamata. Alumistel on kelder, aga ülemistel ei ole panipaika ega midagi. Mõte on jagada pööning neljaks ja vaid enda korteri pealmine välja ehitada. Hetkel on pööning ühisosa.
1. Mida peaks arvestama, kui soovin pööningu välja ehitada?
2. Kas on vaja kõikide omanike nõusolekut või sobib mingi %?
3. Kas on kohustus pööningu osa eest maksta või saab kokkuleppe teisiti sõlmida?
4. Kuidas seaduslikult see kõik vormistada? Mis on need sammud, mida teha tuleks?

Korteri omanik suri selle aasta märtsis, olen omaniku ainuke pärija ja pärin tema korteri. Majas on korteriühistu, mis andis täna teada, et kuu lõpus on Üldkoosolek ja seal soovitakse võtta vastu otsus pangalaenu võtmiseks, laenu suurus määratakse koosolekul ning alustada maja renoveerimist. Mind kutsuti ka koosolekule, kuid hääleõigust mul ei ole, kuna ma pole veel selle korteri seaduslik omanik. Kas seni, kuni ma pole pärandit kätte saanud ja enda nimele vormistanud, pean Korteriühistu Üldkoosoleku otsuseid, millel mul praegu hääleõigustki pole, täitma? Kas olen kohustatud võtma pangalaenu või vahetama aknaid minule veel mittekuuluvas omandis, kui Üldkoosolek nii otsustab? Kuidas saada hääleõigust selleks perioodiks, kui ma pole veel seaduslik korteri omanik? Kui pean Üldkoosolekul vastuvõetud rahalisi kohustusi täitma ennem pärimisõigustesse saamist, kas siis on mul võimalik need kulud korteri müümisel tagasi saada ja kuidas?
Lugupidamisega

Olen 16m2 suuruse panipaiga omanik, mis asub kortermajas, kus ise ei ela ja ei oma korterit. Panipaik asub 0 korrusel ja tehnotorusid seal ei ole. Kas mina pean tasuma kommunaalmakseid remondifondi, sise-väliskorra eest, koristus teenuse eest ja avarii teenuste eest?
Trepikoda ma ei kasuta, kuna panipaika on eraldi sissepääs.
Kas võin antud ruumi registreerida ettevõtet ja kasutada seda?

Tere,

Korteris on ühefaasiline elekter, kuid vaja oleks kolme faasi. Majal endal on valmisolek olemas.
Kas selleks on vaja kõikide korteriühistu liikmete eraldi nõusolekut või piisab enamus korteriühistu liikmete nõusolekust, ehk siis üle 50% häältest?
Ning kas selle jaoks tuleb kokku kutsuda üldkoosolek?

Tere
Alustasin äsja ostetud korteris remondi tegemisega ja esimese asjana tahtsin vannitoa välja lõhkuda. Aga et seda teha, oli vaja keldris korraks sooja- ja külma vee püstaku kraanid kinni panna, et saaks torudele kuulkraanid ette panna ja siis vana torustiku vannitoas ja köögis välja lõhkuda. Korteriühistu haldusfirma ütles, et me ootaksime 6 kuud, siis hakatakse maja renoveerima ja vahetatakse nagunii torud välja. Niikaua ei olnud ma nõus ootama. Samuti hoiatasid nad, et püstaku kraanid on vanad ja ei pruugi toimida. Kui ma läksin torumehega keldris kraane kinni keerama, murduski kraan ära ja püstakut ei olnud võimalik sulgeda ja mul ei olnud võimalik ka korteris torutöödega jätkata. Helistasin haldusfirmasse ja palusin, et vahetataks kraan välja, kuna see kuulub korteriühistule ja püstakut ei ole võimalik sulgeda, kui peaks tekkima avarii. Kuna mul oli vaja ikkagi torutööd korteris ära teha, siis saime kokkuleppele, et tehakse katkestus soojasõlmes ja mina maksan pärast torude õhutamise kinni (kuigi ma leian, et kuna kraan ei toimi ei ole selles ka mina süüdi). Aga kuna kraan oli katki, siis tagantjärgi vahetasid nad ka kraani ära ja nüüd esitasid mulle selle eest arve.
Haldusfirma küsib iga korteri käest ka Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hoolduslepingu järgi tasu. Mina leian, et nad oleksid pidanud neid kraane hooldama.

Valitseja hallata olevas korteriühistus puudub korteriühistu liikmetel Korto keskkonnas ligipääs järgmistele andmetele (menüüs üüriarvestus):
näidud (veearvestite ja maja soojamõõturi näit)
kulud - tulud (olid üles laetud arved tehtud töödest ja vee- ja soojaettevõtte ning Eesti Energia arve),
kulude jaotus korteriomanike vahel. Samas on korteriomanike saldod nähtavad.
Järelepärimisel vastas valitseja järgmist: Piiratud on korteriomanikel juurdepääs nendele andmetele, mida keelab isikuandmete kaitse seadus. Seega nendele andmetele, mis Teie poolt on eelpool ära toodud, korteriomanikel enam juurdepääsu ei ole. Saame Teile vajalikke dokumente näidata, aga need andmed, mis lähevad isikuandmete kaitse seaduse alla, peame mitteloetavaks tegema. Vajalike andmete varjamist korto.ee keskkond ei võimalda, seega ei saa me korteriomanikele kõikidele andmetele juurdepääsu tagada. Kui on teatud andmete vastu huvi, siis palume sellest teada anda. Saame isiku andmed kõrvaldada ja avalike andmetega saate tutvuda.

Kas selline tõlgendamine on valitseja poolt õige?

Tere,
esitasin mõni nädal tagasi küsimuse kortermaja maa erastamise koht. Ei saa erastada, kuna kahe korteri omanik elab välismaal ja sain Teie vastuse, et on võimalik paluda kohtul määrata korterile hooldaja. Edastasin info korteriühistu juhatusele ja vastuseks sain, et juhatus EI PEA (sellist seadust polevat) sellega tegelema. Nüüd tekibki küsimus, kes sellega siis tegelema peaks? Kas mina, kui lihtsalt ühistu liige, peaksin ühendust võtma korteriomaniku lastega (nad õnneks elavad Eestis) ja paluma antud probleemiga tegeleda?
Tänan ette, vastuse eest.

Päästeamet teostas korterelamus kontrollkäigu ning avastas, et korterelamu evakuatsioonitrepikodades hoitakse erinevaid esemeid sh põlevmaterjalist (uste jõulupärjad, jalgrattad, kelgud, lastevankrid), mis takistavad ohutut evakuatsiooni ja võimaliku tulekahju korral suurendavad põlemiskoormust ning raskendavad päästetööde teostamisel päästetöid. Tuvastatud rikkumised tuleb likvideerida kokkulepitud tähtajaks. Enamus elanikke ikka paigutas esemed oma korteritesse. Aga kuidas võib seaduslikult ära tõsta esemeid, mida ei koristata ning kui KÜ juhatus ei tea, kellele nad kuuluvad? Samal ajal KÜ ei soovi trahvi saada, kui enamus elanikke on seaduskuulekad isikud.

Tere!

Oleme suitsetajad ja elame korterelamus. Naaber kurdab suitsuhaisu üle, mis levivat rõdult tema korterisse. Oleme hakanud suitsetama õues, aga ikka häirib. Valla heakorraeeskirjades punkt sees seoses rõdudel suitsetamise keeluga. Kuid sain vihjeks, et keeld kehtib vastavalt sellele, kuidas on rõdude ehitus? Siinkohal ongi küsimus kui meil on rõdu maja üldfassaadist seespool ja täiekult klaasitud, siis kas sellisel juhul tohiks oma rõdul suitsetada? Kui siiski ei tohi ja me näiteks eirame seda, siis millised oleks võimalikud tagajärjed (rahatrahv, sundvõõrandamine vms)?

Tänan!