Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas on seaduslik, kui KÜ karistab veenäidu ühekordset teatamata jätmist ja paneb terve maja üldvee minu arvele?18.05.2019
Tere,
Meil korteriühistus on võetud vastu mõned aastad tagasi põhikiri, mis reguleerib, et veenäite mitte teavitanud korteriomanike vahel jagatakse tekkinud üldvesi.
Viibisin puhkusel, mille tõttu ununes veearvestite näitude esitamine, õigeaegselt. KÜ esitatud arvel kajastus selle tõttu minu arvel terve maja üldvesi summas 70€.
Kas selline üldvee jagamine on seaduslik, kui KÜ karistab unustamist, mis on inimlik ja paneb terve maja üldvee minu arvele?
Meil korteriühistus on võetud vastu mõned aastad tagasi põhikiri, mis reguleerib, et veenäite mitte teavitanud korteriomanike vahel jagatakse tekkinud üldvesi.
Viibisin puhkusel, mille tõttu ununes veearvestite näitude esitamine, õigeaegselt. KÜ esitatud arvel kajastus selle tõttu minu arvel terve maja üldvesi summas 70€.
Kas selline üldvee jagamine on seaduslik, kui KÜ karistab unustamist, mis on inimlik ja paneb terve maja üldvee minu arvele?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Arvestades, et KrtS § 17 lg 2 kohaselt tuleb juhul, kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldada seaduses sätestatut, siis tuleb olukorras, kus korteriomanik unustab veenäidu teatamata, jagada tema veekulu KrtS § 40 lg 1, ehk kaasomandi suurusest (korterite m2-st) lähtudes - pannes korteriomaniku kuluks tema kaaasomandile vastava proportsionaalse osa terve korterelamu veearvest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas likvideerida korteriomaniku omavoliline ehitatud sein, millega võttis üldkasutatava ruumi ja akna oma kasutusse?18.05.2019
Üks korteriomanikest otsustas laiendada oma omandit teiste korteriomanike arvelt. Ehitas seina, millega võttis ainuomandisse ühiseid koridoriaknaid ja ruutmeetreid.
Mida saavad teha korteriomanikud, et antud sein likvideerida? Kas ainuke võimalus on pikk kohtu tee? Praegu pakutakse korteriomanikele lihtsalt kohe pöörduda kohtu poole hagiga ja kohtu kulud võtta remondifondist.
Või siiski on võimalus üldkoosolekul:
1. Korteriomanikel teha otsus, et ei soovita ebaseadusliku ehitist mis katab koridori aknaid.
2. Korteriomanikud tellivad firma, kes likvideerib ebaseadusliku ehitist.
3. Korteriomanikel on õigus kantud kulutusi tagasi nõuda ebaseadusliku seina ehitanud korteri omaniku käest.
Juhul, kui antud otsusega ei ole nõus ebaseadusliku seina omanik siis on temal võimalus pöörduda 3 kuu jooksul kohtu poole.
Ja siis juba kohus otsustab, kas kõik on õige või mitte.
Kõige paremate soovidega,
Mida saavad teha korteriomanikud, et antud sein likvideerida? Kas ainuke võimalus on pikk kohtu tee? Praegu pakutakse korteriomanikele lihtsalt kohe pöörduda kohtu poole hagiga ja kohtu kulud võtta remondifondist.
Või siiski on võimalus üldkoosolekul:
1. Korteriomanikel teha otsus, et ei soovita ebaseadusliku ehitist mis katab koridori aknaid.
2. Korteriomanikud tellivad firma, kes likvideerib ebaseadusliku ehitist.
3. Korteriomanikel on õigus kantud kulutusi tagasi nõuda ebaseadusliku seina ehitanud korteri omaniku käest.
Juhul, kui antud otsusega ei ole nõus ebaseadusliku seina omanik siis on temal võimalus pöörduda 3 kuu jooksul kohtu poole.
Ja siis juba kohus otsustab, kas kõik on õige või mitte.
Kõige paremate soovidega,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Isiklikult soovitan alustada otsusega, millega määratakse korteriomanikule tähtaeg ebaseadusliku ehitise vabatahtlikuks lammutamiseks ning asuda omaabi kasutamist või kohtusse pöördumist kaaluma alles peale seda, kui korteriomanik ise ebaseaduslikku ehitist ei lammuta.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Millised õigused on korteriomandit lihtvolitusega (digiallkirjastatud) esindaval isikul? 16.05.2019
Tere,
küsimus:
millised õigused on korteriomandit lihtvolitusega (digiallkirjastatud) esindaval isikul?
Kas antud isikul on õigus:
1)Nõuda juhatuselt korteriühistu dokumente.
2)Kutsuda kokku korteriühistu erakorralist koosolekut.
3)Teha ettepanekut korteriühistu koosoleku päevakorra muutmiseks.
4)Vaidlustada üldkoosoleku otsuseid.
NB!Õigusbüroos nõustamisel käies oli juristi seisukoht, et kõike neid toiminguid saab teha ainult korteriomanik, sest nii on seaduses kirjas. Lihtvolitusega volitatu omab õigust osaleda omaniku esindajana üldkoosolekul ja hääletada.
Küsiks ka Teie seisukohta selles küsimuses?
küsimus:
millised õigused on korteriomandit lihtvolitusega (digiallkirjastatud) esindaval isikul?
Kas antud isikul on õigus:
1)Nõuda juhatuselt korteriühistu dokumente.
2)Kutsuda kokku korteriühistu erakorralist koosolekut.
3)Teha ettepanekut korteriühistu koosoleku päevakorra muutmiseks.
4)Vaidlustada üldkoosoleku otsuseid.
NB!Õigusbüroos nõustamisel käies oli juristi seisukoht, et kõike neid toiminguid saab teha ainult korteriomanik, sest nii on seaduses kirjas. Lihtvolitusega volitatu omab õigust osaleda omaniku esindajana üldkoosolekul ja hääletada.
Küsiks ka Teie seisukohta selles küsimuses?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Keeldu selle kohta, et volitatud isikul puudub õigus nõuda volitaja nimel korteriühistu dokumente, allkirjastada erakorralise üldoosoleku kokkukutsumise sooviavaldust, teha üldkoosolekul ettepanekuid või vaidlustada selle otsuseid, ükski seadus ei sätesta.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas uue seaduse kehtima hakkamisega algas KÜ juhatuse ametis olemise aeg uuesti otsast peale?10.05.2019
Aastal 2016 valiti meil kolmeks aastaks juhatus. Kuid aastal 2018 muutus KÜ seadus. Kas sellega seoses ka algas juhatuse ametis olemise aeg uuesti otsast peale? Nimelt, kui vaadata sellist kohta nagu teadmik.ee, siis seal näitab, et juhatuse liige on ametisse asunud aastast 2018 jaanuaris? Seega millest peame lähtuma?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas ära hoida korteriühistu suure remondilaenu võtmist?10.05.2019
Tere,
Korteriühistu mõtles välja, et tuleb võtta laenu fassaadi ja katuse renoveerimiseks summas 1600000 eurot, Kredexi osalusega 1200000, mis teeb igakuiset tagasimakset peaaegu 2 eurot ruutmeetri kohta (eeldusel, et euribor on 0). Kuidas saab seda vältida? Täna tuleb üldkoosolek sel teemal ja karta on, et otsus saab vastu võetud.
Korteriühistu mõtles välja, et tuleb võtta laenu fassaadi ja katuse renoveerimiseks summas 1600000 eurot, Kredexi osalusega 1200000, mis teeb igakuiset tagasimakset peaaegu 2 eurot ruutmeetri kohta (eeldusel, et euribor on 0). Kuidas saab seda vältida? Täna tuleb üldkoosolek sel teemal ja karta on, et otsus saab vastu võetud.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Erandiks on olukord, kus muudetakse eriomandi eseme otstarvet või kahjustatakse ülemääraselt mõne korteriomaniku õigustatud huve - sellisel juhul tuleb sõlmida kokkulepe. Samas antud laenumakse suurus selliste asjaolude alla ei käi.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas see on õige, et 300W küttevõimsust antakse juurde nendele korteritele, kes on toa ja köögi kokku ehitanud?09.05.2019
5-korruselise paneelmajas hakatakse küttesüsteemi rekonstrueerima, kuna majas on paljudes korterites ettenähtust suurem radiaatori ribide arv ja maja külgedel asuvad korterid külmetavad. Majas on 45 korterit. Uues projektis on arvestatud radiaatorite võimsust vastavalt korteri asukohale, aga majahaldur otsustas, et annab 300W võimsust juurde nendele korteritele, kes on toa ja köögi kokku ehitanud või 2 korterit kokku ehitanud (enamus keskmised korterid). Neid on 9 korterit. Kas teised korterid peavad sellega leppima?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui alustasime katuse remondiga aga nüüd tuli pangalt teade, et ei saagi laenu?08.05.2019
Tere, Meil suur mure. Renoveerime KÜ-ga kortermaja katust. Eelmine aasta tegime koosoleku ja kõik olid nõus, saime ka laenule jaatava vastuse. Ehitus läks lahti selle aasta aprillis, aga siis tuli teade, et pank ei annagi enam meile laenu? Hetkel on kaks korteriomanikku oma osa katusest tasunud KÜ-le, teised ei taha maksta ja süüdistavad juhatust, kuigi tööd katusel käivad? Mis sellises olukorras teha? Olukord varsti selline, et me ei suuda maksta katuse ehitajale ja ükski pank ka laenu ei anna.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eesti Omanike Keskliit teavitas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi probleemist, kus pangad on muutnud laenustrateegiat korteriühistuste suhtes, möödunud aastal. Lahendusena nägi EOKL riikliku laenugarantii tingimuste muutmist nii, et riik või KOV käendaks korteriühistu laenu 100% ulatuses. Vastuseks teatas minister, et seoses EL normidega, ei saa riik hädas olevaid korteriühistuid (sellisel viisil) aidata. Omapoolse lahendusest ei ole MKM aga samuti välja pakkunud.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas garaažiühistust välja astumiseks piisab selle kinnistu liikmete - või on tarvilik kõigi ühistu liikmete häälteenamus?05.05.2019
Tervist
Meie garaažiühistu koosneb kuuest eraldi kinnistuga garaažibokside reast. Üks eraldi aadressiga kinnistu soovib ühistust välja astuda.
Küsimused:
1) Kas ühistust välja astumiseks piisab selle kinnistu liikmete häälteenamusest või on tarvilik saada kõigi ühistu liikmete häälteenamus?
2) Kas kui meie kinnistust välja astume, siis saavad teised selle ühistus jätkata või ühistu likvideeritakse ning kõik kinnistud peavad looma uue eraldiseisva ühistu?
3) Kas hetkel toimiva ühistu juhatusel või liikmetel on võimalik mingil moel takistada meie kinnistu ühistust lahkumist?
Ette tänades
Meie garaažiühistu koosneb kuuest eraldi kinnistuga garaažibokside reast. Üks eraldi aadressiga kinnistu soovib ühistust välja astuda.
Küsimused:
1) Kas ühistust välja astumiseks piisab selle kinnistu liikmete häälteenamusest või on tarvilik saada kõigi ühistu liikmete häälteenamus?
2) Kas kui meie kinnistust välja astume, siis saavad teised selle ühistus jätkata või ühistu likvideeritakse ning kõik kinnistud peavad looma uue eraldiseisva ühistu?
3) Kas hetkel toimiva ühistu juhatusel või liikmetel on võimalik mingil moel takistada meie kinnistu ühistust lahkumist?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui mitme kinnisasja valitsemiseks asutatud korteriühistusse kuuluvad rohkem kahe kinnisasja korteriomanikud, siis jätkab ka mitme kinnisasja valitsemiseks loodud korteriühistu, peale ühe kinnisasja eraldumist, oma tegevust. Selle juhatuse liikmed või teiste kinnisasjade korteriomanikel ei ole eraldusmist takistada võimalik.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas on võimalik korteriühistul seaduslikult ühe elaniku ühistu alale ladustatud vanast mööblist lahti saada?03.05.2019
Üks naaber on otsustanud KÜ kinnistul ladustama hakata igasugust sodi. Tegu on ilmselge kiusuga kuna ühistu paigaldas hoovi väikese terrassi koos laua ja toolidega. Kuidas on võimalik meil seaduslikult selles sodist vabaneda (peamiselt kasutuskõlbmatu mööbel)?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Sellises olukorras on korteriühistul õigus nn sodi eemaldada ning sellega seotud kulud korteriomaikult sisse nõuda.
Korteriomanik korrale kutsumisel võib abiks olla ka meeldetuletus selle kohta, et KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine on korteriomandi võõrandamisnõude aluseks (vt KrtS § 32 lg 2 p1).
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul on õigus elektriarvesti paigaldada oma korterisse, kui ma selle ise ostan ja kutsun ning tasun elektrikule?26.04.2019
Kas mul on õigus elektriarvesti paigaldada oma korterisse, kui ma selle ise ostan ja kutsun ning tasun elektrikule? Korteriühistu ei taha välja vahetada vana katkist voolumõõtjat ja nõuab, et mina kui korteriomanik seda teeksin. Voolumõõtja asub ühiskoridoris. Elektrit müüb mulle korteriühistu. Nende väite järgi on voolumõõtja minu vara (kuna see oli kunagi asunud korteris ja hiljem tõsteti koridori) ja mina pean vastutama. Pöördusin Eesti Energia poole nemad ütlesid, ei saa sinna midagi teha. Voolumõõtja ei tööta juba teist kuud, arvei esitab ühistu mulle edasi. Igakuiselt maksan ühistule remondifondi rahasid aga abi pole saanud. Kuidas ma peaksin käituma?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Olukorras, kus vooluarvesti ei tööta, saab korteriomanik nõud selle korda tegemist (KrtS § 30 lg 2) või elektrienergia arvestamist korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 40 lõige 1 alusel.
Viimatinimetatud sätte kohaselt peab korteriühistu jagama majanduskulud korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi eseme suurusele ehk siis Teie elektrikulu suurus saadakse järgmise valemiga: korterelamu poolt tarbitud elektrienergia jagatuna kõigi korteriomanike kaasomandi osadega ning korrutatuna Teie kaasomandi eseme suurusega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ