Korteriomandiõigus

Tere. Küsimus KÜ juhatuse vastutusest. Kortermajas käimas renoveerimine kooskõlastatud projekti järgi. Suur osa majaelanikke aga soovib mõned asjad teha projektist erinevalt mis läheb vastuollu Päästeameti nõuetega. Kas juhatus on vastutav kui üldkoosoleku otsuse või majaelanike kirjaliku ja allkirjastatud taotluse kohaselt tehakse peale ametlikku tööde lõpetamist ja vastuvõtmist mõned asjad natuke ümber?

Tere,
Meie maja korteriühistu esinaine suri mõned kuud tagasi ära ja peale ühistuesinaise surma võttis tema mees asjad üle, teeb arveid ja hooldab maja ümbrust. Mees ei kuulu ise ühistusse, maja on väike - 15 korterit ja oli ühistunaine ja revidendid vaid, muud kedagi pole. Kuidas peaks käituma, et kokku kutsuda erakorraline koosolek, et saaks valida uue juhatuse? Olen rääkinud majarahvaga ja nemad ka osaliselt soovivad kokku kutsuda koosoleku ja valida uus juhatuse esimees, kuna hetkel asjad kuidagi ei liigu ja midagi tehtud ei saa. Paljudel inimestel majast on ka ükskõik ja kedagi ei huvita mis toimub majas. Mis tingimustel saab kutsuda koosoleku ning mis alustel saaks valida uue juhatuse ning mida selle jaoks oleks juriidiliselt vaja? Mitu protsenti maja inimestest peaks koosolekul osalema, et saaks valida uue juhatuse? Tean, et vanasti maja inimesed kokku ei tulnud ja heal juhul 7 korteri omaniku 15st tuli kohale vaid. Suht segane jutt kuid loodan, et saite aru.

2016-2017 a. oli meil maja restaureerimine. Projektis on meil ette nähtud kogu küttetorustiku isoleerimine (soojustamine). Maja esimesel korrusel asuvad meil äripinnad (kauplused). Üks kauplus on laienenud oma keldrisse (oli enne kaupluse ladu). Keldris asuvas müügisaalis on küttetorud isoleerimata ja omanik keeldub sooja eest maksmast? Keeldumise põhjuseks on kodumasinad, mis toodavad ruumi sooja. Ruumi suuruseks on umbes 60 ruutmeetrit. Meil makstakse sooja eest ruutmeetrite järgi ja inimesed pole nõus teise eest maksma. Asja teeb keeruliseks see, et omanik on ise juhatuse liige ja omab allkirjaõigust. Ehitaja kirjutas, et käsu mitteisoleerida andis omanik. Ehitusjärelvalve vastas, et kaupluseruumides peab soe sees olema aga sooja eest peab omanik maksma. Kas me tohime juhatuse otsusega (omaniku vastutahtmist) liita ka keldriruumid kaupluse pinnale ja nõuda hüvitist tarbitud sooja eest?

Tere!
8 korteriga kahekordne ahiküttega elamu soovib üle minna kaugküttele. Poolt on 50+1 omanikku. Kaks korterit (kuulub ühele perele, üks on mehe, teine naise nimel) aga ei soovi seda ja ei luba ka oma korteritesse keskküttesüsteemide paigaldamist. Kas neil on õigus keelduda?
KÜ-l on kogutud remondifondiks raha, mida soovimegi nüüd keskkütte panekul kasutada. Nemad aga ei ole nõus, et nende tasutud summad läheksid keskküttesüsteemi ehitamiseks. Kas kü-l on õigus neid summasid kasutada?

Tere
Otsisin siin vastustest, kuid konkreetset vastust ei leidnud. Kas KÜ võib paigaldada maja seinale parkimist/peatumist keelava märgi koos teisaldamise viitega? Naabermaja autod pargivad KÜ maal, nii, et oma maja autod peavad kohta otsima. Piiride järgi on kõrvalmajal maad vaid meetri jagu. Millise seaduse alusel saame naabermaja elanikelt nõuda, et nad meie KÜ maal ei pargiks?

Tere!
Abielu ajal oli soetatud korter, nüüdseks oleme lahutatud, korter minu nimel. Kuna korter asub kaugel minu elukohast ja on halvas seisus, mina seda ei soovi. Soovin ära anda. Eksmees soovib müüa, aga ainult siis, kui ta ise ei pea mitte midagi tegema ja küsib selle korteri eest nii palju raha, et keegi ei osta. Pakkusin, et teen talle selle korteri kinkelepingu, seda ta ka ei soovi. E siis pani mu sundseisu, sest nagu ma aru saan, müügiks, kinkimiseks peab mul olema tema allkiri. Kas on mul võimalik sellest korterist kuidagi lahti saada kasvõi tasuta ilma eksmehe allkirjata, mida ma lihtsalt ei saa.

Oleme valitseja hallatav 36 krt elamu. Majas on üürikorter, mille omanik elab ise teises linnas. Märtsis 2015 teatas omanik viimati veenäitu, tarbimine oli 9 m3 kuus. See oli ühtlasi viimane teatatud näit kuni novembrini 2018. Valitseja kirjutas selle ajavahemiku jooksul igal kuul korterile 9 m3 vett kontakteerumata korteriomanikuga. Korter oli aga enamuse sellest ajavahemikust TÜHI. Igakuiselt tasus omanik arvel näidatud 9 m3 vee eest kuni aprillini 2018. Siis tekkis võlgnevus ja haldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule septembris 2018. Korteriomaniku poolt teatatud näit oli 282 m3 väiksem kui haldusfirma raamatupidamise andmetes. Tehti tagasiarvestus korteriomanikule enammakstud vee eest. Kaasomanikud said kinni maksta 31.54 EUR-i korteri kohta üldvee eest. Kuna korter seisis tühi, siis 9 m3 vett ei tarvitatud igal kuul ära teiste korteriomanike poolt, selle kohta annab kinnitust ....ee, kust näeme, et 2017 II p-a oli prognoositav näit 36 m3 suurem ja 2018 a 49 m3 suurem maja veemõõturi näidust. Samas alates 2015 aastast pole majas teostatud veemõõturite kontrolli ning on veel paar prognoositava veenäiduga korterit, kes pole 2018 a teatanud veemõõturi näitu.
Küsimus valitseja tegevuse kohta – kas valitseja on käitunud õigesti või rikkunud korteriomanike huve? Meil toimus ka majaelanike algatusel koosolek, kus valitseja toonitas, et „haldur pole lapsehoidja“. Soovime Teie hinnangut toimunule.

Tere!
Kuidas peab olema vormistatud kõigi korteriomanike nõusolek/ kokkulepe? Kas notariaalselt või lihtkirjalikult? Tegemist on kortermaja fassaadi muutmist puudutava küsimusega.
Kas nõus peavad olema kõik või piisab enamuse nõusolekust?

Tere!
Palun teada, kas kaasomandis olevas majas, kus on 2 omanikku on selline olukord, et teine kaasomanik ei ela ega küta enda korterit.
Küsimus: Kas kaasomandis olevas majale laieneb ka seadus, mis hakkas kehtima alates 01.01.2018.a. - kohustus hoidma temperatuuri ja õhuniiskust selles piires mis tagab kaasomandi eseme säilimise.

Tänades

Tere!
Kuidas korrektselt teisaldada võõras auto korteriühistu territooriumilt (kui sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale) ja kes peab selle eest maksma? Kas korteriühistu või auto omanik/kasutaja? Kuhu võib teisaldada võõras auto? Kust me peame tellima selle teenuse?