Korteriomandiõigus

Tere!
KÜ juhatus rikkus koosoleku kokkukutsumise korda ning üks KÜ liige esitas avalduse kohtule koosoleku otsuste tühiseks muutmiseks. KÜ juhatus esitas ettepaneku avalduse teinud KÜ liikmele kohtulikult kinnitatud kokkuleppeks, mille kohaselt tasub KÜ avalduse esitanud liikme kohtukulud kahe kuu jooksul st kannab need KÜ liikme arveldusarvele.
KÜ juhatus ei ole kokkuleppes nimetatud kuupäevaks KÜ liikmele ülekannet teinud.
Millised õigused KÜ liikmel sellises olukorras on ja mida teha peale KÜ juhatusele meeldetuletusmeili saatmise, et kokkuleppes sütestatud kulud tema arvele kantaks ja mida teha kui KÜ juhatus kokkulepet ei täida?

Tänan vastuse eest!

Vanas EW-aegses 3-kordses kivimajas on 16 korteriomandit. Maja on ehitatud ühe trepikojaga nii, et trepikoda kasutab 13 korterit. Ülejäänud 3 korteriomandit on ehitatud maja teise poole 1.korrusele nii, et neid trepikojaga seob ainult see, et trepikojas asub maja elektri peakilp, kus ka nende kolme peakaitsmed. Kõigil kolmel korteriomandil on oma sissekäik (endised garaažid).
Kas eraldi asuvad korteriomandid peavad hakkama tasuma koristustööde eest trepikojas, mida nad ei kasuta? Kas needsamad eraldi asuvad 3 korteriomandit peavad maksma trepikoja remondi eest ja 13-nele trepikoja korteriomanikule keldribokside ehituse eest (eraldiasuvatel korteriomanditel keldribokse seal pole)?
Väidetavalt kõik erisused teevad majandamist keerulisemaks. Oleme peagi aasta maksnud keldribokside eest, mida meil pole ja trepikoja remondi eest, mida me ei kasuta, nii hääletati üldkoosolekul. Nüüd soovitakse sellele lisada sama trepikoja koristus.
Kas meiega on käitutud õiglaselt?
Lugupidamisega

Tere!
Kas on seaduspärane olukord, kus juhatuse liige(majavanem) korraldab samaaegselt kortermaja renoveerimist (võtab hinnapakkumisi, valib töövõtjaid jne.) ja ehitab samaaegselt isiklikku eramut?
Kuidas vältida huvide konflikti? Kuidas peaks korteriühistu korraldama järelvalvet antud olukorras?

Tere,
Lasnamäel majas osutab tele- ja internetiteenust ettevõte X. Pool aastat tagasi sinna kolides soovisin võtta kaasa teise teenusepakkuja "lepingu" kuid mulle teatati, et sellesse majja pole lubatud ühtegi teist pakkujat peale X. Et korteriühistu on nii otsustanud. KÜ esimehe käest küsides, et miks pole lubatud, vastas ta mulle, et teine teenusepakkuja ei taha maksta mingeid rendi tasusid meie majas oleva jaotuskapi eest ja üleüldse kavatseb ta kohtusse minna.
Selle kohta täpsemalt järele pärides aga sain teenusepakkujalt vastuseks, et on pakutud igasuguseid erinevaid lahendusi, lausa mitmeid kordi paljude aastate jooksul, kuid ühistu esinaine ajab sõrad vastu. Kuidas toimida edasi ja millised on õigused, et saada teise teenusepakkuja teleteenust sellesse majja?
Tänud ette

Tere,
Elan alates 2018 aasta juunist uues korterist. 1950ndatel ehitatud kolmekordne, 10 korteriga maja Pelgulinnas. Korteris on gaasiveesoojendi, mis soojendab igapäevases kasutuse tarbitavat vett. Käesoleva aasta alguses läks regulaarse kasutamise käigus vingugaasiandur häiresse. Konsulteerides päästeameti, erinevate korstnapühkijatega ning tehnilisejärelvale ametiga oleme jõudnud lahenduseni, mis lahendab probleemi. Probleemiks on see, et kasutusel olen suitsulõõr, kuhu gaasiveesoojendi on ühendatud, ei ole korralikult välja ehitatud ning lõppeb pööningul, mitte katusest väljas. Lahenduseks on korstnahülsi paigaldamine ja suitsulõõri pikendamine katusest välja. Rääkides sellest ka korteriühistu esinaisele, sain vastuseks, et see on üksnes korteriomaniku probleem ning korteriühistu poolt ei ole mingisugust toetust oodata. Siit ka küsimus, kas antud olukorras on õigust nõuda korteriühistu poolt kompensatsiooni või kogukulude hüvitamist?

Tere!
On korter mille omanik suri juba üle 10 aasta tagasi. Pärijad pole siiani korteri omandi küsimust lahendanud. Praeguse hetkeni on korteriühistu esitatud arved tasutud, kuid nüüd suurendas korteriühistu remondifondi raha ning see korter pole nõus enam arveid tasuma. Põhjendades sellega, et kuni pärandvara jagamiseni nad oma kohustusi ei suurenda. Küsimus on selles, et kuidas peab korteriühistu edasi käituma, milliseid meetodeid kasutama? Kellelt nõudma arvete tasumist, kui korteril puudub omanik?

Meie KÜ võttis septembris 2018 vastu uue põhikirja. Juhatus eksis KÜ üldkoosoleku kokkukutsemisel seaduse vastu ja kohus tunnistas otsuse tühiseks. Veebruaris 2019 korraldati uus koosolek ja pandi sama põhikiri väheste muudatustega hääletusele ning juhatus väidab, et osa põhikirja punkte hakkab kehtima tagasiulatuvalt alates 1.septembrist 2018 ning kandis selle nii ka toimunud koosoleku protokolli.
Kas see on õige, et põhikiri või osa selle punkte saab hakata kehtima tagasiulatuvalt või jõustub põhikiri ikkagi põhikirja registrisse kandmisest?
Mida saab korteriomanik teha, kui juhatus ikkagi oma tegevuses lähtub sellest, et osa põhikirjast kehtib nö tagasiulatuvalt?

Tere, kas korduv koosolek on pädev võtma vastu otsuse, et maja võtab laenu rekonstrueerimise jaoks? Majas on 55 korterit ja koosolekul oli 16 esindajad.

Kas uuel juhatusel on õigus nõuda vanalt juhatuse liikmelt dokumentide üle andmist ja tema valduses olevate võtmete tagastamist?
Mida saab uus juhatus vastu võtta situatsioonis, kus selgub, et vana juhatuse liige pole siiski veel ühte koopiat juhatusele tagastanud? Siseneb ruumidesse, kuhu tal juurdepääsu ei peaks olema. Kas uuel juhatusel on vana juhatuse liikme vastu õigus kasutada juriidilist abi seoses pideva terroriga mailide teel ja juhatuse selja taga tegutsemisega?
Kas vanal juhatuse liikmel lasub kohustus informeerida teenusepakkujat uuest juhatusest kui teenusepakkuja on helistanud vana juhatuse liikme telefonile, sest see on jäänud neile ekslikult kontaktiks. Või võib ta seda varjata ja teenuse pakkujaga veemõõturi välja vahetamiseks aeg kokku leppida ja ise aktid kooskõlastada ilma juhatusele dokumente edastamata ja informeerimata?

Tere
Meie KÜ on revisjonikomisjon valitud oma maja elanikest esinaise ema ja veel 3 liiget. Nüüd mitu aastat on esinaine tasustanud neid omal algatusel. Kas peab tasu maksma? Ja kas esinaise ema saab olla revisjonis?
Täna