Korteriomandiõigus

KÜ majanduskuludes oli kunagi üldkoosoleku poolt vastuvõetud ning kinnitatud kulurida "muud kulud (matusteks)", s.o. teatud summa KÜ elaniku surma puhul, mida kas kulutatakse surnupärja ostmiseks või teatud summa ülekandmiseks arveldusarvele, hetkeseisuga see kanne ka kehtib. Kuivõrd seaduslik see on ja kas selline kanne võib üldse majanduskuludes sees olla?

Tere
Korteris ei töötanud radiaatori termostaat. (Radiaator oli külm). Ühistu tellis töö, kuid termostaadi vahetuse kulu lisati antud korteri kommunaalidele viidates varasemasele praktikale, et termostaatide vahetuse eest maksab iga korter ise. (Üks varasem praktika jääb aega, kui kortermajas toimis Ühisus ja teine vahetus jääb ühistu aega, kuid selle kohta pole ühistus kirjavahetust toimunud, et kuidas antud kulud kaetakse).
Kas korteri ühistul on õigus nõuda kaasomandis oleva eseme rikke kõrvaldamise kulud antud korterilt, ehk siis antud momendil termostaadi vahetamise kulud?
Väidetavalt on korteriühistu suuliselt konsulteerinud ka EKL-la ja vastusena on antud mulle, et on ühistu otsus kuidas antud eseme eest hoolt kanda ja seadus piirab ainult omavolilist küttesüsteemi ümberehitamist.
Lisaks mainib ühistu, et termostaadid on kuluartikkel, mis sõltub kasutajast.

Parimat

Tere, Korteriühistu põhikirjas on määratud viivise määr 0,5% päevas tähtaja ületanud kommunaalarvete eest. Võlaõigusseaduse § 113 teine lause määrab viivise seotuks Euroopa Keskpanga intressiga, aga lõpeb lausega "Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär." Kas ühistul on seega õigus nõuda viivist 0,5% päevas olenevalt aastast?

Tere!

Tekkinud olukord, et soovime oma korteris välja vahetada vana dušinurga vanni vastu. Kommunikatsioonide asukohti (veetorud, äravool jne) plaanis muuta ei ole.
Küll aga tundub, et eelmine omanik, kellelt sai korter ostetud 5 aastat tagasi, on omavoliliselt kommunikatsioonide asukohti muutnud.
Kas ühistu esimehel on õigus meilt nõuda hetkel koridori seina lahti võtmist, et näha veetorusid ja nõuda seinast plaatide eemaldamist, et näha, kas seal on hüdroisolatsiooni, et nad saaksid n.ö tegevuse heaks kiita?
Mulle tundub see absurdne, et ühistu saab esitada selliseid nõudmisi, mis viivad planeeritud tööde maksumuse kordades kallimaks. Hüpoteetiliselt, kui plaatide all polegi hüdroisolatsiooni, siis kas ühistu saab keelata mul vanni paigaldust ning nõuda kogu vannitoa rekonstrueerimist? Hetkel on asi väga seda moodi, et kuna eemaldasime vana dušinurga, siis ühistu ei lubagi enne taastada pesemistingimusi kui on vannitoas täielik rekonstrueerimine tehtud. Tegemist on Mustamäe kahetoalise paneelikaga.

Tere! Kas korteriomanike füüsilise üldkoosoleku läbiviimisel võib koosoleku juhataja ja protokollija olla samaaegsel üks ja see sama isik st mõlemad üheaegselt?

Kuidas tuleks korteriühistus vormistada korterelamu kaasomandiosas oleva mitteeluruumi (panipaiga) tasu eest kasutada andmise (üür) otsus sama elamu mõnele korteriomanikule?

Kas ma saaksin rajada korterelamusse kohviku, kui antud korter/ruum on registreeritud mitteeluruumina ja omab eraldi sissepääsu ülejäänud majast, aga maja enda sihtotstarbeks on määratud 100% elamumaa? Ja millised oleksid korteriühistu seadusest tulevad õigused takistamaks mul antud pinnale kohviku loomist?

Tere.
Oleme 24 korteriga ühistu. Meid haldab haldusfirma ja ühistul on oma juhatus. Kas juhatusel on anda kontrollimiseks korto.pro.ee lehel õigus, et iga kuu pangaväljavõtteid, võlgnevusi? Teeme iga kuu koos juhatusega koostööd ja nüüd järsku enam ei tohi. Haldusfirma väidab, et tulusid ja kulusid näete aga isegi juhatus ei näe saldosid ega võlgnevusi, selgituseks, et andmekaitseseadus ei luba.

Tere, aastal 2017 ehitas 8 korteriga kortermaja üürnik praeguse korterühistu (2017 veel korterühistu puudus) maadele 70m2 garaaži ilma, et oleks eelnevalt saanud loa kõigilt korteriomanikelt ja ka kõrval oleva krundi omanikult (garaaž asub vastu teise krundi piiri). Üürnik väitis siis kui garaaži ehitas, et tal oli korteriomaniku volitus olemas, et omavalitsuses paberimajandusega seoses kandeid teha aga ehitisregistrit vaadates on teatise esitajaks märgitud seesama üürnik. Korteriomanikuga ühendust ei ole võimalik saada, et kontrollida, kas on antud üürnik ka reaalselt olnud korteriomandiga seoses volitatud asju tegema.
Lisaks hakkas antud üürnik ehitama see aasta sellele garaažile lisa, millele ei ole korterühistu luba andnud. Probleemist rääkima minnes ainult mölisetakse vastu ja öeldakse, ta teeb mida ta tahab. Mis sellises olukorras võimalik ette võtta?

Tere,

KÜ juhataja ametiaeg lõppes. Üldkoosolekut uue juhataja või volituste pikendamiseks ei teinud. Ütles ühistu liikmetele et volitused võetud ukselt uksele kui küsiti mis toimub. Äriregistris püüdis ilma protokollita volitusi pikendada. Tehti erakorraline üldkoosolek ja pandi hääletusele juhataja volituste peatamine kuna polnud 100% kindel kas juhatajal on volitused või mitte. Koosolekul selgus, et mingit volitust juhatajana jätkata ei antud kellegi poolt. Alates ametiaja lõpust on juhataja võtnud ühistu kontolt sularaha ilma arveid esitamata ja esitanud oma firma nimel fiktiivseid arveid.
Kas on mingit alust väita, et juhataja volituste lõpetamise hääletus annab tagasiulatuvalt volituse ametiaja lõppemise ja erakorralise üldkoosoleku vahelise aja kohta isegi kui hääletati volituste lõpetamise poolt kui volitusi tegelikult ei olnud mida lõpetada?
Kas tagasiulatuvalt volituste andmiseks peab konkreetselt sellekohase hääletuspunkti päevakorda panema või ongi volituste peatamine vaikimisi juhataja eelneva tegevuse heakskiitmine?
Kas volituste puudumise perioodil tehtud tehingud on sellega ebaseaduslikud?