Asjaõigus

Tere,
pöördun teie poole murega kaasomandis oleva kinnisasja pärast. Soovin müüa mulle kuuluvat kaasomandis oleva maja osa. Tean, et pangad ei sea hüpoteeki kaasomandis asuvale majale, kui notariaalne kasutuskord on tegemata. Et mul oleks lihtsam oma osa müüa, leian, et tuleb sõlmida notariaalne kasutuskord. See oleks kohustuslik ka tulevasele osa omanikule. Ja tulevane ostja saab pangalt laenu saamiseks seada sellele osale hüpoteegi. Olen teinud vastava ettepaneku teisele kaasomanikule, ehk siis sõlmida notariaalne kasutuskord. Olen neile teada andnud, et olen valmis läbirääkimisteks, et leida kõigile sobilik lahendus. Teine kaasomanik soovib olukorda lahendada ainult kirja teel, põhjusega, et siis jääb kõigile osapooltele tõendusmaterjal olukorrast. Olen neile oma ettepaneku kirja teel saatnud. Kuid siiski tegin ettepaneku neile lahendada olukord kokkusaamise ja läbirääkimise teel. Olen teinud ettepaneku kaasata olukorra lahendamiseks ka juristi või muud kolmandad osapooled, kes oleksid ühtlasi tulevikus vajadusel ka tunnistajateks. Teine kaasomanik pole sellega nõus, vaid soovib lahendada notariaalse kasutuskorra seadmise ja kõikide soovib muude tekkivate olukorda lahendmiseks kirjalikku lähenemist. Mina leian, et teine kaasomanik takistab sellise suhtumisega minu osa müüki. Kas oskate nõu anda, kuidas olukord lahendada? Kas aastal 1983 kohtu otsusega paika pandud kasutuskord saab olla notariaalse kasutuskorra aluseks?

Tere!
Oleme ostnud korterid omanikult nn. sajandikena. Eksplikatsioonil kirjas korterite numbrid, millele järgnevad ruumide suurused korruste kaupa. Keldri lehel kirjas samuti ees korteri number ja järgneb keldri ruumide suurus.
Osa kortereid ei omanud enne ostu keldrit ja seda ostuhinnas ka arvestati. Nüüd soovivad ka teised keldrit. Kas pean oma keldrit ka teistele jagama, kelledel pole eksplikatsioonis keldrit näidatud?
Nüüd soovime teha korteriomandi. Paljud on aga aastate jooksul oma korterit suurendanud ja lasknud teha uue mõõtmise - seega uus ka eksplikatsioon, kus osadel ikka tunduvalt suurem pind (kaasomanikelt küsimata). Notar aga ei arvesta ostu-müügi aegset eksplikatsiooni ja jooniseid, vaid teeb viimase mõõdistuse järgi korteriteks. Kuna maja juurde kuulub ka õu - kuidas jaguneb maa-ala, kas sajandike või uute ruutmeetritega arvestades?

Pärast omaniku surma jaguneb kinnisvara (maja) omaniku tütre ning poja vahel.
Eelnevalt on tütar terve maja põhjalikult renoveerinud.
Kui nüüd tütar soovib pojalt päritud majaosa välja osta, kas siis selle majaosa hind määratakse hetke seisu järgi? Või läheb arvesse ka see, et tütar on juba eelnevalt renoveerimisse investeerinud ja seega muutub summa väiksemaks?

Sain enda nimele korteri 15-aastaselt. Ise ei olnud sellel ajal adekvaatne otsustama. Vanemate lahutades, otsustas ema vara panna minu nimele. Ise ei ole ma selles korteris kunagi elanud, seal elab minu ema. Nüüd olen 22. Ema ei ole suvatsenud maksta mingeid arveid (arvatavasti, kuna esimene kord maksin ta võlad ära). Nüüd ei ole mul tema võlgu enam võimalik maksta ja ta ise ka ei pinguta võlgade maksmisega (2 aasta jooksul ei ole ta maksnud kordagi ühtegi kommunaalmakset). Nüüd nõuab kohtutäitur minu käest taaskord raha. Kuna ma ei ole kunagi seda vara tahtnud ning ema ennast ka ei huvita, tahan sellest korterist lõplikult lahti saada.
Müük ei ole variant, olen juba proovinud üle 2 aasta.
Mida peaksin tegema? Kas saaksin anda korteri võla katteks? Kui anda korter võla katteks, mis on tagajärjed? Miks on üldse õigus vanematel kirjutada vara lapsele ja koguda võlga, mille on kohustatud pärast laps täiskasvanuks saades tasuma?

Kas naaberkrundi omanik võib oma krundi äärde istutada suuri puid ja põõsaid (tihniku), mis varjavad minu krundile paistva päikese. Seoses sellega ei sula minu krundiosal, mis piirneb naabriga, lumi ja kui lõpuks sulab, siis on maa nii märg, et kõik istutatud taimed kiratsevad ega anna saaki. Asja teeb veel hullemaks see, et ta on oma krundile tekitanud kallaku ja ka kaevanud n.ö. kanalid, mis juhivad kõik sademed minu krundile. Samal krundi piiril, kus tihnikut pole, on tema u. 20m pikkune ehitis garaaz+kuur kõrgusega u. 5m, mis asub meie piirist 60cm kaugusel. Selle katusel ei ole lumetõkkeid ega vihmaveetorusid ja seega ka seal pole võimalik nii varju kui lume ja sademete pärast midagi kasvatada. Selle ehitise ja võrkaia vahele on ta veel toppinud küttepuu riidad, mille otsad ulatuvad osaliselt minu maale, sest selle tegevusega on ta ära nihutanud meie kruntide vahel oleva vana võrkaia.
Kui olen palunud tal kogu kirjeldatud tegevus lõpetada ja kasvõi ainult tihnikut mitte tekitada, siis ta pole seda kuulda võtnud ja istutab ikka aina juurde, et ikka kindlasti kuidagi minu krundile valgust ei paistaks.
See on üksik, vist haige inimene, sest normaalne ei tekitaks ju sellist olukorda. Olen teavitanud teda, et olen sunnitud selle olukorra lõpetamiseks kohtu poole pöörduma.
Mida ma peaksin tegema ja kas oleks muid viise peale kohtu, et seda olukorda lõpetada?

Tere.
Maja on kahepeale (1/2) ja just parasjagu toimus teise poole müük. Kuna kasutuskord oli notariaalselt paika senini panemata, oli seda nüüd hea koos teise poole müügiga teha. Eelnevalt küsisime notari käest, et palju see maksma võiks minna ja ta vastas, et kusagil 200 euro ringis. Olime nõus seda summat kolme vahel jagama. Pea oligi ka arve elektrooniliselt saadetud ja seal oli summa tunduvalt suurem, mis oleks muidu meie kolme vahel jagades tulnud. Oli kirjutatud 1)notari müügilepingu tasu; 2)hüpoteegi seadmise lepingu teostamine; 3)tasu hoiustamise eest ja siis 4)kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine - millest ma saan aru ja puudutab mind. Aga need teised punktid ei peaks ju üldse minule kuuluma, vaid on müüja ja ostja vaheline asi. Helistasin notaribüroosse ja sealt sekretär selgitas, et kõik on õige ja notar ei teadnud täpset tasu sellelt tehingult (200 euro ringis) ja need kolm esimest punkti läksid kirjaga lihtsalt kaasa, neile ärgu ma tähelepanu pööraku.
Nüüd siis sooviksingi teada saada, kas minuga toimiti õigesti ja maksan asja eest.

Teid ette tänades

Tere

Küsimus puudutab kaasomandi valdamist ja kasutamist. Nimelt ei pea üks korteriomanik kinni Asjaõigusseadusest, ehitades ilma mingisuguse kokkuleppeta mõttelisele osale eraldi aia jms, kus peab ka koduloomi. Kas peale kohtu on ka muid võimalusi sellise omavoli peatamiseks?

Tere!
Sain veelkord teada, Teie ja teiste juristide vastusest, et kui kaev paikneb osaliselt teie krundil ning kinnistusraamatusse ei ole kantud kitsendusi teie kinnistul asuvate rajatiste omandiõiguste kohta, siis kuulub see kaev 1/2 suuruses mõttelises osas teile ning sellest tuleneb omakorda, et teil on õigus kaevust vett võtta.
Kui naaber ei taha tunnistada seda seadust, ei lase mul kaevust vett võtta, võttis kaevust pumba välja ja lõikas vooliku ja elektrijuhtme läbi, ta on vägivaldne, politsei ei taha sekkuda sellesse. Kuidas saan ma veenda inimest täitma seda seadust? Meie ütluste peale, et me lähme kohtusse (kohtutee on ju pikk ja kulukas), ta ainult naerab ja ütleb et minge minge. Kas pean ka kasutama jõudu? Kas kuidagi teistmoodi ei saa seda probleemi lahendada kui kohtu kaudu või? Ja kes garanteerib, et peale kohut ta laseb meil kaevust vett võtta. Ette tänades vastuse eest.

Tere,

Ostsin korteri jaanuaris. Lepingud on allkirjastatud. Ent pole vormistatud üleandmis-vastuvõtmis akti, vaid teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt. Kas see akt on kohustuslik? Akti puudumisel, kas mul on õigus müüjalt (kinnisvara arendajalt) nõuda viivist?
Mis on ohud mulle, kui ostjale, antud akti puudumisel?
Tänan!

Ostsin kinnistu oma abikaasa käest, kinnistul asub ka salvkaev, mis on ühiskasutuses naabritega. Kinnistute vaheline piir jookseb läbi kaevu (piiriks on võrkaed), maa on erastatud. Maja ostmisel ma eraldi ei teinud mingit kasutuskorra lepingut naabritega kaevu kasutamise kohta. Mul on kõige esimese omaniku dokumendid, kus on kirjas, et 1/2 kaevu kuulub selle krundi omanikule. Mis õigused mul kaevu suhtes on, kas 1/2 kaevu kuulub samamoodi mulle ja kas mul on õigus kasutada seda kaevu? Ette tänades