Asjaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tsiviilasjas võib hagejat esindada õigusbüroo jurist (mitte advokaadibüroo vandeadvokaat, nagu tavaliselt)?21.12.2012

Tere. Tsiviilasi lahendatakse lihtustatud korras kirjalikul menetlusel. Hageja vastus ja tõendid on kohtule esitatud tähtaegselt. Kuid kahjuks ei ole hageja ja nõustaja kooskõlastanud omavahel esitamise korda ning juhtus nii, et nad mõlemad on kohtule esitanud samad materjalid, dubleerides seega suures osas sama informatsiooni, kuigi mingi erinevusega. On see dokumentide esitamise oluline rikkumine? Kas kohtunik võib läbi vaadata vaid hageja või hoopis nõustaja-juristi esitatud dokumente? Kas võib tsiviilasja korral hagejat esindada õigusbüroo jurist (mitte advokaadibüroo vandeadvokaat, nagu tavaliselt)? Tänud.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ma ei suuda sellest küsimusest välja lugeda puutumust ei asja- ega lepinguõigusega....

Tsiviilkohtumenetluses ei ole nõustajal õigust taotlusi esitada ning tema poolt esitatud avaldused loetakse poole poolt esitatuks. Sellest tuleneb, et kui teie nõustaja saatis kohtule taotluse dokumentide lisamiseks, siis kohus ei saa neid vastu võtta ehk siis, kohus saab läbi vaadata ainult poole (hageja või kostja) esitatud dokumendid. Mis puutub õigusbüroo juristi esindamisõigusesse, siis seaduse järgi võib olla tsiviilasjas esindaja muuhulgas see, kellel on nõutav haridus. Õigusbüroo juristi esindusõiguse määrab seega eelkõige tema haridus, kui see vastab seaduses sätestatud nõuetele, siis võib ta kohtumenetluses esindaja olla.
 

Küsimus: Kas pean osalema minu maad läbiva tee ehituses, kui selle osas on seatud tasuta ja tähtajatu teeservituut?21.12.2012

Tere! Naaberkinnistute igakordsetele omanikele on seatud tasuta ja tähtajatu teeservituut läbi minu kinnistu. Kas mina kui teeniva kinnisasja omanik saan nõuda valitseva kinnisasja omanikelt ka tee TÄIELIKKU JA LÕPLIKKU väljaehitamist VASTAVALT KEHTESTATUD NÕUETELE kohtu kaudu? Kas mina pean seda võimalikku tee-ehitust koos valitsevate kinnisasjade omanikega koheselt koos finantseerima kui kavatsen seda rajatavat teed alles tulevikus, näiteks 5-6 aasta pärast kasutada või võin kompenseerida osa kuludest alles siis, kui reaalselt seda teed kasutama hakkan tulevikus. NB! Tee, millest jutt käib, on küll naabrite ehk valitsevate kinnisasja omanike poolt juba pooleldi valmis ehitatud kuid halvasti läbitav ja ei vasta nõuetele ja nüüd puuduvad naabritel arvatavasti rahalised võimalused, et ehitus lõpule viia.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Eeldan, et valitseva kinnisasja omanikele on pandud kohustus tee väljaehitamiseks servituudi seadmise lepinguga. Tõenäoliselt on selles lepingus reguleeritud ka tasustamise ja kompenseerimise küsimused, kuid ilma selle lepinguga tutvumata ei ole võimalik teie küsimustele vastata.
 

Küsimus: Kas korteriomandi müügil on teisel korteriomandi omanikul ostueesõigus?16.12.2012

Tere,

Elame kahekordses majas, kus on 2 korterit, ülemine ja alumine korrus. Mõlemad korterid on eraldi korteriomandid. Kummalegi korterile kuulub osa koduhoovist, vastavalt siis korteri suurustele 45% ja 55%. Hoovi kasutuskorda sõlmitud ei ole. Kuulda on, et alumist korterit hakatakse müüma. Kas meil on sellisel juhul korteri ostuks eesõigus? Teise korteri omanik vabatahtlikult ei soovi seda korterit meile müüa, meie aga soovime tervet maja endale. Kuidas toimida ja millised õigused meil seda endale saada oleks?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui on moodustatud korteriomandid, siis ei ole tegemist kinnistu kaasomandiga, mistõttu ei laiene teile ka kaasomaniku ostueesõigust puudutavad õigused. Alumise korteri endale saamiseks peate leidma võimalused, et oma pakkumine müüjale atraktiivseks muuta.
 

Küsimus: Kuidas peaksin toimima, et saada lahti loata parkijatest mulle kuuluval ridaelamu juures asuval platsil?10.12.2012

Olen ridamaja (jagatud reaalseteks osadeks) otsmise kinnistu omanik. Minu kinnistu piiridesse jääb ka maja otsas olev asfaltplats, millele ei ole seatud avaliku kasutamise õigust.
Kuidas ma saan või pean kaitsma seda maatükki pahatahtlike inimeste eest, kes kasutavad seda pinda kui avalikku parklat ja ei reageeri minu nõudmistele maa vabastada?
Kas ainukeseks võimaluseks on selle kinnistuosa kasutamise kord kehtestada liiklusmärkide või mingite viitade või siltide paigaldamisega, mida ma ei tahaks teha ei rahalistel ega ka esteetilistel põhjustel?
Kas mul on õigus ebaseaduslikult pargitud autod teisaldada? Millist abi on mul loota kui ma kutsun probleemi lahendamiseks kohale politsei?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Esmane võimalus on siiski teavitamine. Kui teile kuuluvale maatükile ei ole pandud ühtki liiklusmärki, mis teavitaks, et tegemist on eramaaga, siis ei saa küll eeldada, et need parkijad pahatahtlikud oleksid. Teil ei ole õigust neid autosid teisaldada, kui parkijad ei saanud parkimisel teada, et nende teguviis võiks ebaseaduslik olla.
 

Küsimus: Kas pank võib keelduda krediitkaardi võla tõttu hüpoteegi kustutamisest, kuigi hüpoteegiga tagatud laen on tagasi makstud?06.12.2012

Tere. Oli pangast võetud elamuasemelaen, tagatud hüpoteegiga. Elamuasemelaen on makstud ja soovin korterit müüa. Pank keeldub hüpoteeki kustutamast, kuna minul on krediitkaardi võlg, mida ma maksan kohtutäituri kaudu pangale. Korter arestitud ei ole. Hüpoteek on seatud ainult konkreetsele kinnisasjale, mitte ei laiene muudele kohustustele. Mis seos on korteri hüpoteegil krediitkaardi võlaga? Pank vastab mulle ainult, et see on nende seisukoht. Missuguse seaduse järgi saab pank keelduda hüpoteeki kustutamast ja mida teha edasi?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui olete kindel, et hüpoteek muudele panga ees olevatele kohustustele ei laiene, siis ei ole pangal õigust hüpoteegi kustutamisest keelduda. Kui pank ei nõustu enne krediitkaardivõla kustutamist hüpoteeki kustutama, siis peate seda kohtu kaudu nõudma hakkama. Ma küll ei tea olemasolevat võlga puudutavaid asjaolusid, kuid spekuleerides võiks märkida, et arvestades võla suurust, kohtumenetlusele kuluvat aega ja raha, võib see samm ebaotstarbekaks osutuda. Seega on reaalsus see, et kuigi panga seisukohta ei pruugi mitte ükski seadus toetada, survestab hüpoteegi kustutamisest keeldumine teid siiski oma võlga kiiremini kustutama - näiteks korteri müügist saadavate vahendite arvelt.
 

Küsimus: Kuidas saab omavalitsus minu maal olevat erateed endale taotleda, kuidas see käib?27.11.2012

Kas kohalik omavalitsus saab minu maa sisse mõõdetud erateed endale taotleda. Omavalitsus on teed küll mingil määral hooldanud omal algatusel. Minuga mingit lepingut ei ole sõlmitud. Kui me kokkuleppele ei saa, millised õigused on omavalitsusel? Kas nad saavad ilma kohtusse pöördumata teed endale taotleda ja kui, siis millistel alustel see toimub?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui te võõrandamisega mitte mingil juhul nõus ei ole, siis ilma kohtusse pöördumata nad seda teha ei saa. Saavad, aga teil on võimalus see vaidlustada. Võiks arvata, et nad võõrandavad teilt selle maatüki kinnisasja sundvõõrandamise seaduse alusel.
 

Küsimus: Kui kahe kinnistu piiriks olev müür asub ühel kinnistul, kas siis see müür on mõlema naabri ühiskasutuses?27.11.2012

Tere!
Asjaõigusseaduses on
§ 151. Piirirajatis
(1) Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.

Kui kinnistu piir läheb täpselt müüri äärest (ja tegelikult on müür täielikult teise kinnistu piires.
Kas siis on kinnistud eraldatud teineteisest müüriga ehk see müür on tegelikult ühiskasutuses?
Või kui ei ole, siis kuidas on situatsioon, kui piir läheb ainult ühel väikesel osal üle müüri, kas siis on ainult see osa müürist ühiskasutuses?

Tänan

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ma ei saa siin ühest seisukohta anda. See sõltub müüri kaugusest, piiri ja müürivahelise ala kasutamisest jms, mistõttu peaks igal konkreetsel juhul olukorda eraldi hindama. Vaidluse korral lahendab selle küsimuse kohus.
 

Küsimus: Mida tähendab pärandiasjas 1/2 mõtteline osa korterist?27.11.2012

Tere!
Mida tähendab pärandiasjas 1/2 mõtteline osa korterist?
Tänan

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

1/2 mõttelist osa korterist tähendab poolt korterit, mille osa ei ole reaalosana määratud. Kaasomanikule, kelle osa suurus on 1/2 suurune mõtteline osa, kuulub kõigi korteriga seotud asjade omand pooles ulatuses. Mõtteline osa tähendab, et ei määrata näiteks, et üks tuba kuulub ühele, teine teisele, vaid kõigile kuulub kõigist tubadest jm korteri juurde kuuluvast vastav proportsionaalne osa. Näiteks kui te ostate kahekesi ühe liitri mahla, siis kuulub teile pool mahlast ehk 1/2 suurune mõtteline osa. Kuid te ei saa mahla klaasi valades öelda, et see konkreetne osa (ehk reaalosa) mahlast kuulub teile või teisele mahla kaasomanikule - see kuulub jätkuvalt teile mõlemale.

Korteri või maja reaalosadena kasutamise korraldamiseks võib kokku leppida asja kasutuskorra, mille järel saate enda ainukasutusse mingi ruumi. See aga ei tähenda, et see ruum nüüd ainult teile kuulub. Ta on jätkuvalt mõlema kaasomaniku oma. Ehk sisuliselt näitab kaasomand proportsionaalselt, kui suur on teie osa selles korteris.
 

Küsimus: Mille alusel võiks arvutada eratee kasutamise tasu, kui teelõiku kasutavad 16 kinnistu omanikud?27.11.2012

Kohtupraktikas on eratee juurdepääsu kasutamise tasu suurus määratud vahel maamaksu alusel. Teatavasti osa omanikke enam maamaksu elamumaalt ei maksa. Kui suures ulatuses oleks mõistlik maksta eratee omanikule juurdepääsu kasutamise tasu, kui teeomaniku kinnisasja läbivat teelõiku kasutavad 16 kinnistu omanikud? Tee pindala on 200 m2 ja harilik turuväärtus ostu-müügi tehingute keskmise järgi 2,5 €. Teeomanik nõuab teekasutamise tasu 100 € igalt kasutajalt. Tee on antud kohas olnud üle 200 aasta ja muutus erateeks maaostueesõigusega erastamisel 1998. aastal. Teehoolduse lumelükkamise, teehööveldamise, okste lõikamise ja rohu niitmise teeb antud erateel kohalik omavalitsus.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Asja kasutamise hind kujuneb sarnaselt asja turuväärtusele nõudluse ja pakkumise baasil, kus müüja kujundab oma hinna reeglina selle järgi, millist maksimaalset summat ollakse valmis talle tema poolt pakutava hüve eest maksma.
 

Küsimus: Kuidas saaksin osta minu kaasomandis oleva maja esimese korruse, kui see nüüd müügis ja ka üks teine ostuhuviline olemas?19.11.2012

Tere! Elan kaasomandis olevas majas ülemisel korrusel. Nüüd on müügis alumine korrus 14-1, minu soov oleks seda osta. Nimelt lugu selline, seda müüvad 2 kinnisvara ja erinevate hindadega! Nüüd siis tekkind 2 ostjat, mina ja keegi veel, kellele pakutakse odavamat hinda. Kuidas nüüd toimida, kas peaksin ostma just selle kalli hinnaga või mis oleks minu võimalused? Kas kinnisvara peab ka meid teavitama, kui ta on selle ära müünud ja millise hinnaga? Majas ei ole notariaalselt paika pandud, kus ja millisel korrusel keegi elab, siiani seal 3 omanikku, 2 üleval ja 1 pere all. Kas mul on õigus vaidlustada müüki, kui see müüakse nüüd odavamalt kui mulle pakutakse? Mis aja jooksul mul see õigus on? Palun andke nõu, olen seal sündinud kasvanud ja pere oleks tänulik, kui saaks ruumi juurde.
Ette tänades

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kaasomanikuna saaksite kasutada ostueesõigust. Sisuliselt näeb protsess välja nii, et peale naabri poolt oma mõttelise osa müümist astute teie tema poolt valitud ostja asemele sellistel tingimustel, nagu müüja ja ostja on kokku leppinud. Peale oma osa müümist peab teie naaber esitama teile tutvumiseks selle müügilepingu, millega ta selle osa maha müüs. Seejärel on teil kaks kuud aega teha notari juures ostueesõiguse teostamise avaldus, millega te astute senise ostja asemele ning ostate oma naabrilt müügieseme välja. Ostueesõiguse teostamine iseenesest müügilepingut ei tühista, mis tähendab, et naabri poolt valitud ostjal tekib õigus müüjalt raha tagasi nõuda. Teie aga saate asja omanikuks - oluline on see, et saate sõlmida müügitehingu samadel tingimustel, mis müüja sõlmis teise ostjaga. See tähendab, et sama hinnaga ja sama tasumise graafikuga (kui selles oli kokku lepitud). Müügitehingut pole teil õigust vaidlustada, kuid selleks puudub teil ostueesõiguse teostamise korra ka sisuline vajadus.