Asjaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas ehitada krundi piirdeaed nii, et naabritega probleemi ei ole ja kõik seaduslik oleks?30.01.2013

Soovime oma kinnistule ehitada aeda. Kuidas ehitada nii, et kõik oleks seaduspärane? Detailplaneeringul on aia kõrgused pika pandud, piirid on maamõõtja poolt korrektselt märgitud. Asi on nimelt selles, et meie naaber ähvardas teist naabrit, et kui ta kas või cm tema maale aia rajab, siis annab kohtusse. See negatiivne naaber hetkel aiaehitusest ise huvitatud ei ole, meie aga soovime aia ehitamisega alustada. Kuidas me saaksime aia, et hiljem ei oleks sellise naabriga suuri probleeme? Tänan.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kinnistuid eraldav aed jääb niikuinii teie mõlema ühiskasutusse. Naabril ei ole õigust selle ehitamist keelata. Isegi, kui peaks juhtuma, et aed on osaliselt naabri kinnistul, ei ole naabril ilmselt kuigi perspektiivne kohtusse minna.
 

Küsimus: Kas kinkelepingust saab taganeda, kui üks kinkijatest on surnud?22.01.2013

Abikaasad kinkisid oma lapsele korteri. Kinkelepingus on ka lause, et mõlemad on kinkijad. 4 aasta pärast suri üks abikaasadest ära. Nüüd siis elus olev abikaasa tahab kinkelepingust taganeda, motiveerides seda jämeda tänamatusega tema vastu. Kas kinkelepingust saab taganeda, kui üks kinkijatest on surnud?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Lepingust taganemisega taastatakse enne lepingu sõlmimist eksisteerinud olukord. Kui kinkijaks on kaks isikut, siis peaksid mõlemad soovima lepingust taganeda ning kingitud eseme tagasi võtma. Kui kinkija sureb, siis teostavad tema taganemisõigust tema pärijad. Seega peaks antud juhul lisaks elus olevale abikaasale soovima lepingust taganeda ka surnud abikaasa pärijad.
 

Küsimus: Kui majas ei ole korteriühistut, kellelt võib haldusfirma pärast korteri müümist võlga nõuda, kas vanalt või uuelt omanikult?18.01.2013

Tere
Korter soetatakse enampakkumisega (kohtutäitur müüb, täitemenetlus). Korteril on kommunaalvõlg (eelmise omaniku poolt tekitatud). Kohtutäituri sõnul enampakkumisel saadavast rahast ei kaeta seda kommunaalvõlga. Samuti ei kavatse eelmine omanik seda tasuda. Majal ei ole loodud KÜ-d, kuid kommunaali arveid koostab ettevõte, mis pakub teenust (küte, vesi jm).
Kelle maksta jääb korteri kommunaalvõlg, kui omanik on vahetunud?
Kas teenust osutav ettevõte saab esitada nõude uuele omanikule või peab ta võla sisse nõudma siiski endiselt omanikult?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Korteriühistuta majas asuva korteri kommunaalkulud ei lähe korteri võõrandamisel uuele omanikule. Olenemata sellest, kas korter osteti täitemenetluses või kokkuleppel müüjaga. Seega peaks maja haldaja nõudma nende hüvitamist endiselt omanikult.
 

Küsimus: Millise avalduse pean tegema kohtule isiku suhtes, kes ei vabasta minule kuuluvat eluruumi?15.01.2013

Erinevaid infoallikaid uurides olen aru saanud, et isiku suhtes, kes ei nõustu minule kuuluvat eluruumi vabatahtlikult vabastama, tuleb esitada avaldus maakohtule. Kas antud juhul tuleb esitada hagiavaldus või hagita avaldus? Milliseid asjaolusid peaksin avalduses nimetama?
Minu küsimusega seonduvad asjaolud on järgmised. Minu omanduses olevas majas elab isik, kellega mul oli vabaabieluline suhe, mis lõppes viis aastat tagasi. Senini elab ta mulle kuuluval elamispinnal, ta on sinna ka sisse kirjutatud, kirjalikku üürilepingut meil ei ole. Tegemist on minu suhtes füüsilist vägivalda kasutava isikuga, kelle suhtes on alustatud kriminaalasi, mis käesoleval ajal on menetluses.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmine käib hagimenetluses. Peaksite esitama kohtule kõik need asjaolud ja tõendid, millest nähtuks, et isik kasutab seda elamispinda ilma teie nõusolekuta.
 

Küsimus: Kas pank võib küsida laenu taotlevalt eraisikult tema osalusega ettevõtte majandusnäitajaid?15.01.2013

Kui firma 49% osanik soovib võtta kodulaenu eraisikuna, kas pankadel on õigust küsida firma andmeid (bilanss, kasumiaruanne, kontoväljavõtted) ning laenu andmisest keelduda firma liiga väikese kasumi tõttu (kasum paarsada eurot, peamiselt läheb kogu sissetulek endale palgaks)?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Pangal on õigus küsida seda, mida heaks arvab, et selgitada välja teie krediidivõimelisus. Samuti võib pank omal äranägemisel laenu andmisest keelduda. Mitte ükski seadus ei sunni pangal kellelegi laenud andma.
 

Küsimus: Kas vallasvarana olevat erastamata korterit saab osta?09.01.2013

Korter on suures majas, mida ei ole erastatud (ei ole ühistut tehtud). Elanikud on suhteliselt vaesed ja erastama nad ei ole võimelised. Milliseid tehinguid saab sellise korteriga teha?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Korteri erastamine ja korteriühistu moodustamine on kaks täiesti erinevat asja. Erastamise aeg on ammu ümber saanud, mistõttu ei muuda asja, kas korteriomanikud saaksid ja tahaksid oma kortereid erastada või mitte. Kui korter on tõepoolest erastamata, siis ei ole võimalik seda müüa.
 

Küsimus: Kuidas toimub maja kasutamine, kui on seatud isiklik kasutusõigus?07.01.2013

Võtsime elukaaslasega pangalaenu (elukaaslane sel hetkel kaaslaenutaotleja), et renoveerida minule päranduseks saadud korterit. Mõni aasta hiljem hakkasime maja ehitama, mille eelduseks oli see, et pidin müüma ära minu nimel oleva korteri kuna oli vajadus pangalaenu suurendada ning korteri müügist saadud raha läks uue maja ehitamiseks. Tehingute käigus viibisin Eestist ära ning olin sunnitud oma elukaaslast notariaalselt volitama, minu nimel korterit müüma ning müügi rahast tulenevalt uue maja joaks maad ostma, mille tulemusel sai uus kinnistu minu elukaaslase nimele. Tänaseks on meie teed lahku läinud - mina olen ainuisikuliselt maksnud pangalaenu (tõestatav), kuni hetkest, mil võtsime esimese pangalaenu ja maja on eks-kaaslase nimel (s.h. on piiratud minu ligipääs majale ja seal majas olevatele, minu soetatud asjadele). Millised on minu võimalused maja enda nimele saada? Ja kui peaks saama kokkuleppele, et maja kirjutatakse minu nimele (nt. läbi kinkelepingu) ja eks-kaaslasele jääks isiklik kasutusõigus (meil on ühine laps, keda mul ei ole kavaski saatuse hooleks jätta), siis millised on sel juhul uue omaniku (ehk siis minu) õigused sinna majja vabaks ligipääsuks ja seal vajadusel elamiseks? Ette tänades!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Ilma materjalidega tutvumata on raske vastata. Kas volitasite teda võtma vastu raha ja ostma kinnistu või ainult vormistama korteri müüki või mis seal volikirjas täpselt kirjutatud on; maja enda nimele saamise võimaluste kohta ei saa samuti nii vähese info põhjal midagi öelda. Pigem arvan, et kinnistut nii lihtsalt enda nimele ei saa. Kui teine pool on asjaga nõus, siis loomulikult. Kui olete asja omanik, siis on teil õigus igal ajal ja piiramatult oma majja minna. Kui on seatud isiklik kasutusõigus, siis on sellel isikul, kelle kasuks see on seatud, õigus samuti oma õigust realiseerida. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus fikseeritakse see tavaliset ära, milliseid ruume ja millistel tingimustel ta võib kasutada.
 

Küsimus: Kui kingisaaja sureb enne kinkijat, kes saab siis kingitud korteri, kas kinkija saab korteri tagasi?07.01.2013

Tere,
Minu vanaema tegi emale korteri kinkelepingu koos vanaisaga - vanaisa on surnud, vanaema elus. Tingimusega, et vanaemal ehk kinkijal on õigus elada seal surmani ja ema ei saa teha tehinguid. Kui kingisaaja sureb enne kinkijat, siis kes saab korteri - kas vanaema saab selle omale tagasi kui tema elab või pärivad kingisaaja lapsed selle?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimus on niivõrd segaselt esitatud, et raske on selget seisukohta anda.
Kas kinkijateks olid vanaema ja vanaisa koos või kuidas vanaisa siia puutub, teiseks, kas korteri omand on emale üle läinud või milline on vara staatus hetkel, mis tähendab, et keelati tehingute tegemine - vara omanikku ei saa tehinguga keelata vara käsutamast; kui kingisaaja sureb enne, kui talle on asi üle antud, siis võib kinkija lepingust taganeda, kuid kui kinkijaks on mõlema vanavanemad, siis ei ole see võimalik; kui korter on üle antud, siis saab taganeda kingisaaja surma korral üksnes erandjuhtudel.
 

Küsimus: Kas kinnistuomanik võib oma tee kasutamisel kohelda naaberkinnistute omanikke erinevalt?07.01.2013

Milline on karistus, kui pean sõitma oma kinnistule läbi naabri kinnistu, millele on äkki paigaldatud erateel sõidu keelu märk. Kuidas asja lahendada kui naaber jonnib minuga aga teised kinnistu omanikud laseb läbi?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui te ei pääse oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt muul viisil kui üksnes üle naaberkinnistule selleks ehitatud tee, siis ei või naaber teid takistada. Seadus ei näe võimalust, et naaber võiks erinevaid isikuid samadel asjaoludel erinevalt kohaldada. Samas ei sätesta seadus selleks ka keeldu. Antud informatsiooni põhjal näib, et peaksite pöörduma kohtusse ning taotlema naaberkinnistule oma kinnistu kasuks servituudi seadmist.
 

Küsimus: Kas vanaema saab müüa meie poolt vanale talule kõrvale ehitatud uue talu?02.01.2013

Kas vanaema saab müüa enda krundil illegaalselt (ilma loata) vanale talule kõrvale ehitatud uue talu, kui meie oleme selle ehitanud ja asunud sinna elama juba mitu aastat tagasi? Ta on ähvardanud meid välja tõsta ning esmalt kõik trahvid illegaalsuse eest meile lasta kaela väänata.
Tal on paberid vaid vana hoone (kus tema elab) ning krundi omamise osas. Seega mida saame ära teha, et põikpäine psüühiliste häiretega (vanaduses "ära keeranud") 75+ aastane vanake meid lageda taeva alla ei ajaks? On tehtav tema nii öelda ametlikult hulluks tunnistamine (vabandan, et ei oska paremini sõnastada)? Isegi kui saame majaplaanile lisaks kõik load ja dokumendid, oleks vaja ikkagi ju tema allkirja. Mida teha?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Iga omanik võib üldjuhul oma vara vabalt võõrandada, olenemata sellest, kas seal peal on maja või mitte või kes selle sinna ehitas. Antud juhul võiks olla abi vanaprouale eestkoste määramisest, kui ta oma tervisliku seisundi tõttu tõepoolest ei suuda oma tegudest aru saada ning võib seetõttu omale ise kahju tekitada.