Asjaõigus

Soome elamisloaga inimesel ei ole Eestis oleva vara müümisel mingeid selliseid lisakulusid, mida sellise elamisloata isikul ei oleks. Ühisvara müümiseks on vajalik teise abikaasa nõusolek sõltumata sellest, millise riigi elamisluba tal on.

Hooldekodu eest peab maksma üldjuhul ikka see, kes endale selle kohustuse võtab. Korteri kinkimise fakt iseenesest kellelegi sellist kohustust ei pane, samas ei ole välistatud, et kinkelepingus sai selline tingimus fikseeritud. Ilma lepinguga tutvumata ei ole võimalik sellele küsimusele vastata.
Lisaks võib kinkija suutmatus ennast ise ülal pidada anda aluse kinkelepingust taganemiseks. Seda alust ei teki, kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha. Ülalpidamise kuludeks võiks põhimõtteliselt hooldekodu kulusid pidada. Seega teoreetiliselt võib kinkija lepingust taganeda ja maja maha müüa, et enda ülalpidamise kulusid katta. Sellist kohustust ei pruugi teil sellegipoolest olla, pigem oleks see teie tütre huvides.

Eeldan, et notariaalselt vormistatud elamisõigus on isiklik kasutusõigus. Juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse, siis kehtib see edasi ka teie kaaslase poolt korteri võõrandamisel. Korterist välja tõstmiseks peaks korteriomanik selle kokkuleppe ära lõpetama, kuid ilma kokkuleppega täpsemalt tutvumata ei ole kahjuks võimalik öelda, millistel asjaoludel ta selle lõpetada saaks.

Olukordi, kus peaksite ettevaatlik olema, on palju, kõiki ei jõua kindlasti üles lugeda. Ohud, mis kohe meelde tulevad on tiheda liiklusega sõidutee ületamine, tundmatule isikule raha laenamine, hääletamine jms.

Mis puutub pangalaenu, siis see on sõlmitud teie ja panga vahel. Lepingu ülevõtmiseks peab olema nii panga kui teie nõusolek. Samas ei näe ma ka ühtegi head põhjust, miks peaks keegi soovima omale salaja mingisugust kohustust võtta. Asjaolu, et korter tagab laenu, ei puutu asjasse. Laen jääb teie kanda ka siis, kui ta selle elamisõiguse kokkuleppe kuidagi ära lõpetab ja teid korterist välja tõstab.

Kasutuskorra fikseerimiseks tuleks jah, teise kaasomanikuga kokku leppida ning ruumid ja piirid paika panna, enne teil mingit kindlust ei teki. Selleks, et see kord ka järgmise kaasomaniku suhtes kehtiks, peaksite selle kokkuleppe notariaalselt sõlmima ja kinnistusraamatusse kandma. Seega tuleks enne müügitehingut vana omanikuga katsuda siiski kokku leppida, et ta selle kokkuleppe teiega ära sõlmiks ja ka kinnistusraamatusse laseks kanda. Tehingu saaks teha sama tehinguga, kui toimub asja müük, siis oleks ka müügitehingu sõlmimisel juba uuel omanikul kasutuskord teada enne kinnistusraamatusse kandmist.
Kui teine kaasomanik ei nõustu kasutuskorra kokkulepet sõlmima, siis on teil ainus võimalus seda kohtu kaudu nõuda. Teise kaasomaniku poolt oma kaasomandi osa müümisel ei ole teil teise kaasomanikuna vaja mitte kuhugi alla kirjutada. Kaasomanik võib oma osa vabalt võõrandada. Seega ei ole teil võimalik kuhugi allakirjutamata jätmisega müügitehingut takistada. Ainus, mida saaksite teha, on kasutada ostu eesõigust ja teise kaasomandi osa ise välja osta (sama hinnaga, milles müügilepingus kokku lepiti).

Teine omanik saaks teilt nõuda kaasomandi lõpetamist küll ning üheks kaasomandi lõpetamise viisiks on ka teise kaasomaniku poolt osa välja ostmine, kuid päris kindlasti ei saa ta nõuda teilt kõrgemat hinda kui on asja tegelik väärtus.
Kui te müügihinnas kokkulepet ei saavuta, siis võiks tegeliku väärtuse kindlaks määramiseks tellida pädevalt kinnisvarahindajalt eksperthinnangu ning võtta selle aluseks. Mitte mingil juhul ei saa ta teilt nõuda asja ostmist sellise hinnaga, mis ainult temale sobib. Kohtuga ähvardamist ei maksa karta, sest väljaostmise nõudmine käibki läbi kohtu, kuid asja hinna määrab kohus, s.t et kohtus saate temalt nõuda, et ta tõendaks enda poolt küsitud hinna vastavust turuhinnale.

Väide, et te takistate kuidagi tema poolt oma osa maha müümist on ilmselgelt ebaõige, juhul, kui te tal just ostjaid ei takista leidmast. Tema selline väide võib tuleneda asjaolust, et tema poolt oma asja müümisel kolmandale isikule on teil kaasomanikuna tema osa ostueesõigus. Sisuliselt tähendab see seda, et kui ta müüb oma osa kellelegi kolmandale isikule, siis tekib teil õigus tema osa ise ära osta - nendel samadel tingimustel (s.h hinnaga), millega ta sõlmis lepingu kolmanda isikuga. Takistusena võibki ta seda asjaolu silmas pidada, m.h see, et kaasomand ei ole müügiobjektina kuigi atraktiivne.

Kui olete valmis tema osa turuhinnaga välja ostma, võiksite kaaluda ise kaasomandi lõpetamise nõude esitamist. Müügihinnaks pakute asja tegeliku turuväärtuse, mille lasete eksperdil välja selgitada. Oluline on see, et kaasomanik võib igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kohtusse pöördumisel ei saa kohus seda nõuet rahuldamata jätta. Kui kokkulepet ei saavutata, siis võidab see, kes esimesena kohtusse pöördub.

Kinnisasja koormamine hüpoteegiga ei keela teil kinnisasja võõrandamast. Pangalaenu tasumise seisukohalt ei oma mingit tähtsust kellele korter kuulub - laenu tasumise kohustus tuleb laenulepingust.
Mõlema osapoole õiguste säilitamiseks on põhimõtteliselt kaks võimalust - üks nendest on korteri jätmine kaasomandisse, nagu ka ise kirjutate, teine võimalus on seada korterile enda kasuks isiklik kasutusõigus.
Kaasomandisse jätmisel jääte korteri omanikuks ning teil on pojaga võrdsed õigused oma osa pantida (hüpoteegiga koormata), müüa, välja üürida vms, samas on teil ka kohustus tasuda korteriga kaasnevad kulud, s.h remondikulud jms. Isikliku kasutusõigusega (mis peab olema kinnistusraamatusse kantud) säilib teil õigus korterit kasutada ka siis, kui poeg peaks korteri maha müüma, kuid ülal märgitud omaniku õigusi teil ei ole. See, kuidas te toimida soovite, on teie enda otsustada.

Nagu aru saan on peamine probleem juurdepääsu tees, mitte niivõrd maatüki avalikuks kasutamiseks määramise ja selle kasutamise võimaldamisega ...

Naaberkinnistu omanik on kohustatud võimaldama teie kinnistule juurdepääsu oma kinnistu kaudu, kui see on ainus reaalne võimalus teie krundilt avalikult kasutatavale teele pääseda. Oluline on just tegelikult kinnistule pääsemise võimalus, mitte see, kas lähedal olev maatükk on teena registreeritud või mitte. Kui seda maatükki ei saa krundile pääsemiseks kasutada ning samas kõrval on tee olemas, siis on teil õigus naabrilt selle tee kasutamist nõuda. Kui te naabriga kokkuleppele ei jõua, siis peate kohtusse pöörduma.

Selleks, et oma korteris remonti teha, ei ole teil naabri nõusolekut vaja. Ka maja korrashoiuks ja säilitamiseks vajalike tööde teostamist ei ole tarvis naabriga kooskõlastada (katuse remont jms), maja rekonstrueerimine aga küll.
Kui näete tulevikus võimalikke suuremaid lahkhelisid, siis võiks kaaluda kaasomandi lõpetamist. Kui maja on sellise ehitusliku konstruktsiooniga, et kumbki osa majast suudaks põhimõtteliselt eksisteerida ka ilma teise maja pooleta (vertikaalselt jaotatav maja, mitte et üks üleval, teine all vms), siis võiks kõne alla tulla kaasomandi jagamine reaalosadeks. Naabri osa väljaostmiseks ei ole teil mingisugust kohustust.

Seadus ei sätesta erisusi naaberkinnistu ja teiste kinnistu omanike teavitamise või kooskõlastuse erisusi. Naabritele tuleb planeeringu algatamisest teatada kahe nädal jooksul. Avaliku väljapaneku eesmärk ongi muuhulgas see, et huvitatud isikud saaksid kavandatavate muudatustega tutvuda ja omad ettepanekud teha. Huvitatud isikuteks ongi eelkõige naaberkinnistute omanikud. Sellest eesmärgist lähtuvalt on kahtlemata mõistlikum oodata ära reaktsioon tehtud ettepanekute osas ning kui nendega ei ole põhjendamatult arvestatud, siis kaaluda järgmiste sammude tegemist. Enne ei saa kohus niikuinii mitte midagi teha, kui planeeringut ei ole kehtestatud. Maavanema kooskõlastus ei ole detailplaneeringu kehtestamisel määrav. Ehitustegevust saab alustada ehitusloa alusel. Viimane väljastatakse kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Ehitustegevuse takistamiseks tuleks vaidlustada koos detailplaneeringuga ka ehitusluba. Ehitustegevusele pannakse keeld juhul, kui seda kohtult taotletakse ja kohus sellega nõustub.

Järgmise naabri suhtes kehtib praegune kasutuskord juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse. Kindlaim lahendus ongi see, kui sõlmite notariaalse kasutuskorra kokkuleppe koos avaldusega selle kinnistusraamatusse kandmiseks. Sellisel juhul on kasutuskord kehtiv kõigi järgnevate omanike suhtes.