Asjaõigus
Küsimus: Ostmisel ei soovinud osad korteriomanikud keldrit, kas nüüd pean mina oma keldrist osa loovutama?27.08.2012
Tere!
Oleme ostnud korterid omanikult nn. sajandikena. Eksplikatsioonil kirjas korterite numbrid, millele järgnevad ruumide suurused korruste kaupa. Keldri lehel kirjas samuti ees korteri number ja järgneb keldri ruumide suurus.
Osa kortereid ei omanud enne ostu keldrit ja seda ostuhinnas ka arvestati. Nüüd soovivad ka teised keldrit. Kas pean oma keldrit ka teistele jagama, kelledel pole eksplikatsioonis keldrit näidatud?
Nüüd soovime teha korteriomandi. Paljud on aga aastate jooksul oma korterit suurendanud ja lasknud teha uue mõõtmise - seega uus ka eksplikatsioon, kus osadel ikka tunduvalt suurem pind (kaasomanikelt küsimata). Notar aga ei arvesta ostu-müügi aegset eksplikatsiooni ja jooniseid, vaid teeb viimase mõõdistuse järgi korteriteks. Kuna maja juurde kuulub ka õu - kuidas jaguneb maa-ala, kas sajandike või uute ruutmeetritega arvestades?
Oleme ostnud korterid omanikult nn. sajandikena. Eksplikatsioonil kirjas korterite numbrid, millele järgnevad ruumide suurused korruste kaupa. Keldri lehel kirjas samuti ees korteri number ja järgneb keldri ruumide suurus.
Osa kortereid ei omanud enne ostu keldrit ja seda ostuhinnas ka arvestati. Nüüd soovivad ka teised keldrit. Kas pean oma keldrit ka teistele jagama, kelledel pole eksplikatsioonis keldrit näidatud?
Nüüd soovime teha korteriomandi. Paljud on aga aastate jooksul oma korterit suurendanud ja lasknud teha uue mõõtmise - seega uus ka eksplikatsioon, kus osadel ikka tunduvalt suurem pind (kaasomanikelt küsimata). Notar aga ei arvesta ostu-müügi aegset eksplikatsiooni ja jooniseid, vaid teeb viimase mõõdistuse järgi korteriteks. Kuna maja juurde kuulub ka õu - kuidas jaguneb maa-ala, kas sajandike või uute ruutmeetritega arvestades?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Kui korterite ostmisel määrati eksplikatsioonil (mida võiks tõenäoliselt pidada kasutuskorraks) määrati teie kasutusse nii korter kui ka kelder ning arvestati sellega ka ostuhinnas, siis peaks praegu korteriomandite moodustamisel sellega samuti arvestama - sellisel juhul peaks näiteks teile kuuluva korteriomandi juurde hakkama kuuluma reaalosadena nii kelder kui korter, samuti peaks kinnistu mõttelise osa suuruse määramisel ka keldriga arvestama. Õu jaguneb korteriomandite vahel mõtteliste osadena, mis kajastatakse murruna. Kui soovite eraldi õue kasutusviisi fikseerida, siis tuleks määrata kindlaks õue kasutuskord.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Asjaõigus