Liiklus- ja sõidukikindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui auto seisab ja keegi ei sõida, kas autol peab olema kindlustus ja ülevaatus?05.06.2013

Tere
Kas autol peab olema tehtud kindlustus ja ülevaatus? Autoga ei sõida keegi ja seisab niisama, kuna vajaks põhjalikku remonti kuid hetkel raha napib.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõiduk on liiklusregistris registreeritud, kuid seda ei kasutata liikluses, siis peab sõidukil olema kehtiv liikluskindlustuse leping, kuid ei pea olema poliisi. Kindlustusmakset tuleb tasuda üksnes poliisi eest. Kui sõidukit liikluses ei kasutata, ei pea sõiduk vastama tehnonõuetele.

Kui Teil ei ole kasutuseta seisva sõiduki suhtes kehtivat liikluskindlustuse lepingut ja Te ei plaani sõidukit lähiajal kasutada, siis kustutage sõiduk ajutiselt liiklusregistrist. Kui plaanite sõidukit lähiajal kasutada, siis sõlmige liikluskindlustuse leping (kindlustusmakset ei tule tasuda).

Siit saate kontrollida, kas sõidukil on kehtiv leping ja poliis https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.kindlustuskate?plang=EST

Siit saate kontrollida, kas Teile kuulub sõidukeid, mille suhtes kindlustuskohustus on täitamata https://www.eesti.ee/portaal/portaal.sisene?level=30&loc=!xteeportal.p_teenuse_kasutamine%3Fteenus%3Dlkf.lepinguta_soidukidv2.v1
 

Küsimus: Kes saab kindlustushüvitise, kui kaasomandi kindlustuse teeb ja tasub üks kaasomanik?22.05.2013

Tere!
Pärimise järel kuulub kinnistu koos hoonetega ühisomandisse mehe sugulasega. Kasutusõigus on seatud minule kuni minu surmani. Kaasomanik majas ei ela. Tahan kindlustada maja, aga kuidas! Kui kindlustan ja midagi juhtub, kas siis makstakse ka kaasomanikule, kes ei soovi kindlustuse maksmisest kuuldagi. Kuidas toimida?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kaasomandile tekkinud kahju hüvitamisel tuleb kindlustusandjal arvestada asjaoluga, et hüvitis ei saa olla suurem kui Teile tekkinud kahju. Kuna kinnistu koos sellel asuva hoonega on kaasomandis, siis tavaliselt piirneb hüvitis Teile üksnes osaga kogu kahjust.

Võib olla erandolukordi, mille puhul Teie kindlustushuvi suurus hõlmab siiski kogu hoonet (näiteks küsimuses viidatud kasutusõigus).

Püüdke kaasomanikuga läbi rääkida ja kokku leppida ühises kindlustuslepingu sõlmimises nii, et kindlustuslepingus olete soodustatud isikuks üksnes Teie, Teie tasute kindlustusmakseid ja Teil on õigus kasutada hüvitist kogu hoone eest hoone taastamiseks. Kindlustuslepingut sõlmides teavitage kindlustusandjat neist üksikasjadest ja küsige kindlustusandjalt kinnitus käitumise kohta kindlustushüvitise maksmisel.
 

Küsimus: Kas pärast majapõlengut on taastamiseks vajalik hoone eelnev ekspertiis kahjude ja konstruktsioonide kohta?21.05.2013

Tere,

Peale maja põlengut saime pakkumise kindlustuse poolt valitud firmalt maja taastamiseks. Pakkumine erineb teiste firmade poolt tehtutest 40000 euroga ja ei sisalda kogu taastamist endisel kujul. Seoses sellega on tekkinud järgnevad küsimused:
1. Kas taastamiseks on vajalik hoone eelnev ekspertiis kahjude ja konstruktsioonide kohta?
2. Kas firma, kellelt on ekspertiisiõigus ära võetud, võib teha pakkumist taastamiseks?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

On tavaline, et maja taastamise kahju suuruse hindamine toimub ehitusfirma hinnapakkumiste alusel. Kui eri ettevõtete hinnapakkumused on erinevad, siis tuleb selgitada, millest erinevus on tingitud, s.h kas pakkumised sisaldavad kõiki töid ja materjale, mis on tarvilikud kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Kui Teil ei õnnestu kindlustusandjaga taastamistööde maksumuses kokkuleppele jõuda, siis on mõistlik püüda leida ekspert, kelle hinnangut aktsepteerite nii Teie kui ka kindlustusandja.

Kui Te ei jõua kindlustusandjaga kokkuleppele, saate pöörduda vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorgani poole, vt täpsemalt http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=165&Itemid=232&lang=et

Ekspertiisina võib käsitleda ehitusettevõtte hinnapakkumist. Vaidluse korral on mõistlik tellida eraldi ekspertiis kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju selgitamiseks. Pakkumise ehitise taastamiseks võib teha ettevõte, kel on õigus teostada vastavaid ehitustöid.
 

Küsimus: Kas kindlustus saab keelduda hüvitamast kui ma ei saa tõendada kahjujuhtumi toimumist, sest autoga sõitnud isa on surnud?10.05.2013

Tere,
2012. a aprillis suri minu vanaisa, kellel oli võetud autoliising. Surma hetkel auto ei olnud lõpuni väljamakstud. Pärimismenetlus algatati alles oktoober 2012.a ning auto reaalselt sain kätte alles aprillis 2013.a, sest vanaisa elukaaslane keeldus auto ning kõike autoga seotud dokumentide üleandmisest. Lõpuks auto sai ülevaadatud ja tegin otsuse auto pangalt välja osta. See oligi ka tehtud. Mina nägin, et auto ukse peal oli mõlk ning ka teised kriimud ning kohe kui ostsin auto välja, pöördusin avaldusega kindlustuse poole. Kuid nad keeldusid kahju hüvitamast viidates sellele, et ma ei suutnud neile kahjujuhtumi toimumise aega, kohta, roolis olnud isikut tõendada. Soovivad, et kahjujuhtumi põhjustanud juhid esitaksid neile oma seletuskirja, et kuna ja kus juhtus jne. Minu aurust on see täielik absurd. Kas oli nende otsus õiguspärane ja mida antud olukorras saab ette võtta?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus lasub tavaliselt isikul, kes kahju hüvitamist nõuab. Sisult tähendab see teabe andmist.

Kui juhtumi kohta ei ole teada muud kui üksnes sõiduki kahjustused, siis ei saa kindlustusandjalt kahju hüvitamist nõuda kuna ei ole näiteks teada: a) kas juhtum toimus kindlustusperioodi jooksul, b) kas toimus kindlustusjuhtum või sündmus, mis ei ole kindlustusjuhtum, c) kas toimus üks kindlustusjuhtum või mitu.
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui segaduse tõttu Lätist saadud andmetega, ei hüvitata auto remondi arvet?08.05.2013

Tere
Minu lugu on järgmine. 17. jaanuaril 2013 käisin autoga Lätis ja seal kriimustati mu auto ära, lasin helistada hotelli administraatoril politseisse ning sealt öeldi, et peate ise kohale tulema ja asja fikseerima, aga kuna ma ühtegi jaoskonda üles ei leidnud, siis ei olnud võimalik mul jaoskonda minna.
Eestisse tagasi saabudes pöördusin oma autoga remondiettevõte poole, nemad tegid kindlustusfirmale pakkumise ja jäin ootama vastust. Mingil hetkel hakkas asi venima, kirjutasin mitu kirja, et saada informatsiooni asjade liikumise kohta, aga kirjadele ei suvatsetud vastata ning keegi ei võtnud minuga ise ka ühendust. 13. märtsil helistati mulle ja öeldi, et neil on vaja politseitõendit, aga kuna mul see puudus, siis nad ütlesid, et teevad päringu Lätti. Siis venis asi ikka edasi. 30. aprillil 2013 helistasin ja uurisin, et kas on midagi selgunud ja vastuseks sain ainult, et ikka ootavad vastust Lätist. Nüüd tänaseks sain otsuse, kus on kirjas, et olen rikkunud kindlustustingimusi ja ei ole teatanud politseid vandalismist ja nemad ei hüvita minu auto remondikulusid. Otsuses on kirjas, et 22.04.2013 on saadud Läti politseist vastus, et neile pole sellest vandalismist teada antud, kuigi 30. aprillil, kui kindlustusega rääkisin, öeldi, et nad ootavad siiamaani seda vastust ja ei oska mind kuidagi aidata. Kuidas peaksin edasi käituma?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kas ja mis mõju omab korrakaitseorganite teavitamine kindlustusjuhtumist kindlustusandja hüvitamiskohustusele, on üldistatuna keeruline vastata. See sõltub kindlustuslepingus kokkulepitu ja juhtumi üksikasjadest.

Pöörduge uuesti kindlustusandja poole esitades oma vastuargumendid kindlustusandja otsusele.

Kui kindlustusandja poole pöördumine ei anna soovitud tulemust, siis palun pöörduge vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorgani poole, http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=165&Itemid=232&lang=et
 

Küsimus: Kellelt on õigus nõuda regressi korras kahju hüvitamist, kas jalgratturi vanematelt või jalgrattaklubilt?06.05.2013

Toimus liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli 11-aastane laps. Süüdlane oli rattaklubi trennis. Klubiga on süüdlase vanematel leping. Õnnetuse päeval treener otsustas minna sõiduteele koos lastega ning luba vanematelt selleks ei küsinud. Süüdlane sõitis vastassuunavööndisse kurvist otsa autole. Kahju on kindlustusfirma poolt hüvitatud (auto taastamisremondi kulud). Süüdlase vanemad said rattaklubilt raha kahjude korvamiseks. Rattaklubi kirjutas ka vastavale paberile alla. Kindlustusfirma esitas nõude süüdlase vanematele, kuid nemad palkasid esindaja, kes nõuab, et kindlustusfirma esitaks regressinõude rattaklubi vastu, kuna viimane on süüdi selles, et viis lapsi omal vastutusel teele. Põhimõtteliselt iva on selles olemas, kuid antud juhul on ju leping vanematel klubiga ja nemad saaksid esitada regressinõude rattaklubi vastu. Kindlustusfirmal on aga nõue süüdlase vastu ehk tema vanemate vastu. Kuidas käituda, et mitte tekitada üleliigseid menetluskulusid ja järgida seadust?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Arvestades küsimuses toodud asjaolusid ja võlaõigusseaduse §1053 lõiget 3, mille kohaselt vastutab lapse tekitatud kahju eest ka isik, kes lepinguga kohustus tema üle järelevalvet teostama, võib arvata, et lõpptulemina tuleb tekkinud kahju korvata rattaklubil.
Seega on ka mõistlik, et kindlustusandja esitab oma tagasinõude otse rattaklubi vastu.
 

Küsimus: Kas ühe sõiduki avarii mõjutab ka minu teise sõiduki riskikoefitsienti ja kindlustusmakset?06.05.2013

Tere,
Minu nimel on kaks autot. Ühte autot kasutab sõber, kes tegi sellega avarii. Süüdlane oli minu autot kasutav sõber, kes ennast juhina ka liiklusõnnetuse protokollis fikseeris. Kindlasti tõuseb nüüd selle auto kindlustusmakse suurus järgmiseks perioodiks, kuid kas see õnnetus mõjutab kuidagi ka minu teise auto kindlustusmakse suurust?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Ühtseid ja ületurulisi reegleid riskikoefitsiendi ja kindlustusmakse määramise kohta ei ole. Kindlustusmakse suuruse, sh asjaolud, millest kindlustusmakse sõltub, määrab iga kindlustusandja iseseisvalt. Vaata samal teemal ka http://www.lkf.ee/images/files/Yhtset_RKd_eiole.pdf ja http://www.lkf.ee/images/files/Kindlustusajalugu_selgitus(a).pdf.

Seega ühe sõidukiga tekitatud kahju võib mõjutada sama omaniku teise sõiduki liikluskindlustuse makset, aga ei pruugi. Vastavad reeglid määrab kindlustusandja ise.
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda kindlustuselt mootorratta kordategemist, kui nende summa ei rahulda mind?30.04.2013

Juhtus mootorattaõnnetus. Kindlustus tegeleb kahjunõudega. Saadeti mulle siis pakkumine kahju hüvitamiseks, nt 1300 eurot hüvitavad, kui tsikli neile annan ja 1000 eurot, kui ratas jääb endale. Küsimus oleks, et kui ma ei ole nende pakutava hüvitisega nõus, kuna see ei korva pooltki remondikuludest, kas mul on õigus neilt nõuda tsikli täielikku kordategemist või kuidas see asi on reglementeeritud? Nemad väidavad muidugi, et kuna tegu vana masinaga, siis varuosad kallid jne, et ei kuulu taastamisele. On mul õigus nõuda tsikli kordategemist, samas kui nad arvavad, et see on nende jaoks liiga kallis.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandjal on kohustus hüvitada tekkinud kahju. Sõiduk loetakse hävinuks ja hüvitatakse sõiduki turuväärtus, kui sõiduki taastamisremont ei ole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud. Kui sõiduki remondi kulud on sõiduki turuväärtusest suuremad, siis võib arvata, et sõiduk loetakse hävinuks. Otsuse, kas sõiduk on hävinud või kuulub taastamisele, teeb kindlustusandja.
 

Küsimus: Mis aja jooksul võib kindlustus nõuda kahju kompenseerimist?24.04.2013

Minu alaealine poeg (16) lõi tüli käigus fassaadi, millega tekitas maja omanikule kahju. Maja omanikud pöördusid politseisse ja minu poeg sai väärteoprotokolli alusel trahvi. Maja omanik pöördus kindlustusfirma poole kahju hüvitamiseks, kust sai positiivse vastuse. Minu küsimus on järgmine: milline on tavaline praktika, kas kindlustusandja nõuab minult või minu pojalt kogu kahju kompenseerimist? Kas taolistel asjadel on aegumise periood?

Tänan

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahjustatud isikul on õigus kahju tekitajalt nõuda kahju hüvitamist. Kui asja kindlustanud kindlustusandja on kahju hüvitanud, siis läheb nõudeõigus kindlustusandjale. Küsimuses toodud näite puhul võib maja omanik nõuda Teie pojalt omavastutuse osa hüvitamist ja kindlustusandja võib nõuda väljamakstud hüvitise osa.

Kas ja mis mahus kindlustusandja tavaliselt sellise kahju hüvitamist nõuab, sõltub juhtumi asjaoludest. Üldist reeglit siin ei ole. Nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
 

Küsimus: Kas kindlustuse otsus peab tulema nii kiiresti kui võimalik või tuleb oodata 30 päeva?22.04.2013

Tere!
Pöördun Teie poole järgmise probleemiga. Kaks nädalat tagasi toimus liiklusõnnetus, selle tulemusena on minu auto kahjustatud, teine pool on oma süüd kohe tunnistanud, teavitas sellest minu juuresolekul nii kindlustusseltsi kui ka politseid, järgneval päeval tegi autofirma kalkulatsiooni ning edastas koos teiste dokumentidega (teade liiklusõnnetusest, minu kahju hüvitamise avaldus) kindlustusseltsile, peale seda helistasin kindlustusseltsi ning täpsustasin, kas kõik dokumendid on kätte saadud, sain positiivse vastuse, et asi on üle antud menetlejale. Täpsustan, et tegemist on liikluskindlustusega, mitte kasko'ga.

Nii autofirma, kui ka enamus tuttavaid on mulle öelnud, et kindlustusseltsi otsused tulevad kohe, maksimaalselt on 1 nädal, kui kõik asjaolud on selged.

Liikluskindlustuse seadus § 45 lg 1 ütleb, et liikluskahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tuleb teha kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale nõude esitamisest. Sellest sättest loen välja, et üldjuhul tulebki otsus teha kohe, kui täiendavate asjaolude uurimise vajadust ei ole, kui siiski on midagi, mida oleks vaja täiendavalt uurida, siis on selleks seadusega ette nähtud tähtaeg 30 päeva. Minu arust seisneb selle sätte mõte just selles, et otsus tuleb teha esimesel võimalusel ja kiiremas korras, põhjendatud juhtudel kuni 30 päeva. Vastasel juhul jääb sõna "kohe" kasutamise põhjus arusaamatuks, sellisel juhul oleks lihtsalt kirjutatud, et otsus tehakse 30 päeva jooksul.

Helistasin kindlustusseltsi ja küsisin, millises seisus on minu avalduse menetlemine ning millest on tingitud see, et otsust pole seni tulnud. Mingeid vastuseid ma küll ei saanud, selle peale öeldakse, et neil on õigus lahendada seda asja 30 päeva. Kahjuks olen kuulnud, et see kindlustusselts oma otsuste tegemisega küll ei kiirusta ja ootamisaeg võib olla kuni 2 kuuni, ei räägi isegi 30-st päevast.

Eeltoodust tulenevalt on mul järgmised küsimused:
1. Kas minu toodud liikluskindlustuse seaduse sätte tõlgendus on õige?
2. Kas kindlustusselts on kohustatud andma kliendile infot selle kohta, kuidas edeneb tema avalduse menetlemine, nt täiendavate pakkumiste otsimine, teiselt poolelt täiendava seletuskirja võtmine jne..?
3. Kas minul on õigus oma kahju avaldust nüüd muuta (hetkel peab selts raha üle kandma sellele firmale, kes hakkab minu autot parandama ja kes edastas kalkulatsiooni), parandada autot oma raha eest ning nõuda raha ülekandmist oma kontole?
4. Millised õiguskaitsevahendid mul on, kui ka 30 päeva pärast ei ole otsust tehtud?
5. Võib-olla, et küsimus ei ole päris korrektne, aga autot on tõesti vaja (asendusautot ei ole mõtet küsida, sest seal on järjekord ja võtab sama palju aega) ning kuidas on võimalik seda kindlustusseltsi siiski mõjutada, et asi läheks kiiremini?

Tänan Teid ette vastuse eest!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

1. Kindlustusandjal on kohustus kahju hüvitada kohe, kui kahju hüvitamise alus ja ulatus on selge. Kindlustusandja peab need asjaolud mõistliku aja jooksul välja selgitama. Kindlasti ei tähenda seaduses nimetatud 30 päeva seda, et nõude käsitlemiseks peab kuluma 30 päeva.

2. Kindlustusteenuse hea tava kohaselt teavitab kindlustusandja kindlustusvõtjat hüvitamist takistavatest asjaoludest, vajalikest toimingutest ja eeldatavast ajast, mis kulub otsuse tegemiseks. Kindlustusteenuse hea tava vt siit http://www.eksl.ee/images/files/Kindlustus_heatava(10).pdf.

3. Teadmata täpselt Teie nõude menetlemise seisundit, ei saa sellele küsimusele vastata. Kui olete remonditöö tellinud ja kindlustusandja on väljastanud garantiikirja, siis võib remondiettevõte olla juba varuosad tellinud. Sel juhul võib avalduse muutmine keeruline olla. Täpsustage kindlustusandjalt. Samas tuleb Teil arvestada, et hüvitise saamiseks tuleb Teil esitada tasutud remondiarve ja siis hüvitatakse kahju tasutud remondiarve alusel eeldusel, et see on väiksem esialgsest kalkulatsioonist.

4. Kui kindlustusandja on põhjendamatult viivitanud kahju hüvitamisega, saate nõuda viivist. Samuti saate oma õiguste kaitseks pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni poole, vt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et.

5. Asjaolude selgitamiseks pöörduge kindlustusandja poole. Kui suhtlus kindlustusandjaga ei vii oodatud tulemini, siis saate pöörduda oma õiguste kaitseks kindlustuse vaidluskomisjoni poole.