Liiklus- ja sõidukikindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas pool aastat pärast liiklusavariid on alust nõuda asendusauto rendi kinnimaksmist?02.01.2013

Põhjustasin liiklusõnnetuse, mille tagajärjeks oli tagant otsasõit õppesõiduautole. Olen süüdi ja arvasin, et kindlustus korvab kõik kahjud. Nüüd pool aastat hiljem aga nõutakse minu käest õppesõiduki asendusauto rendi (7 päeva) väljamaksmist. Kas selline nõue on põhjendatud? Kas kindlustus ei kata neid kulusid?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Võlaõigusseaduse §132 lõike 4 kohaselt on kannatanul õigus kahju põhjustajalt nõuda ka kahjustada saanud asjaga samaväärse asja kasutamise kulusid asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik.

Liikluskindlustuse lepingust tulenev kindlustuskaitse on kitsam, kui kahju hüvitamise üldine regulatsioon. Liikluskindlustuse seaduse §44 lõike 3 punkti 5 kohaselt ei hüvita kindlustusandja kahju, mis tekib seoses sellega, et liiklusõnnetuses kahjustatud või hävinud sõidukit või muud vara ei saa kasutada.

Seega küsimuses kirjeldatud nõue võib olla põhjendatud, kuid liikluskindlustuse kindlustusandja seda kahju ei hüvita. Kui kulutused asendussõidukile olid möödapääsmatud ja need on mõistlikus mahus, siis tuleb kahju põhjustajal endal see kahju hüvitada.
 

Küsimus: Kes võiks olla auto väärtuse hindaja, kui ma ei ole nõus kindlustusepoolse pakkumisega?02.01.2013

Minu sõiduk ei kuulu peale liiklusõnnetust taastamisele. Ma ei ole rahul kindlustuse poolt makstava rahaga uue masina soetamiseks. Soovitate eelnevates vastustes tellida kolmandalt osapoolelt sõiduki väärtuse hindamine ja siis kindlustusega läbi rääkida. Kes võiks olla kolmas osapool (autoremondi töökoda), kellelt hindamine tellida?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Sõiduki väärtuse hindamise teenust pakuvad mitmed automüügi ettevõtted. Samuti on eksperte, kes on spetsialiseerunud sõiduki väärtuse hindamisele. Kõige hõlpsamini leiab vastava teenuse osutajate kontaktandmed internetist. Soovitust kasutada mõnd konkreetset teenuseosutajat ma anda ei saa.
 

Küsimus: Kas mul on avariijärgselt õigus nõuda täiendavat kontrolli mittenähtavate kahjustuste tuvastamiseks?20.12.2012

Tere.
Juhtus õnnetus, kus kõrvalteelt tulnud auto rammis järelhaagist ning haagis paiskus seejärel vastu vasakpööret ootavat autot. Selle tulemusena on minu sõidukil nähtav kahjustus - tugevalt deformeerunud haakekonks. Pöördusin süüdlase kindlustusandja poole, kes suunas mind edasi remonditöökotta, kus parkimisplatsil teostati visuaalne kontroll ja öeldi, et ainuke vigastus on eelpool mainitud haakekonks. Soovin teada millised õigused on mul nõuda täiendavat kontrolli, et olla kindel, et peale nähtava kahjustuse pole auto saanud rohkem kannatada. Kindlustuse esialgne vastus vastava soovi kohta oli, et sellises vanuses sõiduki remont tuleb teostada "mõistlike kuludega". Seega hetkel on nad nõus korvama ainult haakekonksu vahetuse.

Ette tänades.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

On tavaline, et sõiduki vigastusi hinnatakse visuaalsel vaatlusel. Samas on kindlustusandjal kohustus hüvitada ka kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju, mis ilmneb sõiduki remondi käigus.

Tavaliselt ei ole kannatanul õigus kindlustusandjalt nõuda täiendava kontrolli kulude kandmist. Põhiküsimus täiendava kontrolli kulude kandmise üle otsustamisel on, kas täiendav kontroll oli vajalik ja kas need kulud on mõistlikud. Küsimuses toodu kohaselt on kindlustusandja asunud seisukohale, et täiendav kontroll ei ole vajalik.

Kui Te ei ole rahul kindlustusandja seisukohaga, siis esitage kindlustusandjale argumendid, millele tuginete väites, et täiendav kontroll enne sõiduki taastamist või ka peale taastamist on vajalik, s.h milliseid sõiduki osasid ja miks tuleks täiendavalt kontrollida.
 

Küsimus: Kas saan vormistada kindlustuse ja teha ülevaatuse autole, mis ei ole minu nimel?20.12.2012

Ostsin auto, millel puudub ülevaatus ja kindlustus. Auto pole kirjutatud minu nimele. Oleks vaja teha ülevaatus ja kindlustus. Kas ma saan need teha ilma autot enda nimele kirjutamata?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui olete ostnud sõiduki, siis tuleb sõiduk liiklusregistris oma nimele vormistada. See on kohustus, mida tuleb täita.

Liikluskindlustuse lepingu kindlustusvõtja on alati sõiduki omanik. Liikluskindlustuse leping sõlmitakse liiklusregistri andmete alusel. Kui olete sõiduki omanik, siis peate olema liiklusregistris sõiduki omanikuks märgitud. Sõiduki eelmise omaniku nimel tavaliselt kindlustuslepingut sõlmida ei tohi.

Sõiduki tehnoülevaatuse käigus kontrollitava teabe kohta saate täpsemat teavet Maanteeametist. Sõiduki omaniku muutusest liiklusregistri teavitamine on üldine kohustus ja see kohustus ei sõltu toimingutest, mida sõidukiga seoses soovite teha.
 

Küsimus: Kas kindlustusselts peab oma otsust ka selgitama?18.12.2012

Toimus avarii, kus sündmuskohal oli süüdlane selge. Läksime laiali, et järgmisel päeval vormistada avarii. Järgmisel päeval oli süüdlane järsku süütu. Politseisse avaldust sündmuskohal ei teinud ja kindlustus ütles, et nemad uurivad välja, kumb on süüdi. 30 päeva pärast sain otsuse, et mina olen süüdi, kuna ei veendunud manöövri ohutuses. Väidan, et teine pool tuli üle punase fooritulega ning seetõttu kihutas meile küljelt sisse, kui meie reastusime vasakusse ritta. Kindlustusselts oma otsuses ei too välja, milliste materjalide alusel otsus tehti ega viita ka küsimise peale. Kõik sündmused võiks olla selged ristmikukaamera väljavõttega, siiski tundub, et kindlustusselts ei ole väljavõtet küsinud. Kas neil on õigus kogutud tõendeid varjata? Kas neil on õigus teha otsus vaid seletuste põhiselt? Kas otsuses ei pea selgitama menetluse käiku? Kas sellele otsusele kehtivad mingid vorminõuded (kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsus)? Mida soovitate edasi teha?
Tänan vastuse eest!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja peab selgitama ja põhjendama kahju hüvitamisest keeldumise otsust. Selgitus peab olema piisav mõistmaks, millele tuginedes kindlustusandja vastava otsuse on teinud.

Kuna küsimusest ei selgu juhtumi üksikasjad, sh näiteks kuidas vormistati liiklusõnnetus selle toimumise kohas, siis on kõige mõistlikum, kui pöördute kindlustusandja poole palvega otsust selgitada ja põhjendada. Kui jääte jätkuvalt arvamusele, et kindlustusandja otsus ei ole õige, siis esitage kindlustusandjale palve otsus uuesti läbi vaadata koos asjaolude ja tõenditega, millele oma palves tuginete.

Kui Te ei jõua kindlustusandjaga ühele meelele, saate kindlustusandja otsuse vaidlustada kindlustuse vaidluskomisjonis, vt täpsemalt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et
 

Küsimus: Kas kindlustusel on õigus esitada tagasinõue 1500 eurole, kui seadusest loen välja piirsumma 450 eurot?14.12.2012

Minu süül juhtunud õnnetuses (ma olin autojuht) hukkus jalgrattur. Kindlustusselts hüvitas kahju sugulastele. Ma lahkus õnnetuskohalt, ja kohtus jäin süüdi. Kindlustus nõuab minult 1500 € põhineb LKindlS § 48 lg 2 p7. Seadus sätestab, et maksimaalne summa on 450 € § 48 lg 2 p 8 ja p 9. Kas neil on õigus nõuda 1500 €?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui kindlustusandjal on tagasinõude esitamise õigus, siis tavaliselt on tagasinõude summaks makstud kindlustushüvitis ja kahju käsitlemise mõistlikud kulud. Tagasinõude summa on muul alusel piiratud üksnes erandjuhtudel.

Teie küsimuses viidatud juhul on tagasinõude aluseks liiklusõnnetuse toimumiskohalt liiklusreegleid rikkudes lahkumine (liikluskindlustuse seadus §48 lõige 2 punkt 7). Sel puhul ei ole tagasinõude summale eraldi piirangut. 450 eurost piirangut rakendatakse üksnes siis, kui tagasinõude aluseks on liiklusõnnetusest kindlustusandja teavitamata jätmine (§48 lõige 2 punkt 8) või muu teabe esitamata jätmine (§48 lõige 2 punkt 8).

Küsimuses toodu põhjal on kindlustusandjal õigus nõuda 1500 eurot ja Teil on kohustus see summa kindlustusandjale maksta.
 

Küsimus: Kuidas leida soodsaim liikluskindlustus ja kas otse kindlustajalt ostes on kindlustus soodsam?13.12.2012

Plaanin liisinguga soetada uut autot. Lisaks igakuistele liisingmaksetele pean arvestama ka kindlustuskuluga, väidetavalt sõltub kindlustuse hind ka auto margist ja mootori võimsusest. Millest sõltub kindlustusmakse suurus? Maaklerid pakuvad hinnavõrdlust, kuid kas otse kindlustajalt ostes on kindlustus soodsam?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Tavaliselt tuleb sõidukiga seotud riskide kindlustamisel arvestada nii liikluskindlustuse kui ka sõidukikindlustuse kuluga.

Liikluskindlustuse kindlustusmakseid ja lepingu tingimusi saab võrrelda Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehel oleva kalkulaatori abil, vt https://hermes.lkf.ee/. Kalkulaatori abiga leiab mugavalt endale sobivaima liikluskindlustuse.

Lisaks kindlustusmakse suurusele tuleb võrrelda ka pakutavate kindlustusteenuste sisu. Kindlustuslepingu tingimused võivad olla kindlustusandjati erinevad.

Kindlustusmaksete suurused ja asjaolud, millest kindlustusmakse sõltub, määravad kindlustusandjad. Tavaliselt sõltub kindlustusmakse: sõiduki andmetest (mark, mudel, ehitusaasta, mootori võimsus vmt), kliendi kahjuajaloost ehk varasematest kahjudest ja teeninduskanalist.

Kindlustusmaakler on vahendaja, kes tegutseb kliendi huvides. Samas on tavaline, et tasu maaklerile maksab kindlustusandja. Oma veebilehtedel pakuvad kindlustusandjad teenust ilma vahendajata. Võib arvata, et vahendajat kaasamata on kindlustusmakse väiksem. Ka ülal viidatud kalkulaatoris on kindlustusmaksed, mida kindlustusandjad pakuvad vahendajat kaasamata.
 

Küsimus: Kas liiklusavarii tagajärjel ära jäänud reisi lennupiletid kuuluvad süüdlase kindlustuse poolt hüvitamisele?10.12.2012

Tere,
07.11.12. auto tagurdas õuealal inimesele otsa. Politseisse sai tehtud avaldus ja auto omanik tuvastati. Politsei palus pöörduda otsa tagurdanud auto kindlustuse poole, et neilt küsida hüvitist tekkinud kahjude/kulutuste kohta. Kindlustusele sai antud kõik tšekid (kulude kohta) ja kahjustunud esemed. Kulutšekkidega koos esitasin ka kahjunõude lennukipileti hüvitamiseks kuid nad ei ole nõus lennukipiletit hüvitama. Nimelt mais 2012 sai ostetud lennukipiletid Saksamaale edasi-tagasi ja reisitõrke kindlustust ei teinud (ei teadnud arvestada, et auto tagurdab otsa). Saksamaale lendamine pidi toimuma 04.12.-10.12.12., mis aga jäi ära juhtunud õnnetuse tõttu. Lennukipiletid on ju tekkinud isiklik kahju? Kas on mul õigus saada lennukipileti raha kindlustusest tagasi või pean leppima sellega, et keegi ei hüvita mulle raisku läinud lennupileti maksumust?
Tänud vastus eest juba ette.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Eeldusel, et liiklusõnnetuses saadud vigastuse ja lennureisi ärajäämise vahel on otsene põhjuslik seos, on väljaostetud lennukipiletite kulu liiklusõnnetuse läbi tekkinud kahju. Liikluskindlustuse kindlustusandjal on kohustus hüvitada üksnes liikluskindlustuse seaduse §28 nimetatud kahju. Eelkirjeldatud kahju ei kuulu kindlustusandja poolt hüvitamisele.

Saate kahju hüvitamist nõuda kahju tekitajalt ehk liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki juhilt. Peate tõendama tekkinud kahju seost liiklusõnnetusega.
 

Küsimus: Kes korvab kahju, kui tagandasin teisele autole otsa?04.12.2012

Tere,
Kui ma tagurdasin autole sisse ja tekitasin paar kriimu, kas siis kindlustus hüvitab talle selle? Või ma pean ise talle selle kinni maksma. Endal on tavaline liikluskindlustus ja teisel autol on kasko.

Tänud.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitab kindlustusandja sõiduki juhi tekitatud kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju teistele isikutele.

Hüvitamisele kuulub ka teise sõiduki kahjustamisest tekkinud kahju, mille tekitasite tagurdades oma sõidukiga teisele sõidukile otsa. Teie juhitud sõidukile tekkinud kahju tuleb Teil endal kanda, kui Teil ei olnud vabatahtlikku sõidukikindlustust.
 

Küsimus: Kas aasta hiljem võib kindlustus ilma selgituseta esitada uue nõude, kuigi aasta tagasi sai avariiga seotud nõue tasutud?03.12.2012

Selline lugu, et mul tuttaval juhtus aasta tagasi avarii, kus veoauto sõitis külje pealt sisse ja tuttava auto läks maha kandmisele. Veoauto oli süüdi, kuid kuna tuttavalt leiti jääknähud, siis süü läks talle. Antud avarii kohta tuli päris korralikule summale nõue, mille ta ka tasus, kuid nüüd aasta hiljem küsib kindlustus uuesti raha ja päris suure summa. Ütleme nii, et selle summa eest võiks uue veoauto osta, kuid veoautol siis, oli põhimõtteliselt vaid tuli katki. Sai uuritud, et mille eest antud nõue (kuna kirjal põhjendust ei olnud) ja akte nad ei andnud. Öeldi lihtsalt, et joobes sõitmise eest vms. Küsimus on, et kas peale juba makstud kopsaka summa on neil tõesti õigust aasta hiljem veel küsida midagi? Ja veel nii suurt summat ilma, et nad tooksid välja mille eest on see täpselt küsitud?
Mure päris suur, kuna tegemist ei ole paarisaja euroga.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Teatud juhtudel on kahju tekitajal kohustus liikluskindlustuse kindlustusandjale viimase poolt kannatanule makstud hüvitis tagasi maksta, näiteks, kui kahju tekitaja oli joobes. Kuivõrd hüvitist võidakse maksta mitmes osas, näiteks osa kahjustusi remonditi kohe, osa hiljem, siis võib kindlustusandja esitada tagasinõude ka mitmes osas.

Kindlustusandja peab oma tagasinõuet põhjendama, s.h vajadusel üksikasjalikult selgitama tagasinõude summat.