Liiklus- ja sõidukikindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kust saaksin teada, mis kindlustuses on mu auto kindlustatud?25.09.2012

Mul on auto kindlustatud umbes 10 kuud tagasi. Eestis ei ole vaja kanda kindlustust tõendavat dokumenti kaasas. Olen hetkel Hispaanias ja nemad nõuavad (juhul kui kontrollitakse) kindlustuse paberit koos rohelise kaardiga. Mure seisneb selles, et ei ole õrna aimugi, kus mu auto on kindlustatud.
Kus kohast ma saaksin seda uurida?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse kehtivust ja kindlustusandja nimetust saab sõiduki registreerimismärgi järgi teada LKFi avalikest päringutest, vt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.kindlustuskate?plang=EST

Väljaspool Eestit sõites peab liikluskindlustuse poliis kaasas olema. Roheline kaart on hädavajalik üksnes liiklemisel rohelise kaardi riikides väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Euroopa Majanduspiirkonna Eestist kaugemates riikides on mõistlik samuti rohelist kaarti kaasas kanda.

Kindlustusandja saab saata Teile poliisi ja rohelise kaardi ka e-postiga. Rohelise kaardi puhul kehtib nõue, et see on trükitud rohelisele paberile.
 

Küsimus: Kas kahjukannatanu peab leppima kindlustuse poolt pakutud ehitajaga?25.09.2012

Tere!
Juhtum selline - ülemine korter uputas alumise korteri üle täies ulatuses. Remonti vajavad kõik - magamistoad, köök, esikud, wc (sh laed, põrandad, seinad). Alumine korter pole kindlustatud, kahju tekitanud korter aga küll. Alumine korter on esitanud ülemisele kahjunõude kõigi kuluartiklitega (mh nõude vajadusel remondi ajaks ajutise elamispinna- ja esemete ladustamispinna rentimiseks). Kindlusfirma on seejärel saatnud kahjukannatanud korterisse kaks oma koostööpartnerit ehituse ja remondi teostamiseks. Ühe koostööpartneri taastamistööde maksumus on samas suurusjärgus kui kahjukannatanud korteri esialgne valik remondiettevõtte osas, teise puhul on aga ilmselgelt tegu alapakkumusega, kus pakkumuse suurus on lausa suurusjärgu võrra madalam kahest teisest pakkumisest. Saanud pakkumised, teavitab kindlustufirma kahjukannatanud korterit, et otsus on tehtud madalaima pakkuja kasuks (kindlustusfirma oma koostööpartner) ning esialgset nõudesummat on kärbitud lisaks veel muude kuluartiklite osas, k.a. ajutise elamispinna ja ladustamispinna rent remonditööde ajaks. Vastuväidetele ja selgitustele kahjukannatanu poolt kindlustusselts ei reageeri. Vastavalt sellele küsimused:
1) Järgmine/järgmised sammud ja kui kiiresti peab kahjukannatanu reageerima, et kindlustus ei loeks vaikimist nõusolekuks? Sisuliselt ei aksepteeri kindlustusfirma esindaja kahjukannatanu selgitusi ja tähelepanekutega hindamisotsuse osas (sh ka märkusega koostööpartner on/ei ole usaldusväärne kuna esineb nt maksuvõlgnevus; ajutise elamispinna ja ladustamipinna rentimine on juba ainuüksi tervise seisukohast hädavajalik, kuna korter läheb remonti täies ulatuses ning korteris on tekkinud juba uputusjärgne hallitus).
2) Kuidas on võimalik välja "praakida" alapakkumise teinud ettevõte? Küsitud on ka neljas erapooletu hinnapakkumine taastamistöödele, nö lakmustestiks, mis peaks näitama, kas kindlustufirma koostööpartneri odavaim pakkumine on alapakkumine või mitte. Mitme pakkumise küsimine on piisav, et selgitada välja tegelik turuhind teostamistöödele selleks, et kahjukannatanud korter ei jääks hiljem olukorda, kus valitud ehitusettevõte lihtsalt loobub töö teostamisest ja kindlustuse poolt kompenseeritav raha ei võimalda tasuda ka uue ehitusettevõtte taastamistööd?
3) Kas kompensatsioon õigusabile on antud juhul praeguses etapis õigustatud ning kas selle saab lisada täiendatud kahjunõudele?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Korteri omanik vastutab kolmandale isikule tekkinud kahju eest, mis tekkis tema korterist alguse saanud uputuse tagajärjel. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju tekitanud juhtumit ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid.

Kahju tekkimise eest vastutav korteri omanik oli oma vastutuse ära kindlustanud, s.t sõlminud vabatahtliku vastutuskindlustuse lepingu.

Vahekokkuvõtteks. Teil on õigus nõuda kahju hüvitamist ülemise korteri omanikult, kahju tekkimise eest vastutajalt. Ülemise korteri omanikul on õigus nõuda Teie nõude hüvitamist oma kindlustusandjalt. Teil ei ole otse nõuet kindlustusandja vastu.

Võib eeldada, et kahju tekkimise eest vastutav korteriomanik ja tema kindlustusandja on hinnanud tekkinud kahju suurust ja asunud seisukohale, korteri parandamise mõistlikud kulud vastavad odavaima pakkumise teinud remondiettevõtte kalkulatsioonile. On tavaline, et kui pakkumiste sisud ja tehtava töö kvaliteet ei erine, on mõistlik valida odavaim pakkuja. Ajutise elukoha ja ladustamispinna rentimist ei ole kahju tekkimise eest vastutav korteriomanik ja tema kindlustusandja pidanud vajalikeks ja möödapääsmatuteks kulutusteks.

Vahekokkuvõtteks. On mõistlik, et kahju tekkimise eest vastutava isiku vastutus piirneb vähimate vajalike kulutustega.

Esitage kahju tekkimise eest vastutavale isikule nõue, milles põhjendate sisuliselt, miks Te ei ole nõus pakutud hüvitisega, s.h millised remondikulud on odavaimas pakkumises katmata ja millises mahus. Viimase teabe juurde tuleb Teil esitada sisulised põhjendused. Samuti märkige, miks on ajutise elukoha ja asjade ladustamispinna rentimine hädavajalik ja millel põhineb vastav nõude summa. Teil on nõue kahju tekitaja vastu, seega tuleb teil suhelda kahju tekitajaga, kui kindlustusandja ei esinda kahju tekitajat.

Väikseima taastamistööde hinna pakkumine ei ole sobiv, kui see ei sisalda kõiki vajalikke tegevusi ja materjale korteri endise seisukorra taastamiseks. Üksnes madalaim hind ei ole aluseks eeldusele, et vastav ettevõte ei ole võimeline korterit endises seisukorras taastama. Kui hiljem selgub, et taastamisele kulub rohkem raha, saate esitada kahju tekitajale täiendava nõude.

Kui Teil ei ole õigusabikulude kindlustust, tuleb õigusabikulud kanda Teil endal.
 

Küsimus: Kui suured võivad olla kindlustaja kahjukäsitluskulud?19.09.2012

Tere.
Põhjustasin avarii. Koostasin teise poolega tõendi ja läksime lahku, tema ilmutas sellest kindlustusele, kuid minul polnud võimalik seda viie päeva jooksul teha. Niisis nõudis kindlustus minult 30% hüvitatud summast (163 eurot). Kuid sellele summale nõuavad nad lisaks 245 eurot käsitluskulusid. Siit küsimus, et kas on muutunud seadus, mis määras maksimum käsitluskuludeks 15% summast? Kui palju on õigus nõuda kindlustajal kahjukäsitluskulusid?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja kahjukäsitluskulud, mida kindlustusandjal on kahju põhjustajalt õigus nõuda, peavad olema mõistlikud. Kindlustusandja peab põhjendama, millest kahju käsitlemise kulud koosnevad. Seadust, mis sätestaks kahjukäsitluskulude suuruse, ei ole.
 

Küsimus: Kas kaebuse esitamisega vaidluskomisjonile võin ilma jääda ka kindlustuse esialgsest pakkumisest?11.09.2012

Kui esitan vaidluskomisjonile enda küsimuse, kuna ei ole rahul kindlustusseltsi pakkumisega, siis saan aru, et see on minu jaoks tasuta. Kuid kas sellisel juhul kui minu vaidlust ei rahuldata, kas ma sellega kaotan midagi? Või kindlustuspakkumine ei kaota oma kehtivust mingil juhul, et vähemalt see, mida esialgu pakuti peaks kehtima igaljuhul ja ei ole vahet, kas esitan asja vaidluskomisjonile või mitte?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kaebuse esitamine kindlustuse vaidluskomisjonile ja selle menetlemine komisjonis on kliendile tasuta, kui vaidlus käib liikluskindlustuse lepingust tuleneva kahju hüvitamise üle.

Kindlustuse vaidluskomisjon teeb oma menetluse käigus otsuse. Otsus jõustub, kui osapooled ei vaidlusta seda otsust kohtus kümne päeva jooksul alates otsuse avaldamisest.

Näiteks, kui kindlustuse vaidluskomisjoni otsuse kohaselt on kahju summa väiksem kindlustusandja seni pakutust, siis hüvitab kindlustusandja kahju vaidluskomisjoni otsuse kohaselt eeldusel, et Te ei vaidlusta kohtus vaidluskomisjoni otsust.
 

Küsimus: Kas on võimalik saada Liikluskindlustusfondist hüvitist ilma, et mäletaks avarii põhjustajat?29.08.2012

Juunis juhtus avarii, kus olin ise kannatanu. Õnnetus toimus maanteel ning kannatanu olin mina, jalgrattur. Peale avariid tundsin, et olin füüsiliselt terve, teine osapool uurivalt küsis kogu aeg, kas mul on kõik korras jne ning lahkusime paari minuti pärast sündmuskohalt, ilma üksteise andmeid jagamata. Auto marki ega mudelit ma samuti ei mäleta, sest olin sel ajal täielikus šokis ning ei mõelnud üldse edasise peale, mäletan ainult, et see oli mingi kaubik. 10 minutit hiljem tööle jõudes tekkisid aga kaelas tugevad valud ning otsustasin kutsuda kiirabi. Kiirabiautos olles ei tuvastatud midagi ning otsustati saata igaks juhuks PERH-i Mustamäele. Seal tuvastati mul ühe kaelalüli murd ning teine kaelalüli oli nihkunud. Rattal hilisemas kontrollis avastasin, et mul on paar asja katki läinud. Täna hommikul sain aga ELKF-st kirja, et mul on võimalus hüvitusele. Kuidas see asi käib ning kas on võimalik saada hüvitust, ilma, et mäletaks teist osapoolt ja ta autot?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Eesti Liikluskindlustuse Fondil (LKF) on kohustus hüvitada kahju liikluskindlustuse seaduses sätestatud ulatuses, kui kahju on põhjustatud kindlakstegemata sõidukiga, millel oli kindlustuslepingu sõlmimise kohustus. Seadus sätestab hüvitatavale kahjule piirangud, näiteks ei hüvitata tavaliselt kindlakstegemata sõidukiga tekitatud kahju teisele mootorsõidukile.

Asjaolu, et Te ei tea täpselt, milline sõiduk kahju põhjustas, ei ole kahju hüvitamisest keeldumise alus. Küll aga tuleb kahju käsitlemise käigus selgeks teha, mis kahju kõnealuses liiklusõnnetuses tekkis ja kui suur on LKFi hüvitamiskohustus.

LKF saatis Teile kirja, kuna kõnealuses juhtumis tekkinud vigastuste ravikulu hüvitamist oleme alustanud raviasutuse nõude alusel. Teile tekkinud kahju hüvitamiseks peate esitama nõude. Kui vajate nõude esitamisel abi, siis palun küsige seda Teile kirja saatnud LKFi töötaja käest.
 

Küsimus: Mis aja jooksul pärast hüvitamisotsust peab kindlustusfirma raha välja maksma?27.08.2012

Kindlustusfirma tegi otsuse liikluskahju rahaliselt hüvitada. Millal raha peab laekuma? Kas otsuse tegemisele järgneval päeval või siis, kui sõiduk registrist maha võetud?
Mida teha juhul kui kindlustus firma viivitab raha väljamaksmisega?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse lepingu alusel peab kindlustusandja hüvitise kannatanule üle kandma hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval või asjakohase pangaarve numbri saamisele järgneval tööpäeval, kui see ei ole hüvitamise otsuse tegemise ajal teada.

Kuna viitate oma küsimuses sõiduki registrist kustutamisele, siis võib olla tegu olukorraga, kus olete otsustanud sõiduki jäänuki jätta kindlustusandjale. Sellisel puhul maksab kindlustusandja hüvitise jäänuki hinna ulatuses peale seda, kui olete sõiduki jäänuki kindlustusandjale üle andnud.

Küsige kindlustusandjalt selgitusi, miks ei ole hüvitist välja makstud. Kui kindlustusandja on asjakohtult viivitanud hüvitise välja maksmisega, on kindlustusandjal kohustus maksta viivist võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud ulatuses.

Kui kindlustusandja ei maksa hüvitist välja, kindlustusandja selgitused ei ole asjakohased ja Teil ei õnnestu kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni või lepitusorgani poole, vt täpsemalt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et või http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=165&Itemid=232&lang=et
 

Küsimus: Kui ma ei nõustu kindlustusfirma hinnanguga auto väärtuse kohta, kas siis saan selle kuidagi vaidlustada?15.08.2012

Tere,

Kui ma ei ole nõus oma sõiduki väärtuse hinnanguga, mis kindlustusfirma mulle välja pakkus.
Kas ma võin veel kuskilt mujal lasta auto hinnata või siin ei ole rohkem midagi teha, ainult esitada kaebus vaidluskomisjonile?

Tänan vastuse eest!
Lugupidamisega

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Enne kaebuse esitamist vaidluskomisjoni tuleb kindlustusandjaga läbi rääkida. Kindlustusandjalt on mõistlik küsida selgitusi, millele tuginedes kindlustusandja sõiduki väärtust hindas. Samuti tuleb läbirääkimiste käigus esitada omapoolsed argumendid, s.h millele tuginete oma arvamuses.

Ka vaidluskomisjonile tuleb esitada omapoolsed tõendid. Sõiduki väärtuse üle käivates vaidlustes on tavaline, et klient esitab tõendina sõiduki väärtuse hinnangu kolmandalt isikult.

Kokkuvõttes, kui läbirääkimised kindlustusandjaga muul viisil ei õnnestu, tellige omapoolne sõiduki väärtuse hinnang ja rääkige kindlustusandjaga läbi. Kui ka need läbirääkimised kokkuleppeni ei vii, siis pöörduge vaidluskomisjoni.
 

Küsimus: Kas parklas teist autot kahjustades kannab kindlustus ka minu auto kahju kulud?08.08.2012

Kas õnnetuse põhjustajana parklas hüvitab liikluskindlustus kahju ka minu autol? Kindlustused olid mõlemal poolel olemas. Üks autodest oli pargitud ja parklast väljudes suutsin kriimustada teist autot ning enda oma kaasaarvatud.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Sõiduki suhtes on kaks põhilist kindlustusteenust: kohustuslik liikluskindlustus ja vabatahtlik sõidukikindlustus.

Kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitab kindlustusandja liikluskahju põhjustaja tekitatud kahju teistele isikutele. Teisisõnu on tegemist vastutuskindlustusega, kindlustusandja hüvitab kahju, mille tekkimise eest vastutab liikluskahju põhjustaja.

Vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel hüvitatakse kindlustatud sõiduki hävimisest või kahjustumisest tekkinud kahju. Teisisõnu, kui isik sõlmib oma sõiduki suhtes sõidukikindlustuse lepingu, siis kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju kindlustatud sõiduki omanikule.

Kui kahjustasite oma sõidukiga teist sõidukit, siis Teie liikluskindlustuse lepingu kindlustusandja hüvitab teise sõiduki omanikule tekkinud kahju. Teie sõidukile tekkinud kahju liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata. Teie sõidukile tekkinud kahju hüvitamist saate nõuda vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel.
 

Küsimus: Kas kindlustus peab sõidukiga tekitatud vara kahju hüvitamiseks ootama ära politsei menetlemise otsuse?08.08.2012

Kas kindlustus peab sõidukiga tekitatud vara kahju hüvitamiseks ootama ära politsei (väärteo?)menetlemise otsuse? Minu hinnangul on tegemist pahatahtliku venitamisega, kuna kindlustusel on olemas politsei esialgne tõend, kus on kirjas õnnetuse põhjustanud auto ja selle omanik. Omanik aga ei suvatse ühendust võtta ei politsei ega ka kindlustusega.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja peab tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse kohe, kui selleks on vajalik teave. Kui juhtumi kohta toimub tsiviilkohtu-, kriminaal- või väärteomenetlus ja sellel on otsuse tegemisel oluline tähtsus, siis on kindlustusandjal õigus teha otsus peale vastava menetluse lõppu.

Seega lähtuvalt asjaoludest võib olla asjakohane, et kindlustusandja ei hüvita kahju enne väärteomenetluse lõppemist.

Täpsustage kindlustusandjalt, milles seisneb väärteomenetluse oluline tähtsus antud juhtumis.
 

Küsimus: Kas parklas autot lükates teist sõidukit kahjustanud kaks noormeest ei peaks maksma kahju solidaarselt?07.08.2012

Tere,
01.11.11 toimus Tallinnas kergemat sorti liiklusõnnetus, kui vana auto mootor lakkas töötamast ja kaks noormeest seda parklas lükkasid. Auto üks ustest vajus aga lükkamise käigus lahti ja riivas teist autot, tekitades paar kriimu.

Augusti alguses esitati ühele autot lükanud noormehele kindlustusandja poolt tagasinõue 400 € väärtuses. Tagasinõudes viidatakse LKindlS § 48 lg 2 punktidele 4 ja 7, mida iseenesest vaidlustada vist ei saa, sest ühel noormeestest tõepoolest puudus sel hetkel juhtimisõigus ja samuti ei andnud kumbki neist ka liiklusõnnetusest teada.

Minu küsimus on järgmine - saan aru, et vastavalt LS § 2 p41 loetakse mootorsõiduki juhtimiseks ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust, aga kas see siis ei tähendaks, et antud mootorsõidukil oli kaks juhti? Ning sellest tulenevalt, kas antud tagasinõue ei peaks olema mitte kahe juhi vahel solidaarselt jagatud? Oletades, et see tõepoolest nii on, siis järgmine samm oleks kindlustusandjale oma vastuväited esitada, aga millised võiksid olla neid kinnitavad dokumendid?

Ette tänades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimuses kirjeldatud juhul võib olla tegemist olukorraga, kus sõidukil oli kaks juhti. Kui need isikud vastutavad kahju põhjustamise eest solidaarselt, siis on kindlustusandjal õigus valida kumma isiku vastu tagasinõue esitada.

Täpsustage kindlustusandjaga, mis asjaoludele tuginedes on kindlustusandja seisukohal, et sõidukil oli õnnetuse ajal kaks valdajat, kes vastutavad kahju eest solidaarselt. Tähendust võib omada, kas ja kumb valdaja oli sõiduki omanik, kumb isikuist oli sõiduki roolis enne sõiduki riket jmt.

Vastuväites esitage dokumendid, mis tõendavad Teie vastulauses toodud asjaolusid.