Liiklus ja sõidukid

Liikluskindlustusega on kindlustatud ka sõiduki juhi vastutus. Seega kui sõiduki juht kahjustab tööandja sõidukiga tööandja teist sõidukit, siis on tegu kahju põhjustaja liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitatava kahjuga. Loomulikult on eelduseks, et täidetud on muud tingimused kahju hüvitamiseks.

Kannatanul on õigus kahju hüvitamist nõude nii kahju tekitajalt kui ka tema liikluskindlustuse kindlustusandjalt otse. Kui nõue esitatakse kahju tekitaja vastu ja tegu on liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitatav kahjuga, võib kahju tekitaja nõude kindlustusandjale edasi suunata.

Olukorras, kus juhtunust on möödas kuid ja sõidukil, millega kahju tekitati ei ole kahjustusi, võib kannatanul olla mõnevõrra keerukam tõendada kahju tekkimist kirjeldatud viisil.

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt peavad juhtumist viivitamata kindlustusandjale teatama nii kahju põhjustaja kui ka kahjustatud isik.
Kahju hüvitamist võib nõuda nii kahju tekitajalt kui ka liikluskindlustuse kindlustusandjalt.

Looma tekitatud kahju eest vastutab loomapidaja.

Kui looma tõttu sai sõiduk kahjustada, siis hüvitab vastava kahju loomapidaja. See, kas sõiduki juht vastutab looma omanikule kahju tekkimise eest, sõltub juhtumi asjaoludest.

Tehnoülevaatusel kasutatavad reeglid on ülevaatajatele kohustuslikud vt.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/7201/5007/MKM_m98_lisa4.pdf#
3.7. Aknaklaasi tõstukid 2) Tõstukiga ei ole võimalik juhiakent avada. – OV

Mis tähendab, et teist otsust kui kordusülevaatus ei ole võimalik vastu võtta autot kontrolliva isiku poolt.

Liikluskindlustuse lepingu võib erakorraliselt üles öelda näiteks, siis kui sõiduk on hävinud või seda ei saa tehnilistel põhjustel kasutada enam kui üks kuu. Kui sõidukit ei kasutata, siis võib liiklusregistris arvel olev sõiduk olla kindlustuseta 12 kuud alates viimase lepingu lõppemisest.

Kindlustusjuhtumi korral hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja näiteks kannatanu sõiduki hävimise või kahjustumise läbi tekkinud kahju, kannatanu ravikulu, sh hooldusravi ja kulu ravimitele, kannatanu töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemise. Liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitamisele kuuluvat kahju on üksikasjalikumalt kirjeldatud LKF-i veebilehel, vt http://lkf.ee/images/files/Liiklus_hyvitatavkahju_veebitekst4.pdf.

Teatage kindlustusandjale juhtunust. Kannatanul tuleb esitada nõue kindlustusandjale. Nõude menetlemist saab alustada ka siis, kui kannatanu on haiglaravil.

Kui kahju tekkis osaliselt kannatanu tegevusest või mõjutas kannatanu tegevus kahju suurust, siis võib kindlustusandja vähendada hüvitist vastavas ulatuses.

Samuti võib vähendada hüvitist siis, kui kannatanu jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud.

Tavaliselt ei mõjuta kaasreisija joove liikluskindlustuse juhtumi toimumist ega selle läbi tekkinud kahju suurust. Seega tavaliselt ei ole kaasreisija joove liikluskindlustuse hüvitise vähendamise aluseks. Samas võib kahju hüvitise vähendamise aluseks olla näiteks see, kui kaasreisija teadis, et juht on joobes või kui kaasreisija ei kasutanud turvavööd vmt.

Kliendil on kohustus järgida kokkulepitud ohutusnõudeid, sh tuleb vara hooldada, kasutada ja hoida heaperemehelikult. Kui klient ei täida ohutusnõudeid ja nende täitmata jätmisel on seos kahju toimumise või kahju suurusega, siis on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist.

Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus nimetatud äkiline ja ettenägematu sündmus, mille toimumisel kindlustusandja hüvitab kahju. Minu hinnangul ei ole ettenägematu 30 kraadi külma Eestis. Igal talvel on vähemalt mõned päevad, mil on nii külm. Ka ei ole ettenägematu torustikus oleva vee külmumine, kui õhutemperatuur on madal ja ruume piisavalt ei köeta.

Tugiendes vaid küsimuses toodud asjaoludele ja eelmises kahes lõigus kirjeldatule, arvan, et kindlustushüvitise vähendamine kirjeldatud asjaolude tõttu ei pruugi olla vale.

Kehtiv määrus ütleb - 3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn «päikest»;
Remondimees arvas õigesti kuna Maanteeameti spetsid on koostanud 02.10. 2015 ülevaatajatele kasutamiseks vastava juhendi "Juhi vaatevälja ja tuuleklaasi seisundi hindamine" mis loodetavasti tehakse lähitulevikus kättesaadavaks ka tavakodanikele. Tänu sellele juhisele ei saa enam praakida mis iganes klaasikahjustusega autosid ja usutavasti on otsustusselguse tekkimise mõjul vähenenud kordusülevaatuste hulk klaasikahjustustega. Seniks aga ma vaatan ise tollest 7 lehekülje pikkusest juhisest. Kordusülevaatuse toob kaasa olukord kui klaasipragu on juhi otseses vaateväljas (Tsoon A) see ala piirneb klaasipuhastite tööalaga ja on rooliratta laiune.

Liikluskindlustuse kindlustusandjal on õigus nõuda sõiduki esitamist üle vaatamiseks ja piltide tegemiseks. Isik on kohustatud säilitama sõiduki võimalikult kindlustusjuhtumijärgses seisundis ja selle kindlustusandjale ette näitama.

Sõidukit ei pea säilitama kindlustusjuhtumijärgses seisundis pärast seda, kui kindlustusandja on selle üle vaadanud, ega kauem kui seitse kalendripäeva pärast kindlustusjuhtumi toimumisest teatamist. Kui kindlustusandja on palunud kahjustatud asja kauem säilitada, tuleb seda säilitada 15 kalendripäeva kindlustusandja vastava teate saamisest arvates.

Tervitused vastu võetud ja tagasi saadetud.

Selline loogiline mõttekäik tuleb Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr. 77 https://www.riigiteataja.ee/akt/122072011001?leiaKehtiv
Vt. § 6. Ülevaatusele esitamise tähtajad (3)
Minule on selgitatud, et seda on vaja tehnoülevaatuse koormuse hajutamiseks ja ma sellega väga nõustun sest tegelikkuses ongi nii, et talvisel ajal käiaksegi vähem tehnoülevaatustel. Isegi ülevaatusel käivate masinate lahterdamine reg. nr. järgi ei aita kõige paremini kaasa koormuse hajutamiseks aga asi seegi. Näiteks kui eelmisel aastal Mai kuu jooksul kontrollisin 352 autot siis detsembris 241 mis on päris suur erinevus. Koormuse ühtlustamise eesmärk tekib vajadusest auto kontrolliks kulutada vähemalt 20 minutit ja kui igaüks võib tulla millal tahab siis kindlasti võivad tekkida mingil hetkel suured järjekorrad. Selline olukord, kus ühel päeval kontrollitakse 2 autot ja teisel päeval 40, toob kaasa võimaluse, et suurema koormuse korral, aja kokkuhoiu mõttes kontrollitakse masinat väiksemas mahus. Suurem koormus tekitab ülevaatuspunkti ukse taha järjekorra mis omakorda suurendab nii kliendi kui ka kontrollija närvilisust jne. Pealegi on ülevaatusel käimise korra paindlikumaks muutmise nimel ju tegelikkuses võimalik masinat kontrollida 3 kuud varem. Selline olukord kus 12 kuu jooksul on ülevaatusel käimise aeg 4 kuud, peaks olema piisav ja sellepärast ei tehta teisi ettepanekuid. Jaanuar ja veebruar on välja jäetud sellepärast, et siis on paljud masinad talvegaraažis. Need kaks kuud on kollektiivse puhkuse andmiseks hea võimalus, siis tehakse remonti ja seadmete kalibreerimisi, saab tegelda enesetäiendusega ja akrediteerimise toimingutega. Kuna ülevaatuspunktide hulk on kohati ebamõistlikult suur siis ei tohiks palju segada mõne punkti hooldustöödeks sulgemine.

Liikluskindlustuse fond ei hüvita tavaliselt tuvastamata jäänud sõidukiga põhjustatud teise sõiduki kahjustumise kahju. Erandiks on vaid juhtum, kus keegi sai lisaks sõiduki kahjustumisele ka rakselt viga või hukkus.

Kui ei küsimuse toodud juhul ei suudeta sõiduki või haagise, millega kahju põhjustati, registreerimismärki kindlaks teha, saate kahju hüvitamist nõuda enda sõidukikindlustuse kindlustusandjalt. Kui sõidukikindlustuse lepingut ei olnud, siis jääb kahju hüvitamata.