Liiklus ja sõidukid

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui kindlustus pidas ajavaru piisavaks, kuid nüüd ikkagi jätkulennnust maha jäädes keeldub hüvitamisest?27.05.2016

Ostsime lennupiletid azair.eu portaalist, kes pakkus kahe lennu vaheliseks ümberistumise ajaks 1,5 tundi. Kuna reisikindlustuse tingimustes on kirjas, et ümberistumiseks peab olema varutud piisavalt aega, siis helistasin kindlustusfirma nõuandetelefonile, et täpsustada, kas 1,5 tundi on piisav. Teenindaja vastas, et see on täiesti piisav ja pole põhjust muretsemiseks, eriti, kuna reisime vaid käsipagasiga. Ja siis juhtuski see, et kõigepealt tõsteti jätkulend 15 min varasemaks ning esimene lend hilines 15 min. Seetõttu jäime jätkulennust maha. Nüüd kindlustusfirma ei rahulda meie kindlustushüvitise taotlust, kuna reisi planeerimisel ei varunud me jätkulennule jõudmiseks piisavalt aega. Minu küsimuse peale, et kui nende nõuandetelefonilt mulle öeldi, et see on piisav, siis miks see nüüd äkki on ebapiisav, sain vastuseks, et nemad küsisid lennufirmalt, milline on soovituslik ümberistumise aeg vastavas lennujaamas ning lennufirma vastus oli, et ajavahe võiks olla 2 tundi. Kas mul siiski on antud olukorras õigus nõuda kindlustushüvitist?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui lennureisi planeerides ei ole jätkulennule ümberistumiseks jäetud piisavat aega, siis on tavaline, et reisikindlustuse lepingu järgi ei hüvitata reistõrkest tingitud kahju. Piisav aeg sõltub lennujaamast. Mõnel kindlustusandjal on tingimustes määratud, et jätkulennule ümberistumiseks on piisav aeg vähemalt kaks tundi.

Kui asjatundja väitel oleks piisav ajavaru kahe lennu vahel selles lennujaamas olnud kaks tundi, Teie broneerisite lennud pooleteist tunnise vahega ning jäite jätkulennust maha, siis võib arvata, et kindlustusandja on käitunud kahju hüvitamata jättes kindlustuslepingu tingimuste järgi.

Samas, kui küsisite kindlustusandjalt nõu ja käitusite nõuande kohaselt, siis ei saa kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda.

Rääkige kindlustusandjaga läbi. Esitage oma seisukohad, põhjendage neid. Kui läbirääkimised ei õnnestu ja olete peale seda jätkuvalt seisukohal, et kindlustusandja ei ole õigesti käitunud, pöörduge vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorganisse http://eksl.ee/et/kindlustusvaidlus-202.
 

Küsimus: Kuidas toimub kahju hüvitamine, kui avariis osalenud juhid ei tunnistanud süüd ja politsei ei suutnud süüdlast tuvastada?20.05.2016

Tere,
kuidas toimub kahju hüvitamine, kui avariis osalenud juhid (mõlemad) ei tunnistanud oma süüd ja politsei ei suutnud süüdlast tuvastada? Ühel autol oli kohustuslik liikluskindlustus ja teisel autol on kaskokindlustus ka.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja peab nõude käsitlemise käigus asjaolud selgeks tegema ja tegema selle põhjal kahjunõude osas otsuse.

Seega, kui õnnetuses osalenud sõiduki juhid ei ole ühel meelel selles, kelle tegevus õnnetuse põhjustas, siis peaks mõlema sõiduki omanikud esitama nõude kahju hüvitamiseks teise sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandjale. Liikluskindlustuse kindlustusandja käsitleb nõuet ja teeb kahju hüvitamise otsuse.

Kui sõidukil on ka sõidukikindlustus, siis võib selle sõiduki omanik nõuda kahju hüvitamist oma sõidukikindlustuse kindlustusandjalt. See on mõistlik siis, kui on näha, et asjaolude selgitamine võtab aega. Sellisel juhul hüvitab sõidukindlustuse kindlustusandja kahju, omavastutuse osa jääb sõiduki omaniku kanda. Kui hiljem selgub, et kahju hüvitamise kohustus on kahju põhjustanud sõidukijuhi liikluskindlustuse andjal, siis saab sõiduki omanik nõuda temalt omavastutuse osa.
 

Küsimus: Mis kaasneb juhul, kui välisriigis olles on lõppenud tehnoülevaatus ja sama kuu jooksul ei ole võimalik koduriiki naasta?11.05.2016

Tere.
Mis kaasneb juhul, kui välisriigis (Saksamaal) olles on lõppenud tehnoülevaatus ja sama kuu jooksul ei ole võimalik koduriiki naasta?
Kas ülevaatust (nt ajutist) saab teha ka välisriigis olles?

Vastus: Mait Millert, Tehnoülevaataja/II kutsekvalifikatsiooni autotehnik/ülevaatuspunkti juhataja, Maitene OÜ, www.maitene.ee

Tere,
Ilma kehtiva ülevaatuseta auto kasutamine võib kaasa tuua vastavad sanktsioonid ehk karistuse. Korralist ülevaatust ega ka ajutist ei saa teha välisriigis kui auto on meie riigis arvel.
 

Küsimus: Kes korvab omavastutuse, kui kortermaja ees niidukilt lennanud kivi purustas aknaklaasi, ma ju ei ole ise süüdi selles?11.05.2016

Tere, Kui kahe erineva korteriühistu maja vahel niidab murutraktor muru ja minu korteri aknasse lendab kivi, kuidas siis käituda? Korteri kindlustus lubab katta akna vahetuse ülejäänud osa peale omavastutust. Aga kellele esitada omavastutuse osa kompenseerimiseks, kas töid teostanud niitmisfirmale, korteriühistule, kes tellis või kuidas. Ei soovi kuidagi kanda seda ise, sest kahju ei ole tekkinud minu süül, ettevaatamatuse tõttu. Tänan väga vastuse eest.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju hüvitamist saab nõuda kahju tekitajalt. Antud juhul nõudke kodukindlustuse omavastutuse osa töid teostanud niitmisfirmalt. Teie peate tõendama, et kahju tekitaja selle kahju tekitas.
 

Küsimus: Kas kindlustus võib vähendada kahjutasu tuginedes lihtsalt arsti arvamusele, et "ma võisin olla ka alkoholijoobes"?06.05.2016

Tere,
Käisin reisil ning seal ründas mind ootamatult samas reisiseltskonnas olev isik (ei olnud minu tuttav), mille tulemusel vajas minu ülemine huul õmblusi ning pidin kohalikus haiglas maksma selle eest ca 400 eurot. Sai ka kohalikule politseile avaldus tehtud antud intsidendi kohta. Lööja oli tugevas joobes ja selle tuvastas ka politsei alkomeetriga. Mind ei ole politsei puhuma pannud. Kindlustus, aga väidab, et ka mina olin alkoholijoobes ning sellepärast vähendatakse väljamakset 50%. Nende sõnul selgus minu joove meditsiinilistest dokumentidest. Kui ma siis küsisin neid dokumente, siis saadeti mulle arsti vastus neile, kus ta lihtsalt väidab, et ma "võisin olla joobes" või "tõenäoliselt olin joobes". Kas lihtsalt selline arsti isiklik arvamus võib olla tõestus minu alkoholijoobe tõestamiseks? Isiklikult arvan, et kui midagi sellist väita, siis peaks olema ka vereanalüüsi tulemused (mida pole minult võetud) või politsei alkomeetri näit (puhuma mind ei pandud). Et kas kindlustus proovib lihtsalt, et äkki veab ja maksavad poole vähem? Kas mul oleks mõistlik nendega vaidlusesse laskuda, kui asjaolid sellised?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Üldiselt võib kahju hüvitist vähendada kannatanu enda osa võrra talle kahju tekkimises.

Arsti hinnang, et isik võis olla joobes või tõenäoliselt oli joobes on kindlasti tõend. On usutav, et arst ei kirjuta oma sellist hinnangut, kui isik on kaine. Kindlasti on selles vaidluses oluline ka Teie enda hinnang – kas olite alkoholi tarbinud, kui palju olite alkoholi tarbinud. Samuti omavad tähendust asjaolud, mis viisid rünnakuni. Neid asjaolusid saavad selgitada teised sündmuse juures viibinud.

On tavatu, et kindlustusandja püüab iga hinnaga leida põhjust 400 euro asemel 200 euro hüvitamiseks.

Mõelge juhtunu asjaolud läbi. Kui Teie enda käitumine või olek ei olnud kahju tekkimises tähenduslik, siis esitage oma argumendid kindlustusandjale. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda. Kui see ei õnnestu ja olete veendunud, et kindlustusandja otsus ei ole õige, pöörduge vaidluse lahendmaiseks kindlustuse lepitusorgani poole, vt http://www.eksl.ee/et/kindlustusvaidlus-202.
 

Küsimus: Kuidas käituda, kui tundub, et Lätis toimunud avarii osas tehakse mulle liiga?20.04.2016

Juhtus avarii Lätis. Osapooled kokkuleppele ei jõudnud. Kutsuti politsei, kes koostas protokolli. Lisatud sai seletused kirjalikult (sai kirja pandud kaasreisija kontaktandmed) ja korrektne joonis. Minu autos oli kaasreisija. Lätlane oli üksi autos. Asi läks Lätis politsei komisjoni. Vastus, et ei suuda tuvastada, kes kellele otsa keeras. Tunnistajaid ei ole. Kindlustus otsustas 50/50. Asi on veninud ligi kaheksa kuud. Ise arvan, et tehakse liiga. Tee-ehituse tsoonis tipptunnil, arvan, et eespool oleval sõidukil on eesõigus teha manööver ja siis järgmisel sõidukil. Kuidas edasi toimida?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui Te ei ole rahul Läti kindlustusandja otsusega ja Te ei jõua kindlustusandjaga läbirääkimistel kokkuleppele, saate selle otsuse vaidlustada kohtus. Vaidluse lahendamiseks saate pöörduda Eesti kohtusse.
 

Küsimus: Kas rolleri kindlustuse peab koheselt pikendama, või võib siis teha, kui korda saab ja sõitma hakkab?19.04.2016

Kui rolleril lõppeb ära liikluskindlustus 21.04.2016 ja tal ei ole võimalik seda kohe uuesti teha, kas siis rakendub sundkindlustus või kuidas edasi toimetada, rollerit on ka vaja natuke korrastada, sõita nagunii kohe ei saa. Kas ta peab koheselt kindlustuse lõppedes selle uuesti tegema või teeb siis, kui korda saab ja sõitma tahab hakata. Aitäh!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõidukit ei kasutata, siis ei pea liikluskindlustuse lepingut olema lepingu lõppemisele järgneva 12 kuu jooksul.

Näiteks, kui leping lõppeb 21.04.2016 ja rollerit ei kasutata, siis ei pea lepingu sõlmima enne kui alates 22.04.2017. Kui roller saab korda ja hakatakse kasutama enne 22.04.2017 tuleb ka leping sõlmida enne rolleri kasutusele võtmist.

Eeltoodu ei kehti, kui peale lepingu lõppemist tehakse muutusi liiklusregistri andmetes.
 

Küsimus: Kas liikluskindlustusest võib kahjukäsitleja pöörduda politsei poole kui avarii põhjustas lubadeta isik?06.04.2016

Kas liikluskindlustusest võidakse pöörduda politsei poole kui avarii põhjustas juhtimusõiguseta isik?
Tänan

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse kindlustusandja võib pöörduda politseisse, et selgitada juhtumi asjaolusid.

Kui küsimusega mõeldakse, kas kindlustusandja võib anda politseile info selle kohta, et kahju põhjustas juhtimisõiguseta juht, siis tuleb arvestada, et iga isik tohib teatada talle teatavaks saanud õigusrikkumisest.
 

Küsimus: Mida teha, kui eelmisel ülevaatusel märgiti auto läbisõit 10 korda suuremaks?05.04.2016

Käisin sõiduautoga 2016 märtsi lõpus ülevaatlusel, seal märgiti läbisõiduks 2,9 miljonit kilomeetrit aga tegelikult on 290000 km. Mida teha?

Vastus: Mait Millert, Tehnoülevaataja/II kutsekvalifikatsiooni autotehnik/ülevaatuspunkti juhataja, Maitene OÜ, www.maitene.ee

Trükkige MA kodulehelt info läbisõidu kohta ja minge tagasi sinna ülevaatuspunkti kus tehti nn. näpukas ühe nulliga. Loodetavasti leitakse seal lahendus, näiteks ülevaatuse ülevormistamisega kasutades mõõtmistulemusi mis saadi märtsi lõpus. Kõik mittetavalised lahendused on lubatud kui nad teenivad õiglust.
 

Küsimus: Mida teha, kui tehnoülevaatust ei läbinud põhjusel, et minu automargil on teistsugune ABS tuli?31.03.2016

Tere
Ülevaataja väitis, et kui ta süüte sisse keerab, siis ABS tuli ei lähe põlema. Ma ei tahtnud seda uskuda ja otsisin kohe koha peal netist välja 2003. aasta peugeot 406 manuali ja nägin, et sellel ei olegi selline ABS tuli nagu enamikel autodel. Seletasin ülevaatajale, et vastav tuli läheb ikkagi põlema aga ei näe selline välja nagu paljudel teistel autodel. Ülevaataja keeldus autot ikkagi läbi laskmast ja sain KÜV. Milline seadus seda reguleerib, et kui ABS märk pole tavapärane, siis läbi ei saa? Mainiks juurde, et auto on soomest toodud.

Vastus: Mait Millert, Tehnoülevaataja/II kutsekvalifikatsiooni autotehnik/ülevaatuspunkti juhataja, Maitene OÜ, www.maitene.ee

Sellist seadust ei ole mis ütleks, et kui ABS märgutuli pole tavapärane siis peab ülevaataja autoomanikku kiusama. Kui tekivad mittetavalised olukorrad siis kasutab kontrollija otsuste vastuvõtmisel mõistust, mida vahel võib väheks jääda. Jah Teie autol on usutavasti ABS märgutuli ühildatud stabiilsuskontrolli tulukesega ja ülevaataja ei ole sellisest asjast teadlik seega võiksite autoesindusest võtta vastava selgituse. Riigi ülesanne on koolitada tehnoülevaatajaid kuid seda ei tehta piisavalt nii, et ärge pahandage tolle ülevaataja peale sest meid hirmutatakse pidevalt riigiametnike poolt ja mõned meist ei julge enam iseseisvalt vastu võtta otsuseid mitte tavalises olukorras.