Liiklus ja sõidukid

Hüvitise ei ole suurem, kui õnnetuse eelse seisundi taastamise kulu. Kui ehitate kindlustusjuhtumis hävinud maja asemele teistsuguse maja ja see on kallim, kui maja taastamine endisel kujul, siis vastava hinnavahe hüvitamist kindlustusandjalt nõuda ei saa.

Liikluskindlustuse lepingu võib sõlmida iga kindlustushuviga isik. Auto kasutajal on kindlustushuvi. Seega saate oma kasutuses olevale sõidukile, mille omanik Te ei ole, liikluskindlustuse lepingu sõlmida.

Üksikasju sel teemal leiab siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_kindlustusvotja_veebitekst3.pdf.

Tere,
Soovitan Teil oma küsimusega pöörduda registreerija st. Maanteeameti poole.

Liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata sõiduki valdaja juhitud sõiduki omanikule tekitatud asjakahju, vt liikluskindlustuse seadus § 33 punkt 8. Auto juht valdab nii sõidukit, mida ta juhib, kui ka selle küljes olevat haagist.

Seega, kui auto ja selle taga olev haagis saab kahjustada auto juhi tegevuse tõttu, siis liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata ei auto ega ka haagise kahjustumise läbi tekkinud kahju.

Üldpõhimõtte kohaselt vastutab maja omanik kahju eest, mis tekkis maja katuselt lume kukkumisest kolmanda isiku autole. Nõudke kahju hüvitamist maja omanikult.

Kui maja omanik kahju ei hüvita või võtab tal kahju hüvitamine aega, siis on mõistlik nõuda kahju hüvitamist oma sõidukikindlustuse kindlustusandjalt ja kanda esialgu ise omavastutuse osa.

Kui kahju hüvitamise nõue on muutunud sissenõutavaks, kuid kindlustusandja ei ole kahju hüvitanud, siis peab kindlustusandja maksma viivist.

Kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks, kui kindlustusandja on lõpetanud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlaks määramiseks vajalikud toimingud. Kindlustusandja peab need toimingud tegema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. See 30-päevane tähtaeg võib mõjuval põhjusel edasi lükkuda.

Eestis toimunud liikluskindlustuse juhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamist võib kannatanu nõuda LKF-ilt, kui kannatanu nõue hüvitamisele kuuluva kahju osas on selge ning vaidlus on üksnes selle üle, millisel Eestis tegutseval kindlustusandjal lasub kahju hüvitamise kohustus.

Seega näiteks, kui õnnetuses saab viga kaasreisija, kellel endal ei olnud mingit osa kahju tekkimises ega kahju suuruses, siis tema kahju hüvitab LKF, kui ei ole teada kumb sõidukijuhtidest kahju põhjustas. Samas sõiduki kahjustumise läbi tekkinud kahju ei hüvitata, sest selles osas ei ole nõue selge – ei ole teada, kas ja mis osa oli selle sõiduki juhil kahju tekkimises.

Olukord, kus sõiduki hävimisel maksab sõidukikindlustuse kindlustusandja sõiduki turuväärtusest oluliselt väiksema summa on harv, aga võimalik. Näiteks võib kindlustuslepingus kokku lepitud sõiduki kindlustussumma olla turuväärtusest väiksem. Sel juhul arvestatakse alakindlustust ja hüvitis on sõiduki turuväärtusest väiksem. Samuti võib kindlustusandja hüvitist vähendada kui kahju tekkis lepingus kokkulepitud ohutusnõuete eiramisest või sel eiramisel oli mõju kahju suurusele. Mõnikord on lepingus kokku lepitud, kuidas sõiduki hävimisel hüvitis arvutatakse ja selle arvutuskäigu tulemus võib erineda sõiduki turuväärtusest.

Sõiduki turuväärtusest väiksem hüvitis on tavaline, sest kahju hüvitamisel jääb lepingus kokku lepitud omavastutus kindlustusvõtja kanda.

Uurige kindlustusandjalt, mis põhjusel kindlustusandja pakub turuhinnast väiksemat hüvitist. Võrrelge vastust kindlustuslepingu tingimustega. Esitage kindlustusandjale oma selgitused ja põhjendused. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada. Kui te ei saa kindlustusandjaga kokkuleppele ja arvate, et kindlustusandja eksib, siis saate vaidluse lahendada kindlustuse lepitusorganis, vt http://www.lkf.ee/et/kindlustusvaidlus-202.

Seadustes ei ole toimunud mingeid muudatusi. Muutunud on see, et sattusite tehnoülevaataja juurde kes täidab ülevalt tulnud juhiseid. Meile on antud kirjalik juhis Maanteeametist, et auto veljed/rehvid peavad vastama MA saidilt leitavale “sõiduki taustakontroll“ lehel olevale tootja poolt soovitatud velje/rehvi valikutele. Juhul kui autol on velje/rehviinfo kleebis siis peab valikute tegemisel seal olevale informatsioonile toetuma. Nõue võib tunduda üleliigne kui rehvi koormus- ja kiirusnäitajad vastavad tootja soovitusele ja rehvi ümbermõõt ei muutu valetamaks spidomeetri ja odomeetri näitu. Aga nii ta on, et olen näinud masinat millele on lubatud ainult üht mõõtu rehvid kuna teistsugust infot ei ole saadaval ja teisele masinale on lubatud isegi kuni 8 erinevat rehvi nelja erinevat mõõtu velgedega. Kas te laenate ülevaatuse hetkeks nõutud rattad või ostategi teised, jääb Teie teha, mina soovitan 20 tolliseid mitte kasutada. Ülevaataja oleks rikkunud ettekirjutust kui oleks lubanud 20 tolliseid. On väike võimalus, et saate autoesindusest vastava ametliku selgituskirja mis ütleb, et on lubatud ka 20 tollised kuna andmebaasid ei ole täiuslikud mille tõestuseks on masin mida isiklikult nägin ja millel on lubatud ainult üht mõõtu rehvid nii talveks kui suveks kuna teist infot ei jagata...

Minu teada ei ole tagavararatta olemasolu kohustuslik. Tõkiskingade olemasolu on kohustuslik kuid nende puudumine ei tohi olla liiklust ohustav puudus OV.