Lemmikloomad
Küsimus: Kassil kõht lahti ja silmad imelikud, mida ette võtta?05.01.2012
Tere!
Kassil (ca 5-aastane, poegis 3 kuud tagasi) tekkis nädal tagasi kõhulahtisus - vesivedel, tänaseks puderjas, kass sööb, joob, pissib, palavikku pole, hoolitseb oma puhtuse ja poegade eest, on veidi rääbaka välimusega. Nüüd haige ka üks kassipoegadest - kõht lahti - vesivedel, kuid sööb, mängib - veidi vähem küll kui teised pojad. Täna märkasin, et nii kassiemal, pojal, kui ka meie teisel emasel kassil (sel kõht korras) on pilkkile kuidagi imelikult suur ulatudes pea poole silmamunani, silmad ise on puhtad, mädata, turseta. Ussirohtu pojad pole saanud, kassiema sai ca 5 kuud tagasi, vaktsineeritud kassid pole. Tegu tavaliste maakodu kassidega, kes elavad nii toas kui õues. Söövad igasugust toitu, ema ja pojad saavad praegu eritoitu.
Millega tegu võiks olla ja mida ette võtta?
Kassil (ca 5-aastane, poegis 3 kuud tagasi) tekkis nädal tagasi kõhulahtisus - vesivedel, tänaseks puderjas, kass sööb, joob, pissib, palavikku pole, hoolitseb oma puhtuse ja poegade eest, on veidi rääbaka välimusega. Nüüd haige ka üks kassipoegadest - kõht lahti - vesivedel, kuid sööb, mängib - veidi vähem küll kui teised pojad. Täna märkasin, et nii kassiemal, pojal, kui ka meie teisel emasel kassil (sel kõht korras) on pilkkile kuidagi imelikult suur ulatudes pea poole silmamunani, silmad ise on puhtad, mädata, turseta. Ussirohtu pojad pole saanud, kassiema sai ca 5 kuud tagasi, vaktsineeritud kassid pole. Tegu tavaliste maakodu kassidega, kes elavad nii toas kui õues. Söövad igasugust toitu, ema ja pojad saavad praegu eritoitu.
Millega tegu võiks olla ja mida ette võtta?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Väga suure tõenäosusega on tegu siseparasiitidega, nii et kassiemale kui ka poegadele teha korralik "ussikuur". Kindlasti katsuge ka kõik loomad ära kaaluda, et rohtu aladoosis ei saaks ja nii on ka lihtsam minna ussirohtu ostma, sest loomakliinikus küsitakse kohe kasside kaalu.
Küsimus: Millest võib kassil olla tingitud korduv silmapõletik?30.12.2011
Probleem on keeruline ja väga murettekitav. Nimelt on 4-aastane isane kastreeritud kass, kes käib õues, kakleb tihti ja sööb hiiri. Lisaks on ta väga tige ja närviline kass olnud juba väiksest saati. Oktoobris tekkis silmapõletik (algas ühest silmast), silmad eritasid vett ja mäda, olid paistes. Infektsioon läks nädalaga üle süsteemseks, aevastas, oli haiglane. Käisime arsti juures ning esialgne antibiootikumi süst ei mõjunud, katsetuste tulemusena toimis Penicilliin. Silma panin oftan-akvakoli. Kolm nädalat oli terve ja siis hakkas silmadega otsast pihta. Hakkasin kohe uuesti silmatilku panema ja saime jagu kahe nädalaga, üldist haigestumist ei tekkinud.
Vahepeal nägin, et tal on ussid ja andsin kohe 3 korda 10-päevaste vahedega ussirohtu. Siis ta jõudis oma sabale haavandi tekitada, ilmselt kaklusest.
Nüüd on eelmisest silmaprobleemist möödunud 3 nädalat, kuid tundub, et üks silm on tänaseks taas paiste löönud. Mingit traumat ei ole ühelgi korral silmapiirkonnas olnud.
Peres on 5 kassi ja nendest veel üks põdes vahepeal sarnast silmapõletikku, kuid tema paranes paari nädalaga ise.
Kass on ravimisest stressis, ei usalda enam mind, jookseb ära, tuleb kallale, kui katsuda. Kasutan pistikus Feliwayd juba paar kuud, alguses pisut rahustas, nüüd ei saa enam aru, et aitaks.
Ilmselt ütlete, et ei ole midagi teha, vaja arstile pöörduda. See on nii jube stress nii minule kui kassile. Ning kass tuleb sel juhul narkoosi panna (erinevatel põhjustel juba neljas kord). Olen mõelnud kõigele - FIV, Herpes ja mida kõike veel. Kui tõenäoline üldse on, et see põhjus välja tuleb? Laboratoorsed võimalused on meil ilmselt üsnagi piiratud. Kas näiteks külvi silmast saab võtta? Kuidas üldse edasi toimetada, kui tal näiteks ongi mingi raske viirushaigus? Või ei pruugigi asi nii hull olla? Võibolla oskate mind veidi lohutada.
Ma väga väga tänan teid ja kõike ilusat!
Vahepeal nägin, et tal on ussid ja andsin kohe 3 korda 10-päevaste vahedega ussirohtu. Siis ta jõudis oma sabale haavandi tekitada, ilmselt kaklusest.
Nüüd on eelmisest silmaprobleemist möödunud 3 nädalat, kuid tundub, et üks silm on tänaseks taas paiste löönud. Mingit traumat ei ole ühelgi korral silmapiirkonnas olnud.
Peres on 5 kassi ja nendest veel üks põdes vahepeal sarnast silmapõletikku, kuid tema paranes paari nädalaga ise.
Kass on ravimisest stressis, ei usalda enam mind, jookseb ära, tuleb kallale, kui katsuda. Kasutan pistikus Feliwayd juba paar kuud, alguses pisut rahustas, nüüd ei saa enam aru, et aitaks.
Ilmselt ütlete, et ei ole midagi teha, vaja arstile pöörduda. See on nii jube stress nii minule kui kassile. Ning kass tuleb sel juhul narkoosi panna (erinevatel põhjustel juba neljas kord). Olen mõelnud kõigele - FIV, Herpes ja mida kõike veel. Kui tõenäoline üldse on, et see põhjus välja tuleb? Laboratoorsed võimalused on meil ilmselt üsnagi piiratud. Kas näiteks külvi silmast saab võtta? Kuidas üldse edasi toimetada, kui tal näiteks ongi mingi raske viirushaigus? Või ei pruugigi asi nii hull olla? Võibolla oskate mind veidi lohutada.
Ma väga väga tänan teid ja kõike ilusat!
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Teie kirjast selgub, et olete tubli ja teadlik kassipidaja, sest enamus vastuseid Teie probleemile selle kassiga sisalduvad Teie kirjas. Arstile pöördumine oleks kindlasti vajalik ja tuleks teha ära kõik võimalikud kiirtestid, kindlasti peaks saama võtta ka külvi jaoks materjali, sest olenevalt haigustekitajast võib loom siiski vajada üldravi ja ainult silmatilkadest ei piisa (paar-kolm päeva võiks olla mitte ravimit kasutatud). Kuna Teil on 5 kassi, siis kuidas on nende kõigi vaktsineerimised tehtud? Ja on ka võimalik, et selle kassi iseloom on tema saatus - kakleb tihti (selliste loomadega, kes erinevaid haigusi levitavad), püüab hiiri (puutub tihti kokku parasiitidega, kes tema immuunsüsteemi koormavad) jne ning kõik probleemid tulenevad tema elustiilist, mida muuta ilmselt enam ei õnnestu s.t. harjutada teda tubaseks kassiks.
Küsimus: Kassid teevad häda tuppa, mida saaksin olukorra muutmiseks veel proovida?28.12.2011
Tere,
Mul on kaks kassi - mõlemad on leidkassid, võetud paarikuusena. Üks kass on isane, teine emane, mõlemad steriliseeritud, ainult tubased. Saavad omavahel hästi läbi. Paar aastat ei olnud mingeid probleeme neil ühte kaetud wc-sse häda tegemisega, kuid paaril viimasel aastal tuleb ikka ja jälle tagasi tuppa häda tegemise komme. Olen..
* proovinud lisaliivakasti;
* võtnud kasutusele kaks katmata liivakasti (mille järgselt kaetud liivakasti enam ei kasutatud);
* proovinud erinevaid liivasid (selgus, et puugraanulid ei sobinud);
* vahetanud ülitihti liiva;
* katsetanud erinevat liiva paksust (tundub, et neile sobib pigem õhem kiht);
* vahetanud liivakasti asukohtasid;
* pannud toitu sinna, kuhu nad kippusid pissima;
* pritsinud seda kohta küll meeldiva, küll ebameeldiva lõhnaga;
* arsti juures välistanud põieprobleemid;
* vahetanud põrandakatet "pissimise" kohas (esialgu oli vaip - laminaat - linoleum - keraamilised plaadid).
Loomulikult alati hoolikalt pesnud - iga kord seebiga + uriini lahustava spreiga. Ajutiselt on need ka aidanud, kuid alati on probleem tagasi tulnud.
Nad kasutavad nii liivakasti kui ka teevad mujale. Tundub, et nad teevad seda alati, kui ma kas magan või ei ole kodus, nii et ma isegi ei tea, kas teevad mõlemad või ainult üks, kuna peale ei ole sattunud. Kööki/välisukse juurde teevad nad suurt häda ja minu magamistoa ukse taha (magamistuppa nad ei pääse) pissi.
Kas on midagi, mida ma saaksin veel proovida?
Mul on kaks kassi - mõlemad on leidkassid, võetud paarikuusena. Üks kass on isane, teine emane, mõlemad steriliseeritud, ainult tubased. Saavad omavahel hästi läbi. Paar aastat ei olnud mingeid probleeme neil ühte kaetud wc-sse häda tegemisega, kuid paaril viimasel aastal tuleb ikka ja jälle tagasi tuppa häda tegemise komme. Olen..
* proovinud lisaliivakasti;
* võtnud kasutusele kaks katmata liivakasti (mille järgselt kaetud liivakasti enam ei kasutatud);
* proovinud erinevaid liivasid (selgus, et puugraanulid ei sobinud);
* vahetanud ülitihti liiva;
* katsetanud erinevat liiva paksust (tundub, et neile sobib pigem õhem kiht);
* vahetanud liivakasti asukohtasid;
* pannud toitu sinna, kuhu nad kippusid pissima;
* pritsinud seda kohta küll meeldiva, küll ebameeldiva lõhnaga;
* arsti juures välistanud põieprobleemid;
* vahetanud põrandakatet "pissimise" kohas (esialgu oli vaip - laminaat - linoleum - keraamilised plaadid).
Loomulikult alati hoolikalt pesnud - iga kord seebiga + uriini lahustava spreiga. Ajutiselt on need ka aidanud, kuid alati on probleem tagasi tulnud.
Nad kasutavad nii liivakasti kui ka teevad mujale. Tundub, et nad teevad seda alati, kui ma kas magan või ei ole kodus, nii et ma isegi ei tea, kas teevad mõlemad või ainult üks, kuna peale ei ole sattunud. Kööki/välisukse juurde teevad nad suurt häda ja minu magamistoa ukse taha (magamistuppa nad ei pääse) pissi.
Kas on midagi, mida ma saaksin veel proovida?
Vastus: Marion Maksimov, Kasside Turvakodu asutajaliige, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Tundub, et olete end enamike nippidega juba kurssi viinud ja ka ära proovinud. Ega mulgi enam palju lisada pole. Lohutuseks võin öelda vaid seda, et kassiomanikke, kelle kassid järjekindlalt valesse kohta häda teevad, tean mitmeid. Nad on sellega vist lihtsalt leppinud.
Samas selline käitumine viitab justkui siiski mingit laadi stressile. See, et teie arvates on kassidel elu kui lill, ei ole tingimata kassi meelest nii. Kassi mõttemaailma me päriselt ju ei tea. Kunagi ütles mulle üks tuttav loomaarst, et kassi võib vabalt stressata ka see, et inimene ka kodus elab. Kass ehk eelistaks elada üksi ja talle ei meeldi, et inimene ka seal liigub. Kass ei suuda aru saada, et inimene on talle vajalik. Teie puhul on ilmselt vastupidi. Kassid avaldavad meelsust, kui teid pole. See on üsna keeruline, kuna hetkel te ei tea isegi seda, kumb neist rahulolematust üles näitab.
Ehk oleks võimalik prognoosida, millal see juhtuda võiks ja katsuda seda filmida? Kui olete süüdlase välja selgitanud, siis teate, kellega tegeleda. Et teha kindlaks, kas tegu on stressiga, võiksite mõnda aega toita kasse Royal Canini Calm toiduga. Selle söögiga peaks tekkima stressis loomal tugev pingelangus ja vääriti käitumine peaks lõppema. Seda sööki saab loomakliinikutest. Hinnaklassilt on ta üsna kallis, kuid annab häid tulemusi.
Viimase võimalusena võite proovida ka oma kassidega rääkida ja siiralt paluda, et nad nii ei teeks. Mõned arvavad, et see toimib...
Küsimus: Koer sööb karvu ja oksendab, kas see võib olla seotud rahutu loomusega?24.12.2011
Mu koer sööb tihti karvu enda küljest ja samuti vaiba narmaid, lillelehti ning oksendab pärast seda. Tihti juhtub see siis, kui meil on külalised. Muutub väga elavaks ja liiga energiliseks. Koer on 9 aastat vana. Nooremas eas mõtlesime, et muutub rahulikumaks, kuid ei. Kas tema ärev iseloom ja karvade söömine on kuidagi omavahel seotud?
Vastus: Aliftina Petrova, Eesti Kennelliidu F.C.I välimikukohtunik ja kuulekuskoolituse kohtunik
Küsimus: Kas kroonilist nohu ja villikesi võib seostada kassiga?19.12.2011
Tere!
Mul on krooniline nohu, mis kõige rohkem annab tunda hommikupoolikuti peale ärkamist. Peanahale tekivad üksikud punetavad nagu vesivillikesed, mis ka mõne päeva möödudes kaovad. Kas neid saab kuidagi seostada oma lemmiklooma - kassiga?
Mul on krooniline nohu, mis kõige rohkem annab tunda hommikupoolikuti peale ärkamist. Peanahale tekivad üksikud punetavad nagu vesivillikesed, mis ka mõne päeva möödudes kaovad. Kas neid saab kuidagi seostada oma lemmiklooma - kassiga?
Vastus: Marion Maksimov, Kasside Turvakodu asutajaliige, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Soovitan küsida perearstilt saatekiri allergoloogi juurde ja teha põhjalikud allergiatestid.
Mõelge hoolega, millal see kõik algas. Kas võib olla, et nohu tuli koos kassiga? Kas tunnete end väljaspool kodu paremini (kui kasse pole läheduses)? Kas olete kunagi, olemata kassiomanik, tundnud külas käies (peres kus on kass) sarnaseid sümtomeid?
Need oleksid küsimused, millele võiks mõelda juba enne arsti poole pöördumist.
Küsimus: Koer sööb ikka karvu, nüüd ka lisaks lillelehti, kas see on mingi haigus?19.12.2011
Kirjutasin teile probleemist, et minu koer sööb viimasel ajal karvu enda küljest ja maast. Teie soovitusel kontsulteerisingi telefonitsi loomaarstiga, kes arvas, et see on ärevusest ja ei peaks muretsema, kuid siiski... Täna hakkas ta sööma lillelehti ja vaibanarmaid tirima. Tavaliselt juhtuvad tõesti sellised hood siis, kui meil on külalised või kui me kõik oleme kodus ning ta nõuab palju tähelepanud ja jookseb ringi. Eelmises kirjas olid mu puudu paljud andmed koera kohta. Koer on isane ja kastreeritud ning 9 aastat vana. Koer on väga energiline ja elujõuline nagu ikka oleks alles noor koerakutsikas, kuid tõesti on äreva iseloomuga. Koera ema oli taksi ja isa ilmselt mõni suurem koer, seega tõukoer ta ei ole. Koer kaalub kuni 15 kg ja peame teda korteris. Kolm korda päevas käime temaga õues. Vahel väga harva 2 korda päevas. 6-aastaselt käisime temaga loomakliinikus, kuna oksendas lõpuks verd ja tagajalgu alla ei võtnud ning lamas ainult. Seal võeti vereproov ja anti mingid rohud, kuid mingit haigust ei diagnoositud. Soovitati koera toita riisiga, kuhu on lisatud natuke hakkliha. Siiani toidangi teda makaronide, riisiga ja hakklihaga. Samuti ka koera kuivtoiduga, mis on lemmikloomapoest ostetud. Ma tänan teid väga vastamast.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Ei ole välistatud, et tegemist võib olla ka mingi puudushaigusega, kuna koer on viimased kolm aastat söönud riisi-makarone-hakkliha. Võibolla aitaks, kui tõsta tema toiduratsioonis loomse valgu osakaalu s.t hakkliha asemel (mille rasvasisaldus on üsna suur) anda tailiha (loomaliha, loomasüdant) ning paha ei teeks ka üks kuuajane kuur asendamatuid rasvhappeid (nt. kalaõli).
Kuna Teie koer on juba kõrges keskeas ja on kunagi oksendamisega ka arsti juures käinud, siis oleks mõistlik teha ka röntgenpildid (kõhuõõnest vähemalt). Vahel viitab selline söödamatute asjade söömine näiteks püsivõõrkehale.
Võiksite selle karvade söömise ja äreva iseloomu seose esitada küsimusena ka koerte käitumisspetsialistile.
Parimat soovides
Ain Erkmaa
Küsimus: Koer tirib enda küljest karvu ja neelab need alla, millest see võib tingitud olla?15.12.2011
Tere! Minu koeral tulevad viimasel ajal peale sellised hood, kus hakkab maast karvu sööma ja tirib neid enda küljest ning neelab alla. Millest võib see tingitud olla? Ärevusest, stressist, seedimisest? Ostsin ka nõrgale seedimisele loomatoitu, äkki parandab see seedimist? Küsisin loomapoest 15 kg koera krõbinaid, kuid kodus avastasin, et anti ikkagi pakk 4 kg koera krõbinad. Valele kaalule koerale. Kas ma tohin neid krõbinaid talle anda? Ja kas suurendan siis kogust, kuna mu koer on suurem 15 kg, mitte 4 kg? Aitäh!
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
See võib tõesti olla nii ärevusest, stressist kui seedimisest, nii nagu Te oma kirjas ka ise välja pakute aga selles loos on puudu nii palju nn "lähteandmeid". Kui vana koer, isane või emane, mis tõugu, pidamistingimused, söötmine, eelnenud terviseprobleemid, viimasel ajal toimunud muutused ja sündmused koera elus, teostatud parasiiditõrjed ja milliste preparaatidega. Lihtsam oleks mõne loomaarstiga silmast-silma või ka esialgu telefonitsi seda asja arutada, sest ühest vastust ma kahjuks anda ei saa. Mis puutub sellesse toitu, siis üks variant on arvutada pakil oleva tabeli järgi välja koera päevane kogus või minna ja vahetada see õige toote vastu. Seedeprobleemide puhul antavat õiget ravitoitu saab aga ikka loomakliinikust peale vastava diagnoosi panemist ja siis juba arst ise näitab Teile õige toidu kätte.
Küsimus: Koer sai teiselt koeralt hammustada, kuid haavad ei taha paraneda - mis võib selle põhjuseks olla?13.12.2011
Tere,
Mu koer sai teiselt koeralt hammustada. Nüüd ta kõrv ei taha ära paraneda ning tal on hakanud nahk kuivama või läheb nagu korpa. Tal on selline krobeline kiht kõrvadel ja kehal ka. Lisaks on hakanud ennast hästi palju kratsima ning käpad ja kõrvad on juba katki. Milles võiks asi olla?
Mu koer sai teiselt koeralt hammustada. Nüüd ta kõrv ei taha ära paraneda ning tal on hakanud nahk kuivama või läheb nagu korpa. Tal on selline krobeline kiht kõrvadel ja kehal ka. Lisaks on hakanud ennast hästi palju kratsima ning käpad ja kõrvad on juba katki. Milles võiks asi olla?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Hammustushaavad ei tahagi hästi paraneda. Teie kirjast ei selgu, kas koer on ka mingit ravi saanud aga tundub, et tal on tekkinud bakteriaalne nahapõletik. Kindlasti oleks vaja teda arstile näidata, kes määrab kliinilisele pildile vastava raviplaani.
Küsimus: Kuidas kodustada arglikku kassi?13.12.2011
Tere!
Võtsin endale Kasside Turvakodust kassi, kes on nüüd meie juures elanud nädal aega. Enne seda oli ta umbes nädala Kasside Turvakodu liikme juures ja kaks nädalat nö vahehoiukodus kuni vaktsiin mõjuma hakkas. Tegu on praeguseks 4-kuuse isase kassiga, kellel on varasemalt kas puudunud igasugune kokkupuude inimestega või on teda halvasti koheldud. Arutasin tema kodustamise teemat ka Turvakodu kontaktisikuga ja ta soovitas mul Teie poole pöörduda.
Peale esimest nädalat meie juures kassil mingeid erilisi stressi ilminguid ei ole: sööb korralikult, kasutab liivakasti nagu kord ja kohus ning mängib väga hoogsalt (hetkel küll rohkem öösiti). Probleem aga selles, et ta lihtsalt meeletult kardab inimesi. Ta ei ole kuri ega otseselt metsik, sest oleme pidanud siin paar korda teda kinni püüdma (arsti juures käigud jms) ja ta susiseb ainult korra kurjalt ning ei kraabi ega hammusta ka. Aga näha on, et kass kardab meeletult. Algselt ta üritas kontakti meiega vältida ja tegutses siis, kui meid ruumis ei olnud või magasime. Muidu peitis ennast usinasti.
Lugesin mõningaid käsiraamatuid ja olen nüüd üritanud jälgida järgnevat strateegiat:
1. Mitte liiga kassile peale käia vältimaks tema hirmutamist, st katsuma ma teda vägisi ei tiku ja järgi ka ei jookse.
2. Jätame magamistoa ukse öösiti lahti, et ta saaks meiega öösiti tutvuda kui ta ennast kindlalt tunneb (seda ta on teinud ka).
3. Õhtuti istun tema lähedal ja üritan teda mänguasjadega meelitada turvaliselt kauguselt. Samal ajal räägin temaga rahulikul häälel ja enamasti leban kas põrandal vms, sest temale meeldib raamaturiiulis istuda. Seega ei tundu ma madalalt nii hirmutav kui kõrgelt.
4. Olen näpu peale pasteeti pannud ja seda talle nuusutada andnud.
Tänaseks oleme jõudnud sellesse staadiumisse, et istun temast 20 cm kaugusel. Tema on raamturiiulis ja meie vahel on veel virn raamatuid. Me mängime distantsi pealt: toki otsas sulgedega ja mänguhiiretega (mina lükkan talle hiire, tema veeretab selle mingi hetk jälle minu suunas ja nii käib edasi-tagasi). Lisaks olen paar korda tema lähedusse oma käe või sõrme pannud ja siis ta on oma käpaga mind katsunud tasakesi. Kui ma siin niimoodi temaga tegelen ja natuke suletokiga paitan, siis ta nurrub mul kõva häälega ja hea meelega lööb mängimisel kaasa. Peidust välja ta veel tulla ei taha ja otseselt pai küsima ka ei tule. Hoiab siiski veel rohkem turvalist distantsi.
Ja nüüd peale pikka sissejuhatust küsimus: kas minu praegune lähenemine on õige olnud ja mida ma veel lisaks saaksin teha?
Suur aitäh vastuse eest ette!
Võtsin endale Kasside Turvakodust kassi, kes on nüüd meie juures elanud nädal aega. Enne seda oli ta umbes nädala Kasside Turvakodu liikme juures ja kaks nädalat nö vahehoiukodus kuni vaktsiin mõjuma hakkas. Tegu on praeguseks 4-kuuse isase kassiga, kellel on varasemalt kas puudunud igasugune kokkupuude inimestega või on teda halvasti koheldud. Arutasin tema kodustamise teemat ka Turvakodu kontaktisikuga ja ta soovitas mul Teie poole pöörduda.
Peale esimest nädalat meie juures kassil mingeid erilisi stressi ilminguid ei ole: sööb korralikult, kasutab liivakasti nagu kord ja kohus ning mängib väga hoogsalt (hetkel küll rohkem öösiti). Probleem aga selles, et ta lihtsalt meeletult kardab inimesi. Ta ei ole kuri ega otseselt metsik, sest oleme pidanud siin paar korda teda kinni püüdma (arsti juures käigud jms) ja ta susiseb ainult korra kurjalt ning ei kraabi ega hammusta ka. Aga näha on, et kass kardab meeletult. Algselt ta üritas kontakti meiega vältida ja tegutses siis, kui meid ruumis ei olnud või magasime. Muidu peitis ennast usinasti.
Lugesin mõningaid käsiraamatuid ja olen nüüd üritanud jälgida järgnevat strateegiat:
1. Mitte liiga kassile peale käia vältimaks tema hirmutamist, st katsuma ma teda vägisi ei tiku ja järgi ka ei jookse.
2. Jätame magamistoa ukse öösiti lahti, et ta saaks meiega öösiti tutvuda kui ta ennast kindlalt tunneb (seda ta on teinud ka).
3. Õhtuti istun tema lähedal ja üritan teda mänguasjadega meelitada turvaliselt kauguselt. Samal ajal räägin temaga rahulikul häälel ja enamasti leban kas põrandal vms, sest temale meeldib raamaturiiulis istuda. Seega ei tundu ma madalalt nii hirmutav kui kõrgelt.
4. Olen näpu peale pasteeti pannud ja seda talle nuusutada andnud.
Tänaseks oleme jõudnud sellesse staadiumisse, et istun temast 20 cm kaugusel. Tema on raamturiiulis ja meie vahel on veel virn raamatuid. Me mängime distantsi pealt: toki otsas sulgedega ja mänguhiiretega (mina lükkan talle hiire, tema veeretab selle mingi hetk jälle minu suunas ja nii käib edasi-tagasi). Lisaks olen paar korda tema lähedusse oma käe või sõrme pannud ja siis ta on oma käpaga mind katsunud tasakesi. Kui ma siin niimoodi temaga tegelen ja natuke suletokiga paitan, siis ta nurrub mul kõva häälega ja hea meelega lööb mängimisel kaasa. Peidust välja ta veel tulla ei taha ja otseselt pai küsima ka ei tule. Hoiab siiski veel rohkem turvalist distantsi.
Ja nüüd peale pikka sissejuhatust küsimus: kas minu praegune lähenemine on õige olnud ja mida ma veel lisaks saaksin teha?
Suur aitäh vastuse eest ette!
Vastus: Marion Maksimov, Kasside Turvakodu asutajaliige, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Algatuseks pean õnnitlema uue pereliikme puhul ja tunnustama, et olete endale sellise väljakutse valinud. Kindlasti on see üks minu lemmikteemasid. Olen korduvalt nautinud seda, kuidas kannatlikkusega saab vormida endale suurepärase ja usaldava looma. Asjaga tegeledes ja igapäevaseid edusamme märgates kasvab omaniku ja looma vaheline suhe kindlasti palju tugevamaks, kui võrrelda sellega, et võtate endale varjupaigast juba nii-öelda valmis sõber nurru ja sülekassi.
Saan kindlasti öelda seda, et teie lähenemine on õige. Lisada on veel nõuanne, et kassi peaks siiski üritama kasvõi vastu tema tahtmist katsuda, sülle võtta ja silitada. Nii tekib usaldus. Kui ta juba vaikselt lubab end katsuda, siis proovige tasakesi hakata ka kõhtu katsuma. See on kassi jaoks väga isiklik piirkond, kuhu vabalt lastakse vaid väga usaldusväärseid tegelasi.
Igal-juhul kiitus teile kannatlikkuse eest!
Vastan hea meelega kõikidele küsimustele ka edaspidi. Kasside Turvakodust saab vajadusel minu e-posti aadressi ja telefoninumbri. Mul oleks väga hea meel saada ka tagasisidet, kas minu nõuanded on vilja kandnud.
Arvestades fakti, et kass on teil olnud vaid nädala, kuid laseb endale juba nii lähedale, siis võiks öelda, et see on paras ime. Kartlikud ja metsikumat sorti kiisud võivad kuid liikuda vaid öösiti ja elada "vanni all" peidus. Seega ma arvan, et teie kass on vägagi potentsiaalikas väike elukas.
Teie jutust järeldan, et otseselt stressi tal ei ole. Küsimus on puhtalt usalduses ja ka harjumuses (pigem vist isegi viimases). Kui ta ei tea, kui hea on pai, siis ei oska ta seda ka ju tahta. Te peate leidma siiski viisi temaga füüsiliselt kontakti luua. Seda ka siis, kui ta kardab või tundub, et talle ei meeldi.
Kasside Turvakodus käib asi nii, et süüa saab taltsutamist vajav kass vaid otse inimeselt. Kuna söök pole kogu aeg ees, siis on kass ilmselt näljane ja tahab kohe sööma asuda. Sel ajal on ta tavaliselt nõus ka puudutustega. Või kui kohe ei ole, siis mingi hetk harjub ja ei lase end sellest enam häirida. Selline käitumine aitab kassil aru saada, et olete sõber ja teiega seostub ainult hea - kaob nälg ja paigi hakkab täitsa mõnus tunduma.
Võib veel kasutada meetodit, kus võtate kassi sülle, rätiku sees, nii et vaid pea paistab välja. Seejärel silitate ja sügate vaikselt ning juurde räägite ilusal häälel. Kui tunnete, et kass lõdvestub või hakkab isegi nurruma, siis pistate ninapidi juba varasemalt valmis pandud (ja oodatud) toidukaussi. Ka see aitab tal aru saada, et pai on täitsa hea asi ja süles olemist pole vaja karta.
Küsimus: Kassi käpp on paistes, kuidas seda ravida?09.12.2011
Tere!
Kass oli paar päeva kadunud ning koju tulles oli tal tagumine käpp paistes ja väike haav käpa all, kus oli näha paar puu pindu. Pinnud olid haavale verega kinni kuivanud ning kass ei lasknud oma käppa ka eriti uurida. Paistetus on nüüd olnud juba 2 päeva ja jalga maha ei pane ta üldse. Hüppab 3 jala peal ringi. Sööb minimaalselt ja liivakastil ei käi nii nagu tavaliselt. Ravitseda eriti ei lase, peroksiidi lahusega puhastasin haava natuke. Kas tegu võib olla luumurruga ning kas on ilmtingimata vajalik loomaarsti juurde pöördumine? Kuna loomaarsti külastamine on üsna kulukas, siis hetkel finantsiliselt väga võimalust ei ole. Mida teha koduste vahenditega? Või kas on Tartus kvaliteetset ja soodsa hinnaklassiga veterinaari?
Aitäh!
Kass oli paar päeva kadunud ning koju tulles oli tal tagumine käpp paistes ja väike haav käpa all, kus oli näha paar puu pindu. Pinnud olid haavale verega kinni kuivanud ning kass ei lasknud oma käppa ka eriti uurida. Paistetus on nüüd olnud juba 2 päeva ja jalga maha ei pane ta üldse. Hüppab 3 jala peal ringi. Sööb minimaalselt ja liivakastil ei käi nii nagu tavaliselt. Ravitseda eriti ei lase, peroksiidi lahusega puhastasin haava natuke. Kas tegu võib olla luumurruga ning kas on ilmtingimata vajalik loomaarsti juurde pöördumine? Kuna loomaarsti külastamine on üsna kulukas, siis hetkel finantsiliselt väga võimalust ei ole. Mida teha koduste vahenditega? Või kas on Tartus kvaliteetset ja soodsa hinnaklassiga veterinaari?
Aitäh!
Vastus: Marion Maksimov, Kasside Turvakodu asutajaliige, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Ilmselt on veterinaari külastus siiski vajalik. Seni kuni pole võimalik minna, on haava puhastamine ainuõige tegevus. Jälgima peaks ka seda, et kass ise haava ei lakuks. Nii ei saa see paraneda ja läheb aina rohkem põletikku. Teie jutust võib järeldada, et pole ka välistaud, et käppa on sattunud mõni võõrkeha. Mõistlik on valida kliinik, kus oleks võimalik teha ka röntgenpilt.
Kindlat kliinikut ma teile soovitada ei oska, kuna ma pole Tartu loomakliinikutega kursis. Siinses portaalis vastab küsimustele ka veterinaar ühest Tartu loomakliinikust. Ehk uurida temalt, kus saaks teha vajaliku uuringu ja kus oleks kvaliteedi ja hinna suhe paigas.