Lemmikloomad

Tere. Aastal 2010 kevadel pidime magama panema oma 12-aastase basseti, kuna oli maokeerd. Nüüd 1,5 aastat hiljem võtsime 8-kuuse uue basseti ja siit ka küsimus, et mida peaks teadma toitumisest, et enam ei juhtuks seda. Oli väga kurb ja traagiline juhtum. Praegu saab Hillsi kutsikatele ja peale ka kodutoitu natukene 2 korda päevas. Mida võiks veel anda või mida teha, et kutsa oleks terve? Ta on meil pere lemmik, mitte jahi- või näitusekoer.

Tere,
Selline küsimus, et kas on võimalik treenida/koolitada kassi sõbralikumaks? Tegemist on emase kassiga, vanust 7 aastat. Teadlikult hoiab eemale, süles ei meeldi olla, pai eest jookseb ära ja kui proovida mängida, siis hüppab kätte kinni (kurjalt hammustab).

Tere. Selline mure, mis algas juba poolteist aastat tagasi. Nimelt tekkis kassi silmalaule väike haav. Varsti hakkas silm vett jooksma, läksime arsti juurde. Anti ussirohtu ja silmasalvi. Paremaks ei läinud midagi. Vahetasime arsti, tehti antibiootikumi süst, mis aitas kaheksaks kuuks. Siis hakkas silm uuesti vett jooksma ja tekkis nagu liigliha silmalaule. Uuesti arstile. Tehti ussitõrjet 2 korda 2 nädalase vahega ja antibiootikumi süsti. Silmasalvi ja tilkasid ka. Asi ei paranenud. Nüüd septembris käisime kolmanda silmalau operatsioonil kuigi tundus nagu oleks sinna kasvanud "liigliha". Opist on möödas kuu, aga muutusi ei näe. Silm on põletikus, vesine, krae ta ümber segab loomkese igapäevahoolitsust. Liigliha või kolmas silma laug on uuesti kasvanud. Mida teha? Palun soovitada kliinikut kuhu sellise murega pöörduda. Aitäh

Mul on 8-aastane ameerika kokkerspanjel. Mure selline, et koer ei taha üksi kodus olla, teatud aegadel haugub, mis hiljem läheb edasi ulumiseks. Mõte soetada haukumisvastane rihm, kas need rihmad tõesti toimivad? Spanjelil teadagi kael selline lodev, et kas peaks eelistama sprei või siis elektri varianti?

Umbes nädal tagasi muutus kassi nina mustaks, nagu oleks lihtsalt mullane (aastane isane õuekass) ja mõtlesime, et on värskeltküntud põllul hiiri püüdnud vms. Iga päevaga aga läks nina aina hullemaks, nüüd on kohe päris kärnas, ilusat roosat kassinina pole kuskil näha. Nädal tagasi tundus, et aevastas ka rohkem kui tavaliselt. Muidu aga loid pole, sööb endiselt suure isuga, mängib. Aga mis selle ninaga lahti on?

Tere,
Mul haigestus papagoi, on loid, ei häälitse ega lenda enam. Kardan, et võib ära surra, ei tea kuidas aidata. Väliselt on ilus, sulestik korras. Mul on kahtlus, et probleem on siseorganitega (magu). Kui istub, siis kogu aeg püüab säilitada tasakaalu. Kui kõnnib, siis vajub ühele poole. Hommikul ja õhtul püüdsin pipetiga tilgutada kummeli teed. Hommikul isegi ei osutanud vastupanu, päeval aga üritas eest ära põgeneda.
Kuhu peaksin pöörduma, et saaks mu väikest lindu veel päästa?

Olen see, kes kirjutas ameerika kokkerspanjeli nahaprobleemidest. Panin täna koera autosse ja käisin linnas loomakliinikus ära. Arst ütles, et koer on tubli ja natuke veel vaja maha saada kaalust (umbes 5 kg ja toidukogused, mis koerale annan, pidid jääma samaks ja ka füüsiline koormus). Naha kohta ütles niipalju, et koeral on kärntõve tagajärjel tekkinud nahapõletik. Tehti süst ja määrati 2-nädalane antibiootikumide kuur (tablettide näol). Põletik tekkis kuna kärntõve ravi ei alustatud kohe (kohalik arst ei osanud diagnoosi panna) ja venis pikale. Mingeid proove ei võetud rohkem ja leppisime kokku, et 2 nädala pärast läheme uuesti vastuvõtule ja kui vaja määratakse uus ravikuur. Kas oleks pidanud laskma siiski proovid võtta? Arst ütles, et see põletik polegi väga hull ja mulle ainult tundub nii, kuna ta on minu koer ja olen lihtsalt mures (ühesõnaga muretsen asja suuremaks). Kas siiski on endiselt põhjust muretsemiseks või lasen tablettidega edasi?
Aitäh Teile!

Tervist,
Selline küsimus et, meil on 5-aastane Bernhardiini preili (tõupaberitega). Me pole temaga kordagi näitustel käinud aga olen kuulnud seda, et kui koeraga näitustel pole käidud siis järglastele tõupabereid ei antagi! Kas on nii (kas me ei saagi oma koerale paberitega kutsikaid) või on siiski mingi võimalus?
Tänud!

Tere!

Võtsin kevadel kuulutuse kaudu Ameerika kokkerspanjeli: 8-aastase ja ta oli ka ülekaaluline (kaalus 30 kg). Panin kohe dieedile ja kui ta oli alla võtnud juba 10 kg hakkas ennast sügama (see oli suvel). Tagumise käpaga kratsis esimese käpa alt lõhki ja sinna tekkisid haavad ja koorikud ja siis lõpuks tuli ka teisele poole. Käisin ka loomaarstil ja öeldi et kärntõbi, tegi süsti ja pani turjale rohtu ja andis kreemi ja šampooni millega pesta. Kreemitasin nädala ja ikka ei läinud üle ja kordasime ravi (süst ja turjale rohi) ja nüüd saanud juba 3 korda seda aga ikka ei ole paranenud. Kestnud ravitsemine üle 1 kuu juba. Karva ajasin lühikeseks, et parem kreemitada oleks. Käppade juurest on haavad ja koorikud peaaegu kadunud aga mõni päev tagasi tuli pea peale punane ja kõva koorik ja see on edasi levinud kuni poolde selga (mitte üks suur lärakas, vaid nahavoldikeste pealt). Ja käppasid lakub ka kogu aeg (haudunud ei ole ja karv ilusti lõigatud) ja sinna olen pannud kartulitärklist, et liigsest süljest hauduma ei läheks. Ei oska enam midagi teha selle nahaprobleemiga. Äkki oskate nõu anda. Magama ei tahaks ka panna, sest olen pool aastat päevast päeva kogu oma aja selle toreda kutsa jaoks pühendanud (tuues oli tal silmapõletik ja kõrvapõletik ja karv oli pulstunud). Tahaks nii väga, et see koer saaks lõpuks terveks, sest tema jaoks on see aeg olnud raske.

Mul on väga suur mure seoses kassiga. Kass on umbes 7 aastane ja ei ole kordagi arsti visiidil käinud, ainuüksi õue on teda väga raske saada. Kunagi õueviimine õnnestus, kuid seda ka sunniviisil. Välikeskkond on talle tõeliselt hirmutav ja vastuvõetamatu. Tunnen, et kassil on suur depressioon. Samuti külaliste suhtes on ta väga pelglik. Kass on elanud samas kohas 7 aastat. Mitmeid aastaid tagasi kolis ema välismaale, mistõttu jäime kolmekesi - mina, õde ja kass. Argipäeva kohustuste tõttu (kool, töö, väljaskäimised) viibis kass ka palju aega üksinda kodus. Millalgi sai võetud kaasüürnikud aastaks ajaks, kellega meil olid suhted head, kuid keda kass omaks ei võtnud. Arvan, et võõras inimene ei suuda leida kassiga nii erilist kontakti, kui oma pereliige. Üüriliste lahkudes kolis taas uus üürnik, kes elab meil siiani, kuid kes tegeleb enda kohustustega. Probleemide tõttu õega olin sunnitud vahetama ise elukohta, kus omanik lemmikloomade kaasavõtmist ei aktsepteerinud. Jõudsin arvamusele, et kassilt võtta tema kindlus ja üks perenaistest - õde, ei oleks õige. Seetõttu hakkasin käima aeg-ajalt kassi vaatamas, et tal kõik eluks vajalik - toit ja jook alati olemas oleks. Nüüd sel septembril õde teatas kolimisest välismaale ja uutest üürnikest. Arutasime õega kassi kolimist minu juurde, kuna leidsime poisiga endale uue omaette üürikorteri. Teda kolima hakates ja kassipuuri pannes, hakkas kass küünistama ja püüdis põgeneda meie haardest. Jätkuvalt elab kass samas korteris ja algselt käisin ma iga päev teda vaatamas kuni tekkis probleem üürnikega, kuna ise ei tasu seal arveid aga viibisin iga päev. Seetõttu sõlmis õde üürnikega kokkuleppe, et hakkan 2 x nädalas käima kõike vajalikku toitu/liiva toomas ning nemad toidavad ja hoiavad korras kassitualetti. Ostsin/ostan kassile väärtuslikku toitu (royal canin, querme), laktoosivaba kassipiima. Uued üürnikud (ema ja väike poiss) väidavad, et ei ole probleem teda vaadata ja toita, kuid minu süda valutab. Samas hea, kui on paiksed ja korralikud üürnikud, kes veedavad õhtud kodus, nii on kassil seltsi. Rääkisin probleemist ka loomapoe töötajaga ning tema arvas, et igal juhul on parem jätta ta sinna ja käia lihtsalt vaatamas, kui võtta ära tema kindlus. Ei tea mida mõelda, tahan, et kass vabaneks hirmudest ja suudaks olla õnnelik. Ma olen ise juba suures depressioonis, sest ei suuda elada teadmises, et olen ta justkui kaotanud ja ehk tunneb kass, et oleme ta õega hüljanud. Mis on Teie hinnang olukorrale? Kuidas saada kass enda juurde ilma temapoolse kartuseta? Mis oleks kassile parim?