Loomaarst

Mul on väga suur mure seoses kassiga. Kass on umbes 7 aastane ja ei ole kordagi arsti visiidil käinud, ainuüksi õue on teda väga raske saada. Kunagi õueviimine õnnestus, kuid seda ka sunniviisil. Välikeskkond on talle tõeliselt hirmutav ja vastuvõetamatu. Tunnen, et kassil on suur depressioon. Samuti külaliste suhtes on ta väga pelglik. Kass on elanud samas kohas 7 aastat. Mitmeid aastaid tagasi kolis ema välismaale, mistõttu jäime kolmekesi - mina, õde ja kass. Argipäeva kohustuste tõttu (kool, töö, väljaskäimised) viibis kass ka palju aega üksinda kodus. Millalgi sai võetud kaasüürnikud aastaks ajaks, kellega meil olid suhted head, kuid keda kass omaks ei võtnud. Arvan, et võõras inimene ei suuda leida kassiga nii erilist kontakti, kui oma pereliige. Üüriliste lahkudes kolis taas uus üürnik, kes elab meil siiani, kuid kes tegeleb enda kohustustega. Probleemide tõttu õega olin sunnitud vahetama ise elukohta, kus omanik lemmikloomade kaasavõtmist ei aktsepteerinud. Jõudsin arvamusele, et kassilt võtta tema kindlus ja üks perenaistest - õde, ei oleks õige. Seetõttu hakkasin käima aeg-ajalt kassi vaatamas, et tal kõik eluks vajalik - toit ja jook alati olemas oleks. Nüüd sel septembril õde teatas kolimisest välismaale ja uutest üürnikest. Arutasime õega kassi kolimist minu juurde, kuna leidsime poisiga endale uue omaette üürikorteri. Teda kolima hakates ja kassipuuri pannes, hakkas kass küünistama ja püüdis põgeneda meie haardest. Jätkuvalt elab kass samas korteris ja algselt käisin ma iga päev teda vaatamas kuni tekkis probleem üürnikega, kuna ise ei tasu seal arveid aga viibisin iga päev. Seetõttu sõlmis õde üürnikega kokkuleppe, et hakkan 2 x nädalas käima kõike vajalikku toitu/liiva toomas ning nemad toidavad ja hoiavad korras kassitualetti. Ostsin/ostan kassile väärtuslikku toitu (royal canin, querme), laktoosivaba kassipiima. Uued üürnikud (ema ja väike poiss) väidavad, et ei ole probleem teda vaadata ja toita, kuid minu süda valutab. Samas hea, kui on paiksed ja korralikud üürnikud, kes veedavad õhtud kodus, nii on kassil seltsi. Rääkisin probleemist ka loomapoe töötajaga ning tema arvas, et igal juhul on parem jätta ta sinna ja käia lihtsalt vaatamas, kui võtta ära tema kindlus. Ei tea mida mõelda, tahan, et kass vabaneks hirmudest ja suudaks olla õnnelik. Ma olen ise juba suures depressioonis, sest ei suuda elada teadmises, et olen ta justkui kaotanud ja ehk tunneb kass, et oleme ta õega hüljanud. Mis on Teie hinnang olukorrale? Kuidas saada kass enda juurde ilma temapoolse kartuseta? Mis oleks kassile parim?