Kindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas LKF hüvitab kahju, kui mingi liiklusvahendiga on minu kinnistu piirdeaeda kahjustatud?24.07.2013

Avastasin, et minule kuuluva kinnitu piirdeaeda on mingi liiklusvahendiga kahjustatud. Kuidas peaks käituma, kas teavitama kõigepealt politseid? Olen kuulnud, et LKF on maksnud ka sellised kahjusi kinni, mille põhjustaja ei ole teada. Kuidas on kõige õigem käituda ja kelle poole pöörduda?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

LKF hüvitab tundmatuks jäänud mootorsõidukiga tekitatud kahju liikuskindlustuse seaduses sätestatud ulatuses.

Teavitage juhtunust politseid ja esitage nõue LKF-ile (näiteks e-postiga aadressil lkf@lkf.ee). Teate politseile ja nõude LKF-ile võite esitada samaaegselt. Nõudes märkiga muu hulgas kogu teave, mis Teil juhtunust on (näiteks mis juhtus, mis ajal juhtus, millal juhtunu avastasite, kes võis kahju põhjustada, kas ja mida olete teinud kahju põhjustaja selgitamiseks). Samuti märkiga oma hinnang kahju suurusele ja võimalusel lisage fotod sündmuskohast ja kahjustunud varast.

Peale teate saamist võtab LKF Teiega ühendust asjaolude täpsustamiseks.
 

Küsimus: Kas mina, kui avarii põhjustaja, pean nüüd maksma kindlustusele teise auto remondi?22.07.2013

Põhjustasin autoga tagurdades avarii. Ülevaatus ja kindlustus olid mõlemal autol olemas. Kas mina, kui süüdlane, pean nüüd maksma kindlustusele teise auto remondi?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse lepingut sõlmides olete kindlustanud oma vastutuse, mis võib tekkida mootorsõidukiga kahju tekitamisel. Lepingus kokkulepitud ulatuses hüvitab kindlustusandja Teie eest Teie tekitatud kahju.

Tavaliselt ei ole liikluskindlustuse kindlustusandjal õigust kahju tekitajalt väljamakstud hüvitist tagasi nõuda. Hüvitis nõutakse tagasi vaid liikluskindlustuse seaduses nimetatud erijuhtudel. Näiteks, kui kahju on tekitatud tahtlikult, kahju tekitaja oli alkoholijoobes vmt.

Üksnes seetõttu, et olete põhjustanud liiklusõnnetuse, ei pea Te kindlustusandjale väljamakstud hüvitist korvama.
 

Küsimus: Kas hüvitise võib määrata ühe auto turuhinna järgi või peab aluseks võtma ka välismaa turuhinnad?17.07.2013

Tere,
Kas turuhinda võib määrata vaid ühe auto järgi, mis avarii ajal meie autoturul oli? Või tuleb sellisel juhul abisse võtta välismaa turg? Kas on olemas ka mingi miinimummäär mille järgi turuhind võetakse?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Sõiduki väärtuse hindamisel on üheks aluseks samalaadsete sõidukite müügipakkumised. Kindlaid reegleid, mitut võrdlevat pakkumist tuleb kasutada, ei ole. Võrdlevaid pakkumisi peaks olema mõistlik hulk, tavaliselt kolm kuni viis. Üks võrdlev müügipakkumine ei ole tavaliselt piisav hulk. Vajadusel tuleb arvestada müügipakkumistega välismaal. Sellisel juhul tuleb arvestada välisriigi ja Eesti üldist erinevust sõidukite müügipakkumistes. Samuti võib kasutada varasemate perioodide müügipakkumisi.
 

Küsimus: Kas kindlustus nüüd ei korvagi, kuna olid jääknähud, kuigi pidin õnnetuse ärahoidmiseks kraavi sõitma?16.07.2013

Tere! Minul selline probleem ,et olen avariis kannataja pool. Pidin oma autoga teelt välja sõitma, et lauskokkupõrget teise autoga ära hoida. Nimelt sõitis see teine sõiduk vasakul pool teed minu sõidusuunas mulle vastu. Nüüd minu auto mahakandmisele. Käis kohal ka politsei. Kuna eelmine päev olin joonud, olid mul jääknähud. Kas kindlustusel on õigus mind jätta sellepärast kahju hüvitisest ilma? Kuigi hoidsin ju suurema avarii ära.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandjal on õigus vähendada hüvitist (näiteks sõidukijuhi raske hooletuse korral) või sellest keelduda (sõidukijuhi tahtluse korral), kui liiklusreegleid on rikutud viisil, mis oluliselt on suurendanud kindlustusriski (näiteks sõiduki juhtimine alko- või narkojoobes või juhtimisõiguseta, lubatud sõidukiiruse ületamine olulisel määral, suverehvide kasutamine talvel) ja mõjutanud liiklusõnnetuse tekkimist.

Kindlustusandjal on õigus hüvitist vähendada nii palju, kui palju rikkumine mõjutas õnnetuse toimumist ja õnnetuses tekkinud kahju suurust.
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus avariis kannatada saanud töötaja haiguhüvitis välja nõuda süüdlase kindlustusest?20.06.2013

Meie töötaja sattus jalakäijana liiklusavariisse ning sellega seoses on ta pikemat aega töövõimetuslehel. Vastavalt ravikindlustusseadusele olime meie tööandjana kohustatud temale maksma haigushüvitist 4.-8. haiguspäeva eest.
Kas tööandjal on õigus ka tema poolt tehtud täiendav kulu haigushüvitise näol kindlustusseltsist, kus oli kindlustatud avarii tekitanud auto, tagasi nõuda?
Kui jah, siis kas on ka olemas mingid konkreetsed blanketid või kord, kuidas see käib.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumis kannatanu tööandjal on õigus nõuda kindlustusandjalt kannatanule väljamakstud haigushüvitise korvamist.

Ajutise töövõimetuse hüvitisest ja nõude esitamisest vt täpsemalt siit http://www.lkf.ee/images/files/Ajutine_TV_teavekliendile(3).pdf

Viidatud kirjeldus on suunatud eelkõige kannatanule. Tööandja peaks esmalt selgitama välja kindlustusandja, kellel on kahju hüvitamise kohustus. Seejärel peaks tööandja pöörduma kindlustusandja poole täpsustamaks, mis teavet peale nõude kindlustusandja vajab. Võib eeldada, et kindlustusandja on kannatanu nõuet juba käsitlenud ja hulk teavet on kindlustusandjal juba olemas.

Kindlustusandja kohta on mõistlik küsida esmalt teavet kannatanult. Samuti saab kindlustusandja teada LKF-i veebilehel oleva päringu abil sisestades õnnetuse kuupäeva ja sõiduki, millega kahju põhjustati, registreerimismärgi. Päring LKF-i veebilehel https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.kindlustuskate?plang=EST
 

Küsimus: Kas kindlustus lähtub hüvitamisel minu hinnangust auto väärtuse kohta või turuhinnast?17.06.2013

Tervist,
Olen liiklusõnnetuses kannatanu pool ja kindlustusele selgituste andmisel kirjutasin oma arvamuse hinnast väiksema kui tegelikult arvan. Kuna turuhind on tegelikult palju kõrgem, siis kas on oht, et liikluskindlustus korvab mulle pigem selle summa, mille ma kirjutasin või siiski selle, mis on tegelik turuväärtus sellisel autol?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandjal on kohustus hüvitada liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju. Sõiduki puhul lähtutakse turuhinnast. Kui olete esitanud kindlustusandjale nõude väiksemas summas, siis pöörduge kindlustusandja poole oma nõude täpsustamiseks.
 

Küsimus: Kas avariis kahjukannataja osaühing peab oma auto remondiarve käibemaksu ise kinni maksma kuna kindlustus keeldub?14.06.2013

Tere,
Küsimus on seoses sõidukikahju hüvitamisega juriidilisele isikule (käibemaksukohuslane) liiklusõnnetuse korral. Sõiduautole, mis kuulub OÜ-le, sõideti tagant otsa. Otsasõitja tunnistas süüd ning sõiduk viidi nädal hiljem remonditöökotta. Kindlustusseltsi poolt väljastatud garantiikiri ütleb, et liikluskahju eest vastutab 100%-liselt õnnetuse põhjustaja ehk siis sõiduk, mis sõitis tagant otsa.
Remondiettevõte koostas sõiduki taastamisremondi kalkulatsiooni kindlas summas, millele lisandus käibemaks, kuna remondiettevõte on käibemaksukohuslane.

OÜ, kelle sõidukile otsa sõideti ja on kahjukannataja, sai vastavalt kindlustusseltsi ettekirjutusele remondiettevõttelt arve taastamisremondi summas (mille hüvitamise kiitis heaks kindlustus) pluss käibemaks. Autoremonditöökoja arvel olevat käibemaksu keeldub kindlustusselts maksmast.

Nimelt toob kindlustusselts garantiikirjas esile käibemaksuseaduse paragrahv 29 lõige 1. Ühesõnaga keeldub kindlustusselts maksma remonditöökoja arvele lisatud käibemaksu ning soovitab ning nõuab seda käibemaksu sisse kahjusaajalt, kes siis peaks selle sisendkäibemaksuna maha arvama järgmisel kuul.

Kas selline käitumine kindlustusseltsi poolt on seaduslik ning mida teha arvega, mille esitas OÜ-le autoremonditöökoda? Liikluskindlustusseadust lugedes tundub, et kohustuslik liikluskindlustus ongi selleks, et kahjukannataja ei peaks midagi maksma.

Sama kindlustusseltsiga ning sama autoremonditöökojaga on ka teine kogemus - OÜ autoga, mis ei olnud käibemaksukohuslane juhtus liiklusõnnetus, kuid siis oli kindlustusselts nõus remonditöökoja esitatud arvel käibemaksu tasuma ning mingeid sekeldusi ei esinenud.

Kas OÜ-dele, kes on käibemaksukohuslased, kehtivad liikluskahju hüvitamisel teised nõuded, kui eraisikutele ning mitte käibemaksukohuslastele? Kas kahju kannatajad peavad enda vahenditest hakkama tasuma remondiarveid ning hiljem riigilt käibemaksu tagasi küsima?

Garantiikiri mainib ka, et nad on nõus autoremonditöökojale hüvitama taastamisremondi summa ilma käibemaksuta ning ütlevad, et käibemaks tuleks tasuda auto valdajal (kahju kannatajal).

Tekkinud olukord on väga ebameeldiv, sest OÜ on tehtud võlglaseks autoremonditöökoja ees.

Tänan Teid!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju hüvitamisel tuleb kindlustusandjal järgida küsimuses toodud asjaolude osas kaht põhimõtet:

a. kindlustuslepingu eesmärk, kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud, peab saama täidetud;
b. ei tohi tekkida olukorda, kus kahjustatud isik saab kindlustusjuhtumi toimumisest ja kahju hüvitamisest kasu.

Kui kahjustatud isik on õigustatud riigilt tasutud käibemaksu tagasi saama, siis on kahjustatud isikul kohustus teha tegevusi käibemaksu tagasisaamiseks (kahju vähendamise kohustus). Tasutud käibemaksu riigilt tagasi saades ei ole selles osas tegu kahjuga. Kui kindlustusandja loeks kahju hulka ka remondiarvelt tasumisele kuuluva käibemaksu, mille kahjustatud isik hiljem riigilt tagasi saab, tekib olukord, kus kahjustatud isik saab kindlustusjuhtumist kasu.

Teisalt ei saa kindlustusandja nõuda, et kahjustatud isik finantseeriks ise remondiarve käibemaksu osa selle tasumisest remondiettevõttele kuni riigilt tagasisaamiseni. Kui kahjustatud isik soovib, siis tasub kindlustusandja ka käibemaksu osa ja kahjustatud isik peab selle hiljem kindlustusandjale tagasi maksma.

Üksikasjalikumalt vt siit http://www.lkf.ee/images/files/Hyvitis_km_liiklus(1).pdf
 

Küsimus: Kuidas saab auto kasutaja vormistada kindlustuse, kui ma ise olen pikemat aega välismaal?12.06.2013

Lähen pikemaks perioodiks eemale, kuid soovin olla auto omanik. Seda kasutab keegi teine, kuidas käib kindlustuse tegemine?
Kindlustus lõpeb, kui ma ise juba eemal ja alati teinud 3 kuu kaupa. Kuidas tema saab teha ise autole kindlustust? Load saab ka alles minu minekust ühe kuu pärast. Kas on võimalik teha ja kui on siis kuidas, nii et mulle ei tule koju enam kirja. Ja mina ise ei kasuta
autot pikalt, kui ma läinud.
Aitäh!

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Liikluskindlustuse kindlustusvõtja on seaduse järgi alati sõiduki omanik. Kui sõiduki omanik personaalselt ei saa lepingut sõlmida, siis saate volitada kedagi teist enda nimel lepingut sõlmima. Sellisel juhul olete Teie kindlustusvõtja ja lepingusse märgitakse esindajaks Teie volitatud isik.

Kui soovite, et kindlustusandja saadaks teate kindlustusperioodi lõppemisest teisele isikule, siis teavitage kindlustusandjat oma soovist ja paluge teade saate teise isiku nimele ja aadressile.
Asjaolu, et Teie esindajal kindlustuslepingu sõlmimisel ei ole auto juhtimise õigust, ei oma tähendust.
 

Küsimus: Kuidas tegutseda kui ei ole rahul kindlustusfirma otsusega?11.06.2013

Sõber sõitis minu autoga väga õrnalt teisele tagant sisse ning tehti kindlustusjuhtum. Mure selles, et kannatanu kahjud kindlustuse väitel on ligi 400 eurot aga see pole tõsi. See sõber, kes põhjustas, töötab ise autotöökojas ja teab, et tema kahjud on umbes 50 euro kanti (kannatanu auto umbes 10a vana väärtusega ca 5000€). Minu autol läks puruks ainult numbrimärgi hoidja (2€) ja väiksed kriimud stangel (10€ umbes). Äkki oskate öelda kuidas peaksin edasi tegutsema, sest oma kindlustusse helistades öeldi lihtsalt, et sellised ongi remondi summad ja midagi edasi polegi teha. Tõenäoliselt remonditi igasugu muid vigu ka, mis olid juba enne õnnetust olemas.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui Te ei ole rahul liikluskindlustuse kindlustusandja otsusega, siis esitage kindlustusandja otsusele omapoolsed põhjendatud vastuväited ja püüdke kindlustusandjaga läbi rääkida. Kui Te kindlustusandjaga kokkuleppele ei saa ja olete jätkuvalt arvamusel, et kindlustusandja otsus on vale, siis saate pöörduda vaidluse lahendamiseks kindlustuse vaidluskomisjoni, vt siit: http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et

Esitatud küsimusest ei selgunud täpselt, mis põhjusel Te kindlustusandja otsuse vaidlustate.
 

Küsimus: Kui kahju käsitlemise ajal toimus kaks kahjujuhtumit, kas siis arvestatakse maha ka kahekordne omavastutus?07.06.2013

Kui ühe kahju käsitlemise ajal on toimunud kaks kahjujuhtumit (kahel päeval järjest - auto jäi tee äärde seisma esisilla purunemise tõttu ja seejärel rüüstati) ning nende koosmõjul ei ole otstarbekas autot taastada, kindlustus tahab autot hüvitata (lepinguväärtus 4500€ kuid kindlustus on seisukohal, et auto maksab vaid 3900€ - 2x omavastutus kokku 400€ ehk kätte jääks ainult 3500€). Kas peaksin sellega nõustuma? Kas nad tohivad lepingus olevat 4500€ oma suva järgi vähendada, kui analoogsete lisadega autod maksavad 4500 ja rohkem?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Omavastutuse suurus lepitakse kokku sõidukikindlustuse lepingus. On tavaline, et omavastutus on ühe kindlustusjuhtumi kohta. Seega, kui toimus kaks kindlustusjuhtumit, siis arvatakse mõlema kahju hüvitisest maha omavastutus. Küsimuses kirjeldatud olukord on tavapäratu ja mõistlik on omavastutuse kohaldamine selles olukorras kindlustusandjaga läbi rääkida.

Sõidukikindlustuse kindlustuslepingus lepitatakse kokku kindlustussumma. Kindlustussumma on kindlustusandja hüvitamiskohustuse ülempiir ja see on kindlustusmakse määramise aluseks. Teisalt piirneb kindlustusandja vastutus tekkinud kahjuga. Seega sõiduki hävimisel piirneb kindlustusandja vastutus tavaliselt sõiduki tegeliku väärtusega ka siis, kui lepingus kokkulepitud kindlustussumma on suurem. Kui Teie arvates on kindlustusandja hinnang sõiduki väärtusele vale, siis esitage oma hinnang koos põhjendustega.

Kui te ei jõua kindlustusandjaga kokkuleppele, siis on Teil võimalik püüda vaidlust lahendada kindlustuse lepitusorganis. teave lepitusorgani koht vt siit http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=165&Itemid=232&lang=et