Kindlustus
Küsimus: Kas kindlustusmakse tasumisega viivitamise korral pean liiklusõnnetuse kahju kindlustusele kinni maksma?12.02.2014
Tere!
Toimus liiklusavarii (kahe sõiduki kokkupõrge) ning olen selles süüdi. Sõidukil oli liiklusõnnetuse ajal kehtiv liikluskindlustuskaitse (kontrollisin LKF lehelt). Pöördusin avariipäeval kindlustusandja poole ning sain teada, et kindlustusmakse oli jäänud tähtaegselt tasumata (esimene makse ja esmakordne viivitamine), see paluti tasuda kohe avariipäeval (5 päevase hilinemisega, arvestati ka viivist). Teatasin, et minu sõiduk on avariiline ja liikluskõlbmatu. Kindlustus saatis 8 päeva hiljem liikluskindlustuspoliisi lõpetamise teate (lepingu lõpetamise teade), et seoses sõiduki mittekasutamisega liikluses on poliis muudetud maksevabaks. Enammakstud kindlustusmakse tagastati. Koos lepingu lõpetamise teatega saadeti kahjujuhtumiks tunnistamise otsus, kus on kirjas, et liiklusõnnetuse põhjustaja tsiviilvastutus on kindlustatud ning kindlustus hüvitab kahju saajale tekitatud liikluskahju, kuid lähtuvalt asjaolust, et kindlustusvõtja on rikkunud oma lepingus sätestatud kohustusi, on kindlustusfirmal vastavalt liikluskindlustusseadusele õigus esitada kindlustusvõtjale tagasinõue makstud hüvitise ulatuses. Ühelegi paragrahvile, millest selline õigus tuleneb, viidatud ei ole. Kas viiepäevane kindlustusmakse tasumisega viivitamine toob kindlustusvõtjale (õnnetuse põhjustajale) kaasa kohustuse tasuda kindlustusfirmale kogu liiklusõnnetusega tekitatud kahju? Tänan vastuse eest ette!
Toimus liiklusavarii (kahe sõiduki kokkupõrge) ning olen selles süüdi. Sõidukil oli liiklusõnnetuse ajal kehtiv liikluskindlustuskaitse (kontrollisin LKF lehelt). Pöördusin avariipäeval kindlustusandja poole ning sain teada, et kindlustusmakse oli jäänud tähtaegselt tasumata (esimene makse ja esmakordne viivitamine), see paluti tasuda kohe avariipäeval (5 päevase hilinemisega, arvestati ka viivist). Teatasin, et minu sõiduk on avariiline ja liikluskõlbmatu. Kindlustus saatis 8 päeva hiljem liikluskindlustuspoliisi lõpetamise teate (lepingu lõpetamise teade), et seoses sõiduki mittekasutamisega liikluses on poliis muudetud maksevabaks. Enammakstud kindlustusmakse tagastati. Koos lepingu lõpetamise teatega saadeti kahjujuhtumiks tunnistamise otsus, kus on kirjas, et liiklusõnnetuse põhjustaja tsiviilvastutus on kindlustatud ning kindlustus hüvitab kahju saajale tekitatud liikluskahju, kuid lähtuvalt asjaolust, et kindlustusvõtja on rikkunud oma lepingus sätestatud kohustusi, on kindlustusfirmal vastavalt liikluskindlustusseadusele õigus esitada kindlustusvõtjale tagasinõue makstud hüvitise ulatuses. Ühelegi paragrahvile, millest selline õigus tuleneb, viidatud ei ole. Kas viiepäevane kindlustusmakse tasumisega viivitamine toob kindlustusvõtjale (õnnetuse põhjustajale) kaasa kohustuse tasuda kindlustusfirmale kogu liiklusõnnetusega tekitatud kahju? Tänan vastuse eest ette!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kindlustusmakse tasumine on kindlustusvõtja põhikohustus.
Seega, kui põhjustasite liikluskindlustuse juhtumi ajal, mille eest liikluskindlustuse kindlustusmakse oli tasumata, on Teil kohustus tasuda kindlustusandjale väljamakstud hüvitis ja kahju käsitlemise kulud. Pöörduge kindlustusandja poole palvega tagasinõudest loobuda või seda vähendada, tuues välja asjaolud, mis selgitavad võla tekkimist."
Küsimus: Kas minu autoga sõbra poolt põhjustataud avarii muudab mulle kindlustuse kallimaks?10.02.2014
Soovin küsida selle kohta, et mis juhtub siis, kui laenan enda autot sõbrale ning sõber põhjustab avarii ning on ise süüdi. Kas siis tõuseb minu kindlustuse riskikoefitsient, kuna auto ja poliis on minu nimel?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimus: Kuidas käituda koduloomaga toimunud autoavarii korral, kes peab kellele maksma, kehtiv poliis oli olemas?10.02.2014
Juhtus liiklusõnnetus koduloomadega. See oli pimedal ajal ning lahti oli pääsenud pullikari. Kurvist väljasõites toimus kokkupõrge ühe loomaga autoteel. Loomal murdus üks sarv, jooksis edasi väliselt ei juhtunud rohkem midagi. Autol oli vigastusi rohkem (esiklaas katki, kapott mõlkis, küljepeegel katki...). Kohal käis ka politsei, sõitja oli kaine, aitas otsida kodulooma omanike kontaktid. Sinna sai ka helistatud, et on juhtunud selline asi. Helistasin ka oma kindlustuse kahjukäsitlusse, öeldi, et ei ole midagi teha, peab ka pulli üle vaatama äkki sai ka kahju. Me ei teadnud aadressi öelda ülevaatamiseks ja telefoni ka loomaomanik enam vastu ei võtnud.
Kuidas on kodulooma juhtumitega, kes peab kellele maksma, kehtiv poliis oli olemas? Kes oleks pidanud loomaomanikega kontakti võtma?
Kuidas on kodulooma juhtumitega, kes peab kellele maksma, kehtiv poliis oli olemas? Kes oleks pidanud loomaomanikega kontakti võtma?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui Teil oli liikluskindlustuse leping ja poliis, siis liikluskindlustuse seaduses määratud mahus hüvitab looma omanikule tekkinud kahju Teie kindlustusandja.
See, kas teil on õigus esitada nõue sõiduki kahjustuste hüvitamiseks looma omaniku vastu, sõltub asjaoludest, kuidas õnnetus juhtus.
Küsimus: Kas sõiduki kindlustus kehtib, kui poliisi eest on arve välja saadetud, kuid see on tasumata?10.02.2014
Tere!
Helistasin kindlustusse 20.07.2013 ja soovisin autole teha kindlustuse sõiduki kasutamiseks (leping oli olemas aga kehtivat poliisi ei olnud kuna autot ei kasutatud). Lubati teha järgmisest päevast ja saata ka arve. Arvet ei tulnud, ei saanud millegi alusel maksta. Oli suvi puhkuste aeg, läks endal ka meelest kontrollida. Poeg läks autoga sõitma, juhtus väike kokkupõrge 02.07.2013. Ikka ei tulnud veel arvet, mille alusel maksta ei kirja teel ega elektrooniliselt. Kindlustus väidab, et saatsid arve uuesti 15.07.2013, mida me ei ole ikka kätte saanud. Helistasin augusti keskel uuesti, siis lõpuks saadeti arve ja makstud sai 21.08.2013 kolmeks kuuks nagu juunis kokku leppisime kuigi poliisi lõpuni oli jäänud üks kuu. Nüüd 30.01.2014 nõuab kindlustus meie käest teisele autole tekitatud kahju eest 364,81 lisaks käsitluskulud 51,13 maksmist 10 päeva jooksul. Liiklusõnnetuse teabelehele on politsei kirjutanud meie auto poliisinumbri.
Mida teha, me ei ole sellega nõus kuna süü ei ole ühepoolne?
Helistasin kindlustusse 20.07.2013 ja soovisin autole teha kindlustuse sõiduki kasutamiseks (leping oli olemas aga kehtivat poliisi ei olnud kuna autot ei kasutatud). Lubati teha järgmisest päevast ja saata ka arve. Arvet ei tulnud, ei saanud millegi alusel maksta. Oli suvi puhkuste aeg, läks endal ka meelest kontrollida. Poeg läks autoga sõitma, juhtus väike kokkupõrge 02.07.2013. Ikka ei tulnud veel arvet, mille alusel maksta ei kirja teel ega elektrooniliselt. Kindlustus väidab, et saatsid arve uuesti 15.07.2013, mida me ei ole ikka kätte saanud. Helistasin augusti keskel uuesti, siis lõpuks saadeti arve ja makstud sai 21.08.2013 kolmeks kuuks nagu juunis kokku leppisime kuigi poliisi lõpuni oli jäänud üks kuu. Nüüd 30.01.2014 nõuab kindlustus meie käest teisele autole tekitatud kahju eest 364,81 lisaks käsitluskulud 51,13 maksmist 10 päeva jooksul. Liiklusõnnetuse teabelehele on politsei kirjutanud meie auto poliisinumbri.
Mida teha, me ei ole sellega nõus kuna süü ei ole ühepoolne?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui sõidukiga põhjustatakse kahju ajal, mil poliisi ei olnud väljastatud, võib kindlustusandja teisele poolele makstud hüvitise kahju põhjustajalt tagasi nõuda. Küsimuses toodud asjaolud viitavad sellele, et kindlustusandja ei olnud poliisi väljastanud, sest makse oli tasumata.
Kui soovite kindlustusandja tagasinõuet vaidlustada, siis saate seda teha kindlustuse vaidluskomisjonis. Enne vaidluskomisjoni pöördumist mõelge läbi, millele tuginete oma vastuväites ehk millega on vabandatav see, et Te ei veendunud poliisi olemasolus.
Küsimus: Mille alusel kindlustusselts määrab liiklusõnnetuses hävinenud auto hüvitise turuhinna järgi?05.02.2014
Kuidas kindlustusselts määrab liiklusõnnetuses hävinenud auto hüvitise turuhinna järgi? Kindlustaja väitel määravad nad auto turuhinna täpselt sama marki sõiduauto hinna järgi. Samas ei ole müügis ühtki samaväärset ja sama marki sõiduautot, seega ka võimalust täpselt sama auto ostmiseks. On müügis samaväärseid sõiduautosid, mis teist marki, kuid samade omaduste ja samasuguses seisukorras olevaid.
Lugedes Võlaõigusseadust, saan aru, et hüvitada tuleb samaväärse asja turuhind.
Mis on samaväärne ese (auto)?
Kas saan väga valesti aru, kui eeldan, et samaväärne auto on auto, millel on samad omadused kui hävinenud autol, mitte just täpselt sama marki auto?
Näiteks eelkõige läbisõit km, mootori võimsus, istekohtade arv, kütuseliik, käigukasti liik, muude lisaväärtuste olemasolu, mitte niivõrd sõiduki mark ja väljalaske aasta?
Lugedes Võlaõigusseadust, saan aru, et hüvitada tuleb samaväärse asja turuhind.
Mis on samaväärne ese (auto)?
Kas saan väga valesti aru, kui eeldan, et samaväärne auto on auto, millel on samad omadused kui hävinenud autol, mitte just täpselt sama marki auto?
Näiteks eelkõige läbisõit km, mootori võimsus, istekohtade arv, kütuseliik, käigukasti liik, muude lisaväärtuste olemasolu, mitte niivõrd sõiduki mark ja väljalaske aasta?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Teil on õigus, et alati ei pea sõiduki mark ja mudel olema sama, kuid täiesti arvestamata jätta seda ka ei saa (näiteks hävinud Lada asemel mõne üleilmselt tuntud margiga sõidukit nõuda on asjakohatu ka siis, kui muud sõiduki omandused märkimisväärselt ei erine). Kindlasti mõjutab sõiduki väärtus sõiduki esmaregistreerimise aasta.
Kokkuvõtvalt on olemas üldsõnalised reeglid hinnangu andmiseks, kuid üksikjuhtumi lahend sõltub selle juhtumi üksikasjadest.
Küsimus: Kas on õigus nõuda avarii põhjustajalt lisakulude hüvitamist (näiteks treileri tasu, asendusauto rent)?05.02.2014
Kas on õigus nõuda avarii põhjustajalt (kindlustus olemas) lisakulutuste hüvitamist: remondi ajaks asendusauto rent, kütuse või treileri kulud avariilise auto toimetamiseks remondikohta?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kahjustunud sõiduki remondikohta toimetamise kulu hüvitamist saate nõuda kindlustusandjalt, kes andis liikluskindlustuse kaitse kahju tekitajale.
Küsimus: Kas takso kliendina liiklusõnnetuses osalemisel on õigus nõuda taksofirmalt kahju hüvitamist?27.01.2014
Sõitsime naisega taksoga ja takso tegi avarii. Taksojuht ise oli avarii põhjustamises ka süüdi. Minul ei juhtunud midagi, aga naine sai peapõrutuse ning peab ka nüüd töölt koju jääma mõneks ajaks. Käisime järgmine päev ka traumapunktis ning asi on fikseeritud. Soovin küsida, et kas meil on õigus pöörduda taksofirma poole kahjunõudega seoses sellega, et naine on mõnda aega töölt kodus ning samuti ka paluda hüvitada avarii füüsiliste ja emotsionaalsete tagajärgedega tegelemine?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kindlustusandja hüvitab muu hulgas ajutisest töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemise. Mittevaralise kahju (nn valu ja vaev) hüvitamine kindlustusandja poolt sõltub vigastuste raskusastmest. Kui tekkinud kahju on suurem, kui liikluskindlustuse seaduses ettenähtud kindlustusandja hüvitamiskohustus, saate ülejäänud osa nõuda kahju tekitajalt.
Küsimus: Kas teise sõiduki katuselt kukkunud jääkamaka poolt minu autole tekitatud kahju kuulub hüvitamisele?27.01.2014
Tere
Kas on mõtet antud juhtumit edasi kaevata, kui ei ole selle otsusega rahul? Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 44 lg 3 p 8 kohaselt ei hüvitata kahju, mis on põhjustatud teel lebanud kivi või muu eseme paiskumisest sõiduki liikumise tõttu vastu teist sõidukit. Nagu mina aru saan, siis on mõeldud teel lebanud kivi või muu eseme paiskumist rataste alt, mitte teise auto katuselt. Kuidas sellest aru saada, sest vastu minu sõidukit lendas jääkamakas teise sõiduki katuselt? Liiklusõnnetus toimus 26.11.2013.a aga otsus saadeti alles 23.01.2014. Minu teada peab kindlustusfirma otsustama 30 päeva jooksul. Kuidas edasi tegutseda?
Ette tänades
Kas on mõtet antud juhtumit edasi kaevata, kui ei ole selle otsusega rahul? Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 44 lg 3 p 8 kohaselt ei hüvitata kahju, mis on põhjustatud teel lebanud kivi või muu eseme paiskumisest sõiduki liikumise tõttu vastu teist sõidukit. Nagu mina aru saan, siis on mõeldud teel lebanud kivi või muu eseme paiskumist rataste alt, mitte teise auto katuselt. Kuidas sellest aru saada, sest vastu minu sõidukit lendas jääkamakas teise sõiduki katuselt? Liiklusõnnetus toimus 26.11.2013.a aga otsus saadeti alles 23.01.2014. Minu teada peab kindlustusfirma otsustama 30 päeva jooksul. Kuidas edasi tegutseda?
Ette tänades
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Püüdke kindlustusandjaga läbi rääkida. Kui see ei õnnestu ja olete jätkuvalt arvamusel, et Teile tekkinud kahju tuleb kindlustusandjal hüvitada, siis pöörduge vaidluse lahendamiseks vaidluskomisjoni, vt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et.
Küsimus: Kas rohelist kaarti on võimalik vormistada tagasiulatuvalt poliisi alguskuupäevast alates?24.01.2014
Tere! Küsimus järgmine, kui välismaalane Ukrainast teeb Eestis 10 päevase liikluskindlustuse selleks, et sõita autoga Eestist välja. Talle antakse ainult liikluskindlustuse poliis kätte, kus kogu info eesti keeles (millest ta ei saa ilmselgelt aru) ning ei informeerita, et tal võib vaja minna rohelist kaarta väljaspool Euroopa Liitu olevates riikides. Valgevenes peatatakse inimene ning konfiskeeritakse juhiload, kuna rohelist kaarti ei ole. Pöördume siis liikluskindlustuse poole palvega, et saadaksid meile rohelise kaardi, kuid saame vastu rohelise kaardi, kus alguskuupäevaks mitte liikluskindlustuse poliisi alguskuupäev, vaid see sama päev, kui küsisime rohelist kaarti. Aga rohelist kaarti vaja ikka samast kuupäevast, millal hakkas kehtima poliis, vastasel juhul ei ole rohelisest kaardist mingit kasu.
Palun andke teada, kas tõesti ei ole võimalik rohelist kaarti vormistada samade kuupäevadega, mis liikluskindlustus (tagasiulatuvalt) või siiski antud ettevõte ei soovinud vastu tulla?
Ette tänades vastuse eest!
Palun andke teada, kas tõesti ei ole võimalik rohelist kaarti vormistada samade kuupäevadega, mis liikluskindlustus (tagasiulatuvalt) või siiski antud ettevõte ei soovinud vastu tulla?
Ette tänades vastuse eest!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimuses toodud juhul liikles isik ilma vastavas riigis kehtiva liikluskindlustuseta. Kui isik oleks põhjustanud liikluskindlustuse juhtumi, siis kindlustusandja ei oleks kahju hüvitanud. Kehtiva liikluskindlustuseta sõitmist ümber lükata, paludes väljastada tagasiulatuva kindlustuskaitsega roheline kaart, ei ole asjakohane.
Asjaolu, et kindlustuslepingu sõlmija oli välismaalane ei muuda asja. On sõiduki juhi kohustus veenduda, et tema liikluskindlustuse leping kehtib riigis, kus ta sõidab. Ka see, et rohelise kaardi eest tavaliselt täiendavat kindlustusmakset ei pea maksma, ei tähenda, et võiks nõuda tagasiulatuvalt kehtiva rohelise kaardi väljastamist.
Küsimus: Kas see on korrektne, kui korteri kindlustusfirma saadab ülemisele naabrile ilma ekspertiisita arve veeuputuse kahju kinnimaksmiseks?14.01.2014
Tere,
Alumine naaber teatab, et ülemine on teda ujutanud. Ülemine kontrollib enda korteri ja leket ei avasta, annab sellest teada ka alumisele naabrile. Mõne aja möödudes saab ülemine naaber postiga kirja alumise naabri kindlustusfirmalt, kus teatatakse, et kui ta kümne päeva jooksul ühendust ei võta, tunnistab ennast automaatselt süüdi.
Kuna ülemine naaber viibis puhkusel ja leidis kirja viimasel päeval, mis oli tähtajaks märgitud, vastab ta sellele maili teel ning ennast süüdi ei tunnista.
Kindlustusfirmalt ei tule poole aasta jooksul ütegi vastust. Poole aasta möödudes leiab ülemine naaber oma postkastist kindlustusfirmalt arve. Ta võtab ühendust jälle kindlustusfirmaga, mis mõne nädala möödudes vastab, et arve kuulub maksmisele.
Kas selline asjade kulg on korrektne?
Alumine naaber teatab, et ülemine on teda ujutanud. Ülemine kontrollib enda korteri ja leket ei avasta, annab sellest teada ka alumisele naabrile. Mõne aja möödudes saab ülemine naaber postiga kirja alumise naabri kindlustusfirmalt, kus teatatakse, et kui ta kümne päeva jooksul ühendust ei võta, tunnistab ennast automaatselt süüdi.
Kuna ülemine naaber viibis puhkusel ja leidis kirja viimasel päeval, mis oli tähtajaks märgitud, vastab ta sellele maili teel ning ennast süüdi ei tunnista.
Kindlustusfirmalt ei tule poole aasta jooksul ütegi vastust. Poole aasta möödudes leiab ülemine naaber oma postkastist kindlustusfirmalt arve. Ta võtab ühendust jälle kindlustusfirmaga, mis mõne nädala möödudes vastab, et arve kuulub maksmisele.
Kas selline asjade kulg on korrektne?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui olete kindel, et alumise korteri kahjustused ei ole tingitud veest, mis pärineb Teie valduses vastutada olevast torustikust, keelduge tagasinõude tasumisest. Keeldumises selgitage oma seisukohta ja lisage tõendid, millele tuginete. Ka kindlustusandja peab Teile esitama teabe, millele tuginedes tagasinõue on esitatud. Kui Te kindlustusandjaga kokkuleppele ei jõua, on mõistlik ühiselt tellida ekspertiis, mis selgitab alumisele naabrile kahju tekitanud vee päritolu.