Kindlustus

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt:
- kahjustatud sõiduki taastamise või asendamise viis (remondieelarve, koht, kus taastamine läbi viiakse) tuleb kannatanul kooskõlastada kindlustusandjaga. Vajalikud kulutused peavad olema dokumentaalselt tõendatud;
- kui kindlustusandja ei nõustu kannatanu poolt pakutava taastamise viisi või kohaga, peab kindlustusandja teatama kannatanule ettevõtte, kus teostatakse asja taastamine;
- kui kannatanu ei nõustu taastamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt otsustatud vormis, teostatakse rahaline hüvitamine. Rahalise hüvitamise piirmääraks on kindlustusandja poolt pakutava taastamiskulude summa. Kui kannatanu ei esita dokumente asja taastamiskulude kohta, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga proportsionaalne osa. Samuti hüvitatakse taastamise teenuse hind, mida on vähendatud osas, mis vastab ettevõtja suhtes kohaldatavatele maksudele.

Kuivõrd kahju hüvitamise eesmärk on sõiduk võimalusel taastada, siis tavaliselt hüvitab kindlustusandja sõiduki taastamise kulud nii, et kindlustusandja kannab vastava summa remondiettevõttele. Kui teete remondi ise, siis kuulub hüvitamisele teenuse hind, mida on vähendatud maksude võrra, sest ise remonti tehes ei tule Teil neid makse tasuda.

Välditud peab olema olukord, kus saate sõiduki omanikuna kasu toimunud kindlustusjuhtumist ehk teisisõnu ei saa kindlustushüvitis olla suurem tekkinud kahjust.

Tavaliselt ei teavita kindlustusandja remondi maksumusest kannatanut, kui kindlustusandja tasub remondiarve otse remondifirmale.

Sõiduk tuleb peale soetamist liiklusregistris oma nimele vormistada, seejärel tuleb ka kindlustusleping ümber vormistada.

Kui kindlustusandajal on õigus esitada sõiduki omanikule tagasinõue, siis lähtub kindlustusandja esmalt liiklusregistri andmetest. Kui liiklusregistris ei ole sõiduki omaniku andmed õiged, siis saab isik esitada kindlustusandjale vastualuse. Saadud teabe alusel esitab kindlustusandja tagasinõude sõiduki tegelikule omanikule.

Seega, kui sõiduk kuulub Teile, tuleb Teil kindlustusandjale tagasinõue tasuda. Küsimuses toodu põhjal olete sõiduki omanik Teie vaatamata sellele, et Te ei ole liiklusregistris sõiduki omanikuks märgitud.

Kui tegu oli liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga, siis kannab sõiduki õnnetuskohalt äratoimetamise ja hoidmise mõistlikud kulud kahju põhjustaja kindlustusandja. Ka võib sõidukikindlustuse lepingus olla kokku lepitud vastavate kulude hüvitamine kindlustusandja poolt.

Kui tegu ei ole kindlustusjuhtumiga, siis tuleb vastavad kulud kanda sõiduki omanikul. Kui peale liiklusõnnetust sõiduk võõrandatakse, siis vastavad kulud kuni võõrandmiseni tuleb kanda sõiduki eelmisel omanikul ja alates võõrandamisest uuel omanikul.

Ühtset ja ületurulist riskikoefitsienti ei ole olemas. On tavaline, et liikluskindlustuse kindlustusmakse suuruse arvutamisel arvutatakse isiku varasemat kindlustus- ja kahjuajalugu, kuid iga teenuseosutaja kasutab oma metoodikat. Täpsemalt vt http://www.lkf.ee/images/files/Yhtset_RKd_eiole.pdf

Andmed, millele tuginedes kindlustusandja isiku kindlustus- ja kahjuajalugu hindab, on kindlustusandja määrata. Usun, et kui suudate kindlustusandjale tõendada, et olete praktikas olnud aktiivne liikleja, siis kindlustusandja arvestab seda kindlustusmakse määramisel. Teavitage kindlustusandjat oma liiklemise kogemusest ja paluge kindlustusandjal seda arvestada.

Tõsi, haruldaste sõidukite turuhinna määramine võib olla komplitseeritum. Ei ole tavatu, et Eestis haruldaste sõidukite turuhinna määramisel arvestatakse ka välismaal pakutavaid sõidukeid, kuulutuste ajalugu Eestis, võrdlust samalaadsete, kuid mitte täpselt samade sõidukitega.

Liikluskindlustuse kindlustusandjal ega Eesti Liikluskindlustuse Fondil ei ole kohustust hüvitada tuvastamata sõiduki tekitatud kahju, kui kahju seisneb üksnes teise sõiduki kahjustumises või hävimises. Sellise kahju hüvitamist saab nõuda üksnes vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu alusel.

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt hüvitab Eesti Liikluskindlustuse Fond tavaliselt tuvastamata jäänud sõidukiga tekkinud kahju, kuid liikluskindlustuse seaduse § 44 lõike 3 punkti 7 kohaselt ei hüvitata tundmatuks jäänud sõiduki poolt teisele sõidukile tekitatud kahju.

Liikluskindlustuse lepingust tulenevad tagasinõude alused on liikluskindlustuse seaduse §48. Kui kahju põhjustaja juhitud sõidukil oli ettenähtud tehnoülevaatus läbimata, siis kindlustusandjal ei ole tagasinõude esitamise õigust.

Sõidukikindlustuse kahju hüvitamise asjaolud on kokku lepitud kindlustuslepingus. Tavaliselt on kokku lepitud, et kasutada võib üksnes töökorras ja ettenähtud tehnoülevaatuse läbinud sõidukit. Kui sõiduki omanik seda kokkulepet rikub, võib kindlustusandja vähendada hüvitist või keelduda kahju hüvitamisest. Lähtuvalt juhtumi üksikasjadest ja lepingu tingimustest hindab kindlustusandja rikkumise mõju kahju toimumisele ja tekkinud kahju suurusele.

Kui olete sõiduki müünud, siis ei ole Teil õigus müüdud sõiduki suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepinguga midagi teha. Sõiduki ostja asub automaatselt kindlustusvõtja kohale ja sõiduki endise omaniku õigused selle lepinguga seoses on lõppenud. Liikluskindlustuse lepingust sõiduki omaniku vahetumisel vt täpsemalt LKFi kodulehel http://www.lkf.ee/images/files/Soidukivoorandamine&leping(2a).pdf

Peale sõiduki ei pea sõiduki müünud isik liikluskindlustuse lepinguga midagi tegema. Sellega jamasid ei kaasne. Küll aga on mõistlik liiklusregistrist kontrollida, kas sõiduki omandanud isik on sõiduki oma nimele vormistanud. Kui sõiduki omanik seda mõistlik aja jooksul teinud ei ole, on mõistlik teavitada liiklusregistri pidajat sõiduki võõrandamisest. Vastasel korral võivad tulevikus Teie aega röövida näiteks sõiduki uue omaniku poolt saadud kiiruskaamera- või parkimistrahvid.

Lisaks mõned täpsustused Teie küsimusega seoses:
1. Kindlustuslepingu automaatne üleminek sõiduki omandanud isikule ei ole seotud uue seadusega. Selline regulatsioon on kehtinud juba aastaid.
2. Kokkulepe, mille kohaselt jääb sõiduki omandanud isikule kindlustus üksnes viieks päevaks, on tühine.
3. Kui esitate lepingu lõpetamise sooviavalduse peale sõiduki võõrandamist ja kindlustusandja selle avalduse rahuldab, on tegu tühise toiminguga, sest peale sõiduki omandi loovutamist ei ole sõiduki eelmisel omanikul õigust teha mingeid tahtavaldusi selle kindlustuslepinguga seoses. Kuna lepingu lõpetamine on sellisel juhul tühine, siis kehtib leping edasi ja kahju hüvitab lepingu sõlminud kindlustusandja.
4. Kindlustusandjal ei ole õigust esitada tagasinõuet isiku vastu, kes ei ole kindlustusvõtja, sõiduki omanik ega sõiduki juht, ega muul viisil ei puutu hüvitatud kahjusse. Teisisõnu, küsimuses kirjeldatud juhul ei saa kindlustusandja esitada sõiduki eelmisele omanikule tagasinõuet.

Kindlustusjuhtumid ja nende kirjeldused on kokku lepitud kindlustuslepingus. Tavaliselt on teise sõiduki uksega kindlustatud sõidukile tekitatud kahjustused kindlustusjuhtumiks ja kindlustusandja hüvitab vastava kahju.

Kui teatate kindlustusandjale tekkinud kahjust mõistliku aja jooksul peale kahjustuste avastamist, siis ei keeldu kindlustusandja kahju hüvitamast.

Tavaliselt on omavastutus kindlustuslepingus kokku lepitud ühe kindlustusjuhtumi kohta. Kui kahjustused on tekkinud erinevate juhtumite tagajärjel, rakendab kindlustusandja igale juhtumile eraldi omavastutuse.

Liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik peab liiklusõnnetusest teatama kindlustusandjale esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust. Kohustus kindlustusandjat teavita tuleb liikluskindlustuse seadusest.

Liikluskindlustuse seaduse §48 lõike 2 punkti 8 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu tagasinõue, kui isik ei teatanud liiklusõnnetusest seaduses ettenähtud viisil. Tagasinõude summa on 30% hüvitatud kahjust, kuid mitte enam kui 450 eurot.

Küsimuse põhjal võib arvata, et rikkusite seadusest tulenevat teavitamiskohustust ja kindlustusandjal on tagasinõude õigus.

Kui Te ei ole rahul kindlustusandja otsusega, siis esitage kindlustusandjale omapoolne seisukoht, koos põhjendustega, millele tuginete oma arvamuses. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda. Kui Te ei jõua kokkuleppele ja olete jätkuvalt arvamusel, et kindlustusandja otsus ei ole õige, saate vaidlust jätkata kindlustuse vaidluskomisjonis, vt täpsemalt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et