Kindlustus

Vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimisel lepivad lepingu osapooled kokku kindlustusperioodi pikkuses. Mõlemad lepingu pooled peavad eeldama, et leping on täitmiseks, st kindlustusvõtja tasub kindlustusmakseid kogu kindlustusperioodi eest ja kindlustusandja kannab kindlustusriski kogu kindlustusperioodi jooksul.

Teie küsimusest võib eeldada, et tegu on pikaajalise kindlustuslepinguga. Kindlustusvõtja võib enam kui viieks aastaks sõlmitud kindlustuslepingu viienda või iga sellele järgneva aasta lõpuks üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Kui elukindlustusleping lõppeb lepingu üles ütlemisega, siis peab kindlustusandja kindlustusvõtjale välja maksma kindlustuse tagastusväärtuse.

Kindlustusandjal ei ole eelmises lõigus kirjeldatud juhul õigust takistada pikaajalise kindlustuslepingu lõpetamist.

Kindlasti ei ole Teil kasulik kindlustuslepingut ennetähtaegselt lõpetada, sest ennetähtaegsel lepingu lõpetamisel tuleb Teil tasuda lepingu lõpetamise tasu ja tagastusväärtus on riskielukindlustuse lepingu puhul üksnes kindlustusmakse ettemaks. Teisisõnu Te saate tagasi üksnes ettemakstud raha aja eest, mil kindlustusandja täna lepingu lõpetamisele kindlustusriski ei kanna.

Kokkuvõtvalt on mõlemale lepingu osapoolele kasulikum, kui kindlustusleping lõpeb kokkulepitud kindlustusperioodi lõpus.

Riskikoefitsiendiks on harjutud nimetama isikuga seotud sõidukite kindlustuskaitsete ja kahjude ajaloost sõltuvat kindlustusmakset mõjutavat komponenti. Liikluskindlustuse kindlustusmakse suuruse ja asjaolud, millest see sõltub, määrab iga kindlustusandja iseseisvalt. Seega on ka riskikoefitsiendi arvutamise metoodika iga kindlustusandja määrata. Ületurulist, s.t kõikide kindlustusandjate poolt ühiselt kasutatavat metoodikat riskikoefitsiendi arvutamiseks ei ole.

Teie küsimusele, kas haagise kindlustamine ja haagisega tekitatud kahjud iseloomustavad Teie riskikäitumist nii, et seda saab arvestada ka näiteks sõiduauto, mootorratta või veoauto kindlustusriski hinnastamisel, saab vastata üksnes iga kindlustusandja iseseisvalt.

Kui varalise kahju saaja ei ole liiklusõnnetuse kohal, siis peab kahju tekitaja enne õnnetuskohast lahkumist teavitama politseid. Seega kirjeldatud juhul olete liiklusseaduse nõudeid eirates õnnetuskohalt lahkunud.

Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Samas peab kindlustusandja arvestama rikkumise mõju. Teie näites toodud asjaolude puhul ei pruugi olla üheselt selge, kas kindlustusandjal on tagasinõude õigus või mitte. Liikluskindlustuse seaduse vastavat sätet on tõlgendatud ka nii, et tagasinõude õigus on üksnes siis, kui sõiduki juht põgenes sündmuskohalt.

Rääkige kindlustusandjaga läbi ja esitage oma vastuargumendid. Kui Te ei jõua kindlustusandjaga kokkuleppele ja olete endiselt veendunud, et Teil on õigus, siis on Teil võimalus vaidlustada kindlustusandja otsus kindlustuse vaidluskomisjonis, vt täpsemalt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et

Kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus piirneb kindlustussummaga, kuid ei ületa tekkinud kahju. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on sõiduk hävinud, siis hüvitab kindlustusandja summa, mis ei ületa sõiduki kahjujuhtumi eelset turuväärtust.

Kindlustusmakse suurus arvutatakse lähtuvalt sõiduki kindlustussummast. Täpsustage oma kindlustuslepingust, kas sõiduki kindlustussumma on olnud kõikide nende aastate jooksul sõiduki soetamishind ja kas see summa on olnud kindlustusmakse määramise aluseks. Kindlustusmakse määramisel arvestab kindlustusandja tavaliselt sõiduki turuväärtuse vähenemist aja jooksul.

Iga juhtum on erinev. Seega ühest vastust Teie küsimustele üksnes küsimuses toodud teabe põhjal anda ei saa.

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt peab kindlustusandaja tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul alates nõude esitamisest. Eelnimetatud 30 päevane tähtaeg lükkub edasi, kui juhtumi kohta toimub tsiviilkohtu-, kriminaal- või väärteomenetlus või kindlustuse komisjoni menetlus ja sellel on otsuse tegemisel oluline tähtsus.

Seega tuleb iga juhtumi puhul eraldi hinnata, kas väärteomenetlusel on otsuse tegemisel oluline tähtsus või mitte. Kui Teil on kindlustusandjaga vaidlus selles, kas väärtoemenetlusel on otsuse tegemisel oluline tähtsus või mitte, siis tuleb püüda kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda. Kui Te kokkuleppele ei jõua, siis on mõistlik pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni. Vaidluskomisjon otsustab, kellel on vaidluses õigus.

Kui kindlustusandja on asjakohtult viivitanud hüvitise maksmisega, on kindlustusandjal kohustus maksta viivist.

Kindlustusandja peab tegema kahju hüvitamise otsuse kohe, kui selleks on vajalik teave. Kui on teada sõiduk, millega kahju põhjustati, siis tavaliselt ei ole kahju põhjustanud sõiduki juhi selgituste puudumine kahju hüvitamist takistavaks asjaoluks.

Paluge kindlustusandjal kahju hüvitamise otsus teha. Kui kindlustusandja ei tee kahju hüvitamise otsust või kindlustusandja selgitused ei ole Teile vastuvõetavad, siis on Teil võimalus pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni poole. Teavet vaidluskomisjoni kohta leiate siit: http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=147&Itemid=204&lang=et

Eeldan, et küsimus puudutab kahju hüvitamist liikluskindlustuse lepingu alusel. Liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitab kindlustusandja liikluskindlustuse juhtumi läbi tekkinud kahju kindlustusjuhtumi põhjustaja eest arvestades lepingus olevaid piiranguid.

Üheks piiranguks on kindlustussumma (kahju hüvitamise piirmäär). Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju rohkem, kui kindlustussumma, mis kehtis kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
Töövõimetusehüvitise maksmise lõpetamise aluseid on lisaks kindlustussumma täitumisele veel, näiteks kannatanu töövõime taastumine, kannatanu sissetuleku suurenemine juhtumieelse tasemeni vmt.

Ravikulude ja töövõimetuse hüvitise maksmine ei ole elukestev. Kokkulepet, mille kohaselt maksaks kindlustusandja püsiva töövõimetuse hüvitise ühekordse maksena, sõlmida ei saa, sest kindlustusandjal on kohustus püsivast töövõimetusest tingitud kahju hüvitada igakuiste maksetena.

Kahju, mida kindlustusandja ei hüvita, on Teil õigus nõuda kahju põhjustanud sõiduki juhilt.

Omavastuse nõude saate esitada tee omanikule. Tallinnale kuuluva tee puhul on asjakohaseks ametkonnaks eeldatavalt Tallinna Kommunaalamet.

Samal teemal vt ka http://www.das.ee/kuidas-nouda-sisse-tanavaaugu-tekitatud-kahju/

Liikluskindlustuse kehtivust ja kindlustusandja nimetust saab sõiduki registreerimismärgi järgi teada LKFi avalikest päringutest, vt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.kindlustuskate?plang=EST

Väljaspool Eestit sõites peab liikluskindlustuse poliis kaasas olema. Roheline kaart on hädavajalik üksnes liiklemisel rohelise kaardi riikides väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Euroopa Majanduspiirkonna Eestist kaugemates riikides on mõistlik samuti rohelist kaarti kaasas kanda.

Kindlustusandja saab saata Teile poliisi ja rohelise kaardi ka e-postiga. Rohelise kaardi puhul kehtib nõue, et see on trükitud rohelisele paberile.

Korteri omanik vastutab kolmandale isikule tekkinud kahju eest, mis tekkis tema korterist alguse saanud uputuse tagajärjel. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju tekitanud juhtumit ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid.

Kahju tekkimise eest vastutav korteri omanik oli oma vastutuse ära kindlustanud, s.t sõlminud vabatahtliku vastutuskindlustuse lepingu.

Vahekokkuvõtteks. Teil on õigus nõuda kahju hüvitamist ülemise korteri omanikult, kahju tekkimise eest vastutajalt. Ülemise korteri omanikul on õigus nõuda Teie nõude hüvitamist oma kindlustusandjalt. Teil ei ole otse nõuet kindlustusandja vastu.

Võib eeldada, et kahju tekkimise eest vastutav korteriomanik ja tema kindlustusandja on hinnanud tekkinud kahju suurust ja asunud seisukohale, korteri parandamise mõistlikud kulud vastavad odavaima pakkumise teinud remondiettevõtte kalkulatsioonile. On tavaline, et kui pakkumiste sisud ja tehtava töö kvaliteet ei erine, on mõistlik valida odavaim pakkuja. Ajutise elukoha ja ladustamispinna rentimist ei ole kahju tekkimise eest vastutav korteriomanik ja tema kindlustusandja pidanud vajalikeks ja möödapääsmatuteks kulutusteks.

Vahekokkuvõtteks. On mõistlik, et kahju tekkimise eest vastutava isiku vastutus piirneb vähimate vajalike kulutustega.

Esitage kahju tekkimise eest vastutavale isikule nõue, milles põhjendate sisuliselt, miks Te ei ole nõus pakutud hüvitisega, s.h millised remondikulud on odavaimas pakkumises katmata ja millises mahus. Viimase teabe juurde tuleb Teil esitada sisulised põhjendused. Samuti märkige, miks on ajutise elukoha ja asjade ladustamispinna rentimine hädavajalik ja millel põhineb vastav nõude summa. Teil on nõue kahju tekitaja vastu, seega tuleb teil suhelda kahju tekitajaga, kui kindlustusandja ei esinda kahju tekitajat.

Väikseima taastamistööde hinna pakkumine ei ole sobiv, kui see ei sisalda kõiki vajalikke tegevusi ja materjale korteri endise seisukorra taastamiseks. Üksnes madalaim hind ei ole aluseks eeldusele, et vastav ettevõte ei ole võimeline korterit endises seisukorras taastama. Kui hiljem selgub, et taastamisele kulub rohkem raha, saate esitada kahju tekitajale täiendava nõude.

Kui Teil ei ole õigusabikulude kindlustust, tuleb õigusabikulud kanda Teil endal.