Kindlustus

Liiklusõnnetusest tuleb kindlustusandjale teavitada esimesel võimalusel.

Sellele vaatamata on mõistlik esitada kindlustusandjale nõue kahju hüvitamiseks. Kui liiklusõnnetusest teavitamisega viivitamine ei ole takistuseks kahju hüvitamise aluse ja kahju suuruse kindlaks tegemisel, siis kindlustusandja hüvitab tekkinud kahju.

Kui olete kindlustusandjale kahjust teatanud ja nõude esitanud ning kindlustusandja otsustab kahju hüvitamata jätta, siis peab kindlustusandja tegema kahju hüvitamisest keeldumise otsuse. Otsuses peab olema kirjeldatud, millele tugineb kindlustusandja otsus. Otsusena võib käsitleda ka teadet nõude käsitlemise lõpetamisest hüvitist maksmata.

Edasine on kirjutatud eeldusel, et küsimus puudutab liikluskindlustust.

Kui ei ole selge, kes kahju põhjustas (ehk millise sõidukiga kahju põhjustati), ei ole kindlustusandjal kohustust kahju hüvitada. Kindlustusandja hüvitab kahju selle põhjustaja suhtes kehtiva liikluskindlustuse lepingu alusel. Kui kahju põhjustaja ei ole teada, siis ei ole ka kindlustuslepingut, mille alusel kahju hüvitamist nõuda. Tuvastamata sõidukiga tekitatud kahju hüvitamise kohustus on tavaliselt Eesti Liikluskindlustuse Fondil. Erandina ei hüvita Eesti Liikluskindlustuse Fond tuvastamata sõidukiga teise sõiduki kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju.

Kui liiklusõnnetuses osalejad on selged, kuid ei ole teada kumb osalistest liiklusõnnetuse põhjustas, siis on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus. Kindlustusandja võib vähendada hüvitist kannatanu enda osa võrra talle tekkinud kahjus.

Kahju tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg liikluskindlustuse puhul on kolm aastat ajast, mil saite teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Nõue aegub, sõltumata eeltoodust (n saate 11 aasta möödudes teada, et kahju põhjustas isik A), siiski hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.

Kindlustusandja saab vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimisel valida, kas ja mis tingimustel vastava riski osas kindlustusleping sõlmida. Kindlustusteenuse hea tava kohaselt:

"Igal kindlustusandjal on kindlustusriski võtmisel oma põhimõtted, milles on kindlaks määratud, milliseid riske ja millistel tingimustel kindlustusandja kindlustab. Kindlustusandjate põhimõtetes nagu ka kindlustustingimustes on erinevusi.
Kindlustusandja eesmärgiks on sõlmida kliendiga kindlustusleping. Alati ei ole see võimalik. Lepingu sõlmimisest keeldumise põhjus võib tuleneda kindlustatavast riskist või kliendist.
Kindlustusandja sõlmib kindlustuslepingu siis, kui vastava kindlustusriski kandmine on mõistlik kindlustusandja teiste klientide suhtes ning pakutav kindlustuskaitse vastab kliendi ootusele ning kindlustushuvile.
Mõistlik ei ole olukord, kus kindlustusandja hinnangul on kindlustusriski realiseerumise tõenäosus liiga suur ehk nii kindlustusvõtja ise kui ka teised kindlustusvõtjad on seetõttu kohustatud maksma ebamõistlikult kõrget kindlustusmakset."

Kindlustusteenuse hea tava terviktekst vt siit http://www.eksl.ee/images/files/Heatava.pdf

Küsimuses kirjeldatud juhul on kindlustusandja eeldatavalt hinnanud, et kindlustusriski realiseerumise tõenäosus on liiga suur ja sellest tulenevalt keeldub vastava riski osas kindlustuslepingut sõlmimast.

Kindlustusandja selline käitumine on põhjendatud ning kooskõlas hea tava ja seadusega.

Liiklusregistris registreeritud mopeedi suhtes peab kindlustusandja kindlustuslepingu sõlmima ka siis, kui Te ei soovi poliisi väljastamist. Seega tuleb Teil pöörduda kindlustusandja poole. Varasemast ei ole teada, et kindlustusandjad keelduksid liikluskindlustuse lepingu sõlmimisest.

Liiklusregistris registreeritud sõiduki, sh mopeedi, suhtes peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Kui sõidukit kasutatakse, siis peab lisaks lepingule olema ka poliis. Kui sõidukit ajutiselt ei kasutata ja lepingut ei ole sõlmitud, siis on sõiduki omanikul kaks valikut: kustutada sõiduk ajutiselt liiklusregistrist või sõlmida liikluskindlustuse leping.

Sõiduki taastamisel tuleb kasutada kvaliteetseid detaile ja osasid. Need võivad olla ka nn b-varuosad, samuti võib kasutada kasutatud varuosi. Sõiduki remondil ei pea kasutama nn a-varuosi.

Kui Te ei ole rahul remondi kvaliteediga, siis pöörduge esmalt sõiduki taastaja poole puuduste kõrvaldamiseks. Vajadusel pöörduge kindlustusandja poole.

Liikluskindlustus kehtib teeliikluses. Teeliikluseks loetakse ka sadamas sildunud riigisisest liinivedu tegevale reisiparvlaevale mootorsõidukite pealesõitu ja sellelt mahasõitu. Muudel juhtudel liikluskindlustuse lepingu alusel praamil või laeval tekkinud kahju ei hüvitata.

Liikluskindlustus on mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, st liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitab kindlustusandja kahju, mille eest vastutab sõiduki valdaja.

Jalakäija või jalgratturi tekitatud kahju liikluskindlustuse lepingu alusel ei hüvitata. Jalakäija või jalgratturi tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda temalt endalt või sõidukikindlustuse kindlustusandjalt, kui kahjustada sai sõiduk ja sõiduki suhtes oli sõidukikindlustuse leping.

Liiklusõnnetuse läbi tekkinud kahju hüvitab kahju põhjustanud sõiduki suhtes liikluskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandja. Hüvitamisele kuulub ka isikukahju, sh näiteks tervisekahjustuse ravimise kulud, ravimite soetamise kulud, raviga seotud raviasutuse külastamiseks tehtud transpordikulud.

Asjaolu, kas kannatanu oli laps, ei oma ravikulude hüvitamise seisukohalt tähendust.

Kahju hüvitamiseks pöörduge nõudega kahju põhjustajale liikluskindlustuse kaitse andnud kindlustusandja poole.

Pöörduge kahjunõudega oma kindlustusandja poole. Kui tegu on ootamatu ja äkilise sündmusega, siis tavaliselt on kirjeldatud juhtumi puhul tegemist kindlustusjuhtumiga. Kindlustuslepingu tingimused on kindlustusandjati erinevad ning juhtumis võib olla üksikasju, millel on mõju kahju hüvitamisele.

Kui tegu ei ole kindlustusjuhtumiga ja kindlustusandja kahju ei hüvita, siis saate kahju hüvitamist nõuda kahju tekitajalt.

On tavaline, et õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustusjuhtum on äkiline ja ettenägematu välismõjust tingitud sündmus, mille tagajärjeks on tervisekahjustus. Näiteks on välismõjust tingitud sündmused kukkumisel saadud vigastud, looma hammustusest saadud vigastus jmt. Tavaliselt ei hüvitata õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu alusel kahju, mis on tekkinud kindlustatud isiku haigusest.

Näites toodud juhtumi kohta täpsemat kommentaari kõiki asjaolusid teadmata anda ei saa.

Pöörduge kindlustusandja poole palvega saada täpsustusi ja selgitusi. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda. Kui see ei õnnestu ja olete seisukohal, et Teil on õigus hüvitisele, saate pöörduda vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorganisse, vt täpsemalt http://www.eksl.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=165&Itemid=232&lang=et