Ehitus

Seaduseid vee- ja kanalistatsioonitrasside kohta leiate riigiteatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/918139

Parimat,
Siim Söödor

Tere,
Mõõtmiseks on 2 võimalust. Esimene on lihtsalt kontrollida seda näiteks küünlaleegiga. Siis on selge, kas tõmme on tugev või nõrk. Et saada teada, mitu Pa on, selleks on olemas spetsiaalne mõõdik. OÜ-l Toru-Jüri on vastav seade olemas ning oleme hea meelega valmis Teid abistama.

Minu ettepanek oleks paigaldada taolisse hoonesse 6 kalorifeeri võimsusega 20kW. Kui delta t oleks 30C. Suured uksed vajaksid ka õhukardinaid, kust läheks toru ka remondi kanalitesse.

Tere!

Tänud asjatundliku küsimuse eest! Loomulikult teostatakse ka tänapäeval Teie poolt kirjeldatud viisil valtskatuste räästapealsete rennide ja lumetõkete lahendust. Summa-summaarselt tuleb siiski kaasaegne ripprenn + eraldi lumetõkketorud veidi soodsamad, kuna katusepealse renni tööraha ja töö hulk on suurem kui paigaldades ripprenne ja torulumetõkkeid. Tavaliselt nõuab siiski hoone asukoht ja nõuded piirkonnas kasutama katusepealset nö vana kooli lahendust, aga rahalised mõttes tuleb kaasaegne lahendus soodsam. Miinused ja plussid? Katusepealsete rennidega ja lumesuunajatega on ainus suur miinus tema sodikogumine. Muus osas on ainult plussid. Räästarennidega on samuti sodi ja jää kogumine teema, samuti ei ole meeldiv nende puhastamine. Torud kipuvad jäätuma mõlemal juhul. Alahinnata ei saa ka visuaalset külge - valtskatus on siiski klassika ja sellele sobib katusepealne lahendus kindlasti loomutruumalt. Jõud-jaksu ja külma pead otsustamisel!

Puhas vesi (liigniiskus) iseenesest mingit lõhna ei tekita. Lõhn tekib kas materjalil, kui see märgub, või bakterite ja hallitusseente elutegevuse tulemusena vees või märgadel materjalidel.
Ainult ebameeldiva lõhna järgi on keeruline öelda, mis majas lõhnama on hakanud. Meie ruumide õhku mõjutavad mitmed tegurid – nii bioloogilised kui ka keemilised. Ruumide õhu kvaliteeti saab erinevate meetoditega analüüsidega, näiteks on hallitusseente hulga kontrollimiseks olemas spetsiaalsed analüsaatorid.
Kui ruumides on püsivalt probleeme liigniiskusega ning vee kondenseerumisega pindadele, siis on loodud head tingimused hallitusseente kasvama hakkamiseks. Hallitusseeni võib visuaalselt leida mustade, hallide, roheliste, valgete jm värvi laikudena või täppidena, näiteks aknapaledelt, välisseinte nurkadest ja mujalt külmasildade piirkonnast.
Eelnevat arvesse võttes, tuleks halva lõhna tekke põhjuse leidmiseks alustada ruumide kontrollimist visuaalselt, otsides võimalikke hallituslaike. Jälgida ruumide õhuniiskust ning üldist õhuliikumist.
Ebameeldivast lõhnast (“keldri lõhnast”) on võimalik vabaneda ruumide ventileerimisega, näiteks lahtiste akende kaudu, kuid tuulutuse mõju on lühiajaline. Sagedamini ja regulaarselt vahetuva õhuga viiakse ruumidest välja nö ohtlikud ained ja tuuakse asemele värske välisõhk ning tulemus on efektiivsem. Kui selles ruumis on ka hallitavaid pindasid, on ka need vaja kas puhastada ja desinfitseerida või lausa välja visata. Lisaks tuleks jälgida, et kõik pinnad püsiksid kuivana.

Teil on täiesti õigus. Kondensaatkatelde kasutegur sõltub küttevee temperatuurist - mida madalam see on, seda paremini avaldub kondensatsiooniefekt, s.t. seda rohkem saab suitsugaasist energiat tagastuvale kütteveele anda. Kui süsteemist tagastuva vee temperatuur on kõrgem kui 50 kraadi (C), siis kondensatsiooniefekt kaob. Selline olukord tekib külmade ilmadega, mis omakorda tähendab, et katel võiks välistemperatuuri arvestava regulaatori abil ise õige temperatuuri leida, et liialt kõrget temperatuuri mitte hoida.
Võrreldes tavakatlaga on kondensaatkatla kasutegur heal juhul kuni 15% kõrgem, seega käib jutt vaid sellest osast.
Gaasi põlemise õige reguleerimine on oluline nii gaasikulu poolest kui ka soojusploki säästmise seisukohast. Oluline on jälgida, et katelt vastavalt tootja juhendile regulaarselt hooldataks. Tavaliselt on nõue 1 kord aastas. Kui tavakatlal ühe aasta vahelejätmisel veel vast midagi ei juhtu, siis kondensaatkatla soojusploki ummistumisel võib tagajärjeks olla terve ploki vahetus. Hoolduse lõpul tuleb loomulikult ka põlemine reguleerida.