Ehitus

Väga raske on hoonet nägemata öelda, kas tõrjet on mõistlik teha või mitte. Senini on olnud alati võimalik hoonet korda teha. Esimene asi, mida enne tõrjet teha - mõelda, mis on seenkahjustuse põhjus(ed). Need põhjused tuleb likvideerida.

Tõrjet on võimalik ise teha, kuid spetsialistid peaksid andma oma tööle ka garantii ja seetõttu pakkuma ehituslikke lahendusi, mis on seene uueks arenguks ebasoodsad.
Milline variant on majanduslikult mõttekam, selgub hoone ülevaatuse järel. Teine, sageli väga oluline moment, on see, kas hoonel on inimese jaoks emotsionaalne väärtus.

Kui ehitada uus hoone, peab vundamendi puhul vaatama selle kõrgust maapinnast, mil määral on võimalik seeneniidistikku sealt kätte saada jne. Soovitan siiski lasta hoone spetsialistidel enne otsustamist üle vaadata.

Hallitusseentest saab proovi võtta kas koos materjaliga (nt tapeet, lahtine tükk värvi) või vähese ja läbipaistva teibiga klaasile. Silikoonribalt pole mõtet proovi võtta, seda tavaliselt visuaalselt puhtaks ei saa ning on seetõttu mõttekas pigem välja vahetada.
Proovid võib saata meie laborisse. Vajadusel võtke meiega eelnevalt ühendust telefonil 5661 1556.

Tere!
Klassik on selles osas keerukas teema, et tootjad (Velux, Roto jt) otseselt Klassikule spetsiaalseid hüdroisolatsiooniplekke ei paku. Klassik on Soome ja Baltimaade toode, mida me mujal ei kohta ning seetõttu ei hakka suured kontsernid, keda eelnevalt nimetasin, tootearendusega üldse tegelema. Kahjuks on see nii.

Klassikule sobib kombineeritud lahendus mõlemast hüdroisolatsiooniplekkide komplektist - sileda katuse plekid külgedele ja ülaserva ning laineliste katusekatete tinapõll allaserva. See tähendabki ühele aknale mõlema katusekatte plekkide ostmist, sest eraldi neid külgi ei müüda. Küll aga on kogemustega aknapaigaldajal teada nipid, kuidas need plekid siiski Klassikusse pannakse, kasutades emba-kumba komplekti. Seda peab aga alati kooskõlastama paigaldajaga - osa töömehi kasutab lainelisi plekke, osa sileda katuse omasid.

Tavatingimustes soovitaksin maasoojuspumpa, aga soine ja märg pinnas ei sobi hästi maasoojuspumbale. Kindel valik on õhk-vesi soojuspump + kaminahi lisakütteks.
Näiteks 240 m2 sobib hästi LG ThermaV 16kW õhk-vesi soojuspump, mis maksab koos paigaldusega ca 6500 eurot. Hind oleneb paigalduskeerukusest ning sellest, kas tuleb veel lisaks tarbeveeboiler. Õhk-vesi soojuspump toimib efektiivselt veel isegi -20 kraadi juures, aga kaminahi võiks olla varuks, kui ilmad on külmemad või peaks olema elektri katkestus.

Täpsemat infot saab lingilt: http://www.citykliima.ee/index2.php/2/74/172/?alam=1&product_id=334

Raske on vastata nii vähese info põhjal. Oleneb, kas soojuspump tuleb lisakütteks, kui hästi ruum on soojustatud, mis lisakütet kasutatakse ja kas tegemist on ühe või mitme ruumiga?
Igal juhul võiks tegemist olla suurema kui 9 ja 12 seeria pumbaga ehk maksimum küttevõimsus võiks olla üle 7,0 kW.

Esimese mõttena soovitaksin SHARP Nordic XPC18LR, maksimaalse küttevõimsusega 8,0 kW, COP +7 kraadi juures täisvõimsusel 3,8. Seade töötab kuni -25 kraadini, külmemate ilmadega vajab iga soojuspump kindlasti lisakütet.

Muidugi peaks olema rohkem infot ja hea oleks objekt üle vaadata, et teha täpne soovitus ja personaalne pakkumine.

Soovitaksin vinskappide katuse kaldenurka tõsta, kui see on võimalik. Kui ei ole võimalik, siis vinskapi aluskatus võiks olla ka kindlasti vettpidav.
Saan aru, et te soovite asendada vana eterniitkatuse uuega. Mina soovitaksin uurida ka teisi alternatiivseid materjale ning võrrelda hinda, kvaliteeti ja garantiid.
Näiteks hall elegant katusekivid on vana eterniidiga suhteliselt sarnased ja praegu saab 4 euroga ruutmeetri kätte. Monieri katusekividega on meil pakkuda vinskappide sõlmes vettpidav lahendus ja soovi korral kõik vajalikud ja võimalikud lisatarvikud, mida vajab kaasaegne katus.

Tere,
Seintel (niisketes ruumides ka laes) soovitan kasutada väga hea pesukindlusega ning puhastatavusega seinavärvi "Vivacolor Interior". See on poolmatt vesialuseline akrülaatvärv. Võimalik toonida Tikkurila Symphony värvikaardi alusel (2436 tooni).
Rohkem infot leiate:
http://www.vivacolor.ee/?op=body&id=133&cid=77&cgid=

Kuna laes nii suurt koormust ei ole ning pesemist väga tihti ette ei tule, siis soovitan laes (kuivades ruumides) kasutada täismatti vesialuselist laevärvi "Vivacolor 3".
Rohkem infot leiate:
http://www.vivacolor.ee/?op=body&id=132&cid=486&cgid=

Tere küsija,
Eeldan siis, et tegemist on nn Soome tüüpi kaminahjuga. Sellisel juhul peab ahju laduma nii, et välisvooder ei ole seotud koldega. Lihtne on laduda, kui välisvoodri ja kolde vahele panna lihtne papp (3–5 mm) ja nihutada seda rida-rea jooksul üles. Hiljem tuleb papp ära võtta.

Mis on nende pragude põhjused - kas kividel on olemas nõutud ristseotis? Kas kolle toetub ikka kindlalt - kas ei ole ehk sinna kivide vahele metalli sattunud?
Ning eriti oluline küsimus, kas kolde šamottkivid on laotud maksimaalselt kuni 3 mm vuugiga? Leides nendele küsimustele vastused, peaks leida võimaliku lahenduse.

Tervet ahju ei ole vaja lammutada, enamasti võetakse lahti üks külg, kui kolde uuesti ladumine osutub vajalikuks.

Tere,
Soojustamata maja kütmine ei saa olla efektiivne. Energiakulu sõltubki suures osas hoone soojapidavusest ja alles siis katla kasutegurist ning küttesüsteemi efektiivsusest.

Välitingimustes lokaalse sooja saamiseks kasutatakse kiirgureid. Nende puhul soojendatakse kiirguse piirkonda jäävat objekti soojuskiirgusega ning ümbritseva õhu temperatuur jääb madalamaks. Kiirgureid on olemas nii gaasil kui elektril töötavaid, kuid nende paigalduskõrgus on tavaliselt suurem, kui toa kõrgus - 3m.

Mitme õhk-õhk soojuspumpaga oleks võimalik maja erinevaid ruume lihtsalt välja lülitada, kartmata külmumist. See lahendus nõuab tippkoormuse katmiseks lisakütet.

Kõigi muude küttesüsteemide korral pole vahet, millega kütta. Täna on suhteliselt soodne halupuu, kuid hinnad muutuvad kogu aeg ja homme ei pruugi see nii enam olla. Hoone soojavajaduse rahuldamiseks peab aga katla võimsus olema selleks piisav, olgu see nii suur kui tahes. Samuti tuleb küttesüsteemi rehkendustes sellega arvestada.

Tere!
Tänan küsimuse eest! Ma eeldan, et tegemist on terase kui elava materjali igivana probleemiga. Kui talvel panna katus, siis näevad siledapõhjalised (klassik, valtskatus) välja siledamad kui soojal suvel. Teraskatuse tegemiseks kasutatav tooraine paisub 100 kraadi juures ligi 1mm/1m kohta. Kui paanid on servadest kruvidega kinnitatud, siis pole sellele paisumisel mujale minna kui näidata seda välja lainetamisena. Kiviprofiilide jm laineliste profiilidega seda ei märka, siledatel on see vägagi nähtav. Samas ei ole valtskatusel jm siledatel teraskatustel absoluutne siledus päris saavutatav ja ka normides on see kirjas - visuaalselt klientidel mõnikord selline ootus siiski on. Võimalusel saatke mulle erki@toode.ee aadressile foto olukorrast, ehk oskan siis pakkuda lahendust. Kindlasti ei halvenda selline "lainetus" pleki eluiga või kasutusomadusi.