Ehitus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Pleki vahetus lamekatusel08.04.2011

Tere,
Meil oli lame valtsplekk-katus, mis sai uue trapets plekiga asendatud. Ehitaja jättis vanast plekist alumise serva alles (umbes 30 cm), kuid uus plekk on 9 cm lühem ning ei ulatu seetõttu üle katuse serva. Nüüd talvel tekib jää alumise serva peale, pressib sulavee vana ja uue pleki vahelt üles ning voolab mööda seina alla. Ehitaja väidab, et tema on teinud kõik õigesti. Kas on ikka nii?
Kuidas probleem lahendada?

Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee

Tere!
Vesi kipub pindpinevuse ja tuule mõjul tihtipeale nö ülesmäge voolama. Mida lamedam kalle, seda tõenäolisem. Ei aita siin isegi see, kui trapets oleks nõuetekohaselt 40-50 mm üle ääre. Seetõttu, isegi kui Teie katusel saavutatud lõpptulemus ei ole päris see, mis paigaldusjuhendites, ei ole see lahendus. Pakuksin, et muretsege sama tarnija juurest (et oleks täpselt samade lainemõõtudega) ca 200 mm pikkused paanid ja pikendage paanid üle serva. Edasi tuleks paigaldada trapetsprofiili räästatihend, mis takistab vee voolamist.

Võimalusel võiksite saata ka foto olukorrast erki@toode.ee aadressile.

Tänud!
Erki Loigom
AS TOODE
 

Küsimus: Lae soojustus on järele andnud05.04.2011

Kahekordse maja teise korruse lae soojustus (pööning) on osaliselt kukkunud kipslagedele. Näha on, et aluskatte üleviigud on järele andnud ja teibitud kohad lahti rebenenud. Ilmselt on tekkinud sinna soojalekke kohad.
Kuidas peaks seda viga remontima?
Kas läheneda ülaltpoolt (plekk, niiskustõke jne) või siis alt (kipslae eemaldamine jms)? Lae kalle on 13 kraadi, tegemist kelpkatusega, kattematerjaliks plekk. Pööninguosa on ka äärmiselt jahe ja tundub, et vaatamata 30 cm puistevillakihile, on ikkagi soojakaod. Maja seinasoojustus (penoplast) on peaaegu katusekatte aluskilega koos, kuigi mitte hermeetiliselt.

Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee

Tere!
Tänud küsimuse eest! Palun saatke erki@toode.ee oma kontaktandmed ja leiame aja see olukord üle vaadata. Selle info põhjal on põhjust üsna keeruline tuvastada.

Jään kontakte ootama!
Erki
 

Küsimus: Tahkekütte (halupuu) katla vahetus01.04.2011

Tere,
Soovin vana tahkekütte katelt välja vahetada (üle 20a vana), köetavat pinda ligikaudu 100 m2, kas on vajalik/soovituslik ehitada praegune avatud süsteem ümber kinniseks? Kui suur oleks kasutegur ja kui suur peaks olema nimetatud pinnale akumulatsioonipaak, millest sõltub?

Vastus: Siim Söödor, kütte- ja veesüsteemide ostujuht, Toru-Jüri OÜ, www.torujyri.ee

Tere.
Kindlasti soovitan ehitada akumulatsioonipaagiga süsteemi. See muudab endal kütmist mugavamaks ning pole vaja käia nii tihti katlaruumis. Soovitame akumulatsioonipaaki alates 6 ribilisest katlast. Kindlasti oleneb see, kas kasutata ainult radiaatorkütet või osa sellest on ka põrandaküte. Katla kasutegur jääb 75% juurde. Akumulatsioonipaagi maht sõltub katlast ning sellest, millist kütet kasutate (radiaator, põrand).

Toru-Jüri OÜ
 

Küsimus: Küttesüsteemi valik, võrdlus21.03.2011

Kas võiksite anda põgusa ülevaate, mida soovitate 105 m2, 1-korruselise uue puitmaja küttesüsteemiks?
Milline neist on edaspidi kõige efektiivsem (5-10a tasuvus), orienteeruv investeering ja edaspidised jooksvad kulud?
1. elektriküte
2. õhk + õhk küte
3. õhk + vesi küte

Lugupidamisega,
majaehitaja

Vastus: Tauno Topkin, küttesüsteemide müügijuht, City Kliima OÜ, www.citykliima.ee

Tänan hea küsimuse eest.

1) Alginvesteeringu poolest on soodsaim elektriküte. Süsteemi väljaehitamise maksumuseks kujuneb ca 1000-2500 eurot. Olenevalt välistemperatuurist ja maja soojustusest/ventilatsioonist võib küttele kuluda aastas ca 16000-18000 kW/h.

2) Hea ja soodne lahendus oleks kombinatsioon õhk-õhk soojuspumbast ja elektriküttest. Kuna õhk-õhk soojuspump on lisakütteseade, siis vajatakse suurema küttevajaduse katmiseks väga madalatel välistemperatuuridel ka elektrikütet. Parematel soojuspumpadel on külmakindlus kuni -25 kraadi, kuid see ei päästa meid lisakütte vajadusest. Õhksoojuspump sobib paremini avatud planeeringuga hoonesse. Ainult soojuspumbaga küttes peab arvestama temperatuuride erinevusega eri hoone osades. Olenevalt välistemperatuurist ja maja soojustusest/ventilatsioonist võib küttele kuluda ca 8000-10000 kW/h aastas. Alginvesteering ca 1500-3000 eurot.

3) Parim lahendus oleks õhk-vesi soojuspump. Tegu on tervikliku kütteseadmega (ei vaja lisakütteseadet) mille kasutegur on võrreldav õhk-õhk tüüpi soojuspumpadega ning mis võimaldab toota ka tarbevett. Paremate seadmete automaatika võimaldab ka päikesekütte juhtimist.
Olenevalt välistemperatuurist ja maja soojustusest/ventilatsioonist võib küttele kuluda ca 7000-8000 kW/h aastas.
Alginvesteering ca 6000-8000 eurot.
 

Küsimus: Vana korstna seestpidine renoveerimine17.03.2011

Tere,
Ühes vastuses mainite vana korstna seestpidist renoveerimist. Mida see endast kujutab, milline on töömaht ja materjalid ning palju see võiks maksta?
Korstna kõrgus umbes 12 meetrit (+/- 1meeter).
Ette tänades

Vastus: Pepe Sussen, pottsepp, korstnapühkija, OÜ Potipoiss, www.potipoiss.ee, www.twitter.com/Potipoiss

Tere,
täna oleks siis teemaks eeskätt kivikorstna seestpidine renoveerimine spetsiaalse seguga. Lühidalt öeldes kasutatakse firma Schiedel tehnoloogiat, sestap edastan firma kodulehelt teksti. Lisaks on allpool teine link reaalse tegevusega ja on kohe näha ka tulemus.
Soovitan ühendust võtta teenust pakkuvate ettevõtjatega, kontaktid on segupakkuja lehel.
Meister vaatab objekti üle ja teeb arvestused.

MIS ON SEGUGA RENOVEERIMINE
Pikka aega kasutuses olnud telliskivikorsten hakkab seestpoolt lagunema. Seda põhjustab suitsugaaside jahtumisest tekkiv kondensvesi, mis sadestub korstna sisepinnale ja aegamööda söövitab läbi eelkõige vuugid ning muudab tellised praguliseks. Seetõttu muutub korsten "hõredaks" ja tuleohtlikuks. Mugav võimalus korsten taas tulekindlaks muuta on see renoveerida spetsiaalse tulekindla seguga, millega kaetakse kogu suitsulõõri sisepind. Nii suletakse telliskorstna ohtlikud praod, täidetakse tühjakskulunud vuugid ning muudetakse lõõri sisepind ühtlaselt siledaks. Telliskivikorstna tõmme muutub seeläbi tunduvalt paremaks!

MILLAL SAAB RENOVEERIDA SEGUGA
Seguga renoveerimist saab kasutada puuküttega majade puhul, mille küttekehadeks on pliidid, ahjud, kaminad, saunakerised jms. Renoveerimistööd saab põhimõtteliselt teha aastaringselt, kuid parim aeg on siiski kas enne või pärast kütteperioodi. Peale renoveerimist tuleks lasta korstnal paar päeva kuivada ning siis alustada rahuliku kütmisega.

KUIDAS RENOVEERITAKSE
1) Renoveeritava korstna alumisse ossa tehakse vastav avaus, võimalusel kasutatakse tahmaluugi ava. Suletakse porolooni vms abil korstna olemasolevad ühendusavad (slepped jms) ning vajadusel eemaldatakse vana siiber.
2) Seejärel puhastatakse korsten spetsiaalse kettpuhastaja ning harjade abil.
3) Puhastatud korstnalõõr niisutatakse seestpoolt veega ning paigaldatakse allpoololevast avast vastav renoveerimissegu laialijaotav element (näiteks poroloon) lõõri sisse, ühendades selle enne vastava renoveerimisvintsi trossiga, mis on paigaldatud korstna tipule.
4) Tõstes vintsiga elementi ülespoole, lisatakse samaaegselt lõõri ülemisest avast renoveerimissegu, mis surutakse elemendi (porolooni) poolt korstnalõõri vuukidesse ja pragudesse ning vormitakse ühtlase kihina lõõri pinnale. Vajadusel korratakse lõõrist elemendi läbitõmbamise protseduuri 2-4 korda, sõltuvalt lõõri seisukorrast ning segukihi paksusest. Antud segu võib paigaldada kuni 5 cm paksuse kihina ning segu kulu lõõrile sõltub tema mõõtmetest ning seisukorrast.

KUI PALJU KULUB RENOVEERIMISSEGU
Segu koguse väljaarvutamiseks tuleks esmalt ära mõõta korstna pikkus ja läbimõõt. Lihtsam on lasta see teha väljaõppinud ja kogemustega renoveerimismeistritel. Nemad teostavad korstna ülevaatuse ning saadud andmete põhjal kalkuleerivad vajaliku materjalide koguse ja orienteeruva ettevalmistuseks ning renoveerimiseks kuluva aja, esitades kliendile koondpakkumise.

GARANTII
Seguga renoveerimine on Rootsis olnud kasutusel juba ca 30 aastat ning on ennast täielikult õigustanud. Sealse kogemuse baasil peab renoveeritud korsten vastu vähemalt 10 aastat, tegelikkuses aga kauemgi. Kõik sõltub kütmise intensiivsusest ja kasutatava küttematerjali kvaliteedist. Hinnangut renoveeritud korstna seisukorrale saab küsida korstnapühkijalt, kes kindlasti oskab soovitada, millal tuleks taas renoveerimistöö ette võtta.

Allikas: http://www.schiedel.ee/tooted/renoveerimine/seguga-renoveerimine/
Pilti saab näha: http://www.youtube.com/watch?v=5rfkX-FYI2U
 

Küsimus: "Higistavad" aknad ning aknapõskedel must ollus11.03.2011

Tere,
Ühistu renoveeris korrusmaja paar aastat tagasi. Paigaldati nn uus fassaad. Sellest ajast kütteperioodil aknad "higistavad" ja ümber akende on kummaline must ollus. Lapiga pühkides küll eraldub, aga märgid jäävad. Kas see on hallitus?
Kas see probleem võis ka tingida silmade valuliku punetuse ja paistetuse? Nimelt abikaasa kannab kontaktläätsi.
Õhutame ja tuulutame võimaluse piires, kuid külma ööga akent ju lahti jätta ei saa.

Ette tänades ja vastust ootama jäädes.

Vastus: Kristel Pau, ehitusmükoloogiliste ekspertiiside teostaja, SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus, http://mycology.ee

Tõenäoliselt on uue fassaadi paigaldamisega vähenenud loomulik ventilatsioon ning niiskust ei ventileerita enam piisavalt korterist välja. Musta olluse näol võib tõesti olla tegemist hallitusseentega, mis jätavad pigmendi jäljed pinnale. Silmaga kahjuks hallitusseente perekonda ega liiki määrata ei ole võimalik, seda tehakse mikroskoobi abil. Silmade punetus ja paistetus võivad olla seotud hallitusseente kõrge kontsentratsiooniga õhus või ka mükotoksiinidega. Reaktsioon hallitusseentele sõltub väga palju inimese immuunsüsteemist ja tundlikkusest. Hallitusseened võib lasta ära määrata ning selle alusel lasta allergoloogil end testida. Kindlasti on vaja korteris parandada ventilatsiooni.
 

Küsimus: Hallitus kodus ja lapsel astma06.03.2011

Elan tavalises paneelmajas 3-ndal korrusel. Eelmisel sügisel (oktoobris) avastasin magamistoas hallituse. See oli tingitud suurest niiskusest enne kütteperioodi algust. KÜ esimees ütles, et meil majas on tõesti tekkinud probleem ventilatsiooniga. Hallitus tekkis põhiliselt akna ümber, sest aknad "higistasid", läks hallitama ka uus madrats altpoolt (selle vahetasime välja) ja mõnes nurgas ka tapeet. Ka teistes tubades oli hallitus aknalaudadel. Hallituskohad puhastasime äädikalahusega ja hiljem ehituspoes müüdava hallitusvastase spreiga. Hetkel köetakse hästi, tubasid tuulutan iga päev, kuivatan niiskeid aknaservi.

Samal ajal diagnoositi 2a lapsel astma. Tal küll esineb allergia hoopis tolmulestale, hallituse osas oli test negatiivne. Hakkasin mõtlema, kas hallitus võis olla ka hingamisprobleemide tekitajaks või oli see lihtsalt kokkusattumus, et just viiruste perioodil lõi astma välja ja tegelikult hallitus ei olnud põhjustaja. Usun, et sellele küsimusele kindlat vastust ei ole, aga tahaksin teada, kui suur on tõenäosus, et 1-2 kuu jooksul hallitusega ühes toas magades arenevad välja hingamisteede probleemid?

Hetkel silmaga nähtavat hallitust ei ole. Kas on võimalik, et hallitus on näiteks tapeedi all ja mõjutab lapse hingamisteid tänaseni? Kuidas oleks kõige parem sellises olukorras toimida - kas lihtsalt teha remont? KÜ lubas ventilatsiooni probleemi suvega lahendada.

Ette tänades!

Vastus: Kristel Pau, ehitusmükoloogiliste ekspertiiside teostaja, SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus, http://mycology.ee

Astma tekke ja hallitusseente seose kohta soovitan siiski küsida arstilt, kes astma diagnoosi pani. Võimalik, et vastamise jaoks on vaja teada hallitusseente liiki või perekonda, mis teil valdavalt sel ajal kodus kasvas.
See on võimalik, et tapeedi all seinapind hallitab. Juhul kui tapeet hallitab, siis tuleks see kindlasti teisaldada. Soovitan nendes kohtades lõigata kasvõi väikese tüki tapeedist välja, kus on olnud kõige niiskem. Vaadake hoolega nii seinapinda kui ka väljalõigatud tapeedi tagumist külge. Juhul kui leiate hallituse täppe, siis on tõesti vajalik teha remont ja enne seda pinnad desinfitseerida. Vajadusel võite minuga ka otse ühendust võtta, kui on vaja midagi täpsustada. Igapäevane tuulutamine ja kuivatamine on kindlasti positiivsed tegevused. Ka see on väga õige, et lahendatakse hallitusseente probleem mitte lihtsalt tõrjega, vaid põhjuste kõrvaldamise teel.
 

Küsimus: Puidult hallituse ja sine pleegitamine02.03.2011

Tere,
Kas Eestist on võimalik osta puidukaitsevahendit Tremax, Treol AS toode (Norra) või analoogset vahendit, mis pleegitaks puidult hallitust ja sinet?

Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee

Tere!
Mina soovitaksin analoogina Vivacolori toodet Vivaprotekt: http://www.vivacolor.ee/?op=body&id=136&cid=97&cgid=

ja seejärel puidukaitse vahendit Kolorex Akva:
http://www.vivacolor.ee/?op=body&id=136&cid=102&cgid=
 

Küsimus: Pottahju viimistlus02.03.2011

Tere,
Millega võiks viimistleda pottahju, millelt on vana värv eemaldatud?

Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee

Tere!
Üldiselt kannatavad enamik Tikkurila ja Vivacolori akrülaatvärvidest välja 120 C kuumust, alküüdvärvid aga 80 C ning need kipuvad kolletuma, kuna värvis puuduvad kolletusvastased ained. Seega võite kanda pottahjule lateksipõhise värvi. Meie toodetest võiks selleks olla Vivacorori 7.
 

Küsimus: Külmunud veetoru soojustamine01.03.2011

Koridoris, põranda all (vist), külmus ära külma vee toru. Mis oleks õige - kas lasta paigaldada küttekeha veetoru sisse (kui palju see maksab? kui suur on elektrikulu?) või kiskuda põrand üles ja soojustada veetoru?
Veepump on mul kaevus. Kas paigaldada selline veepump, mis mittetarbimisel laseks trassist vee tagasi kaevu, st ilma põhjaklapita?

Vastus: Siim Söödor, kütte- ja veesüsteemide ostujuht, Toru-Jüri OÜ, www.torujyri.ee

Elektrispiraali ei ole küll mõtet eraldi torudesse panna - elektrikulu läheb suureks. Mõttekas on kindlasti veetoru ära soojustada.