Ehitus

Majavammi eosed on suhteliselt suured ning neid võib lenduda ühest viljakehast miljoneid. Seetõttu võib nende suur kontsentratsioon tekitada inimesel samasuguseid limaskestade ärritusnähte nagu väga tolmuses keskkonnas viibimine. Toksilisuse mõttes peetakse majavammi eoseid ohutuks.

Tere Küsija,
Aitäh ilusate soovide eest.
Kindlasti oleks soov täpsemalt tutvuda selle olemasoleva korstnaga - kui see on tipp–topp korras, miks seda siis remontida või parandada?

Kas ma sain aru õigesti, et see vana kivikorsten koliks elamisest välja ja selle asendate uue moodulplokk-korstnaga? Korraks tuleks tagasi selle vana korstna juurde, võib-olla tasub kaaluda vana korstna seestpidist renoveerimist.

Mul ei ole siiamaani olnud halba kogemust moodulplokkidest korstnatega (nn kivikorstnad), kas siis šamottvoodriga või ilma.
Küll aga olen täheldanud, et vale või hoolimatu paigaldus maksab üsna valusasti kätte. Kas on laotud lohakalt, jäetud lõpuni viimistlemata ja/või tehtud midagi sellist, mida valmistaja ei ole ette näinud. Unustatud paigaldada korstna müts või krohvida.

Sageli kasutatakse korstnat nagu panipaika või nn kindlat punkti, et sinna siis paigalda antenne või muid rakiseid. See aga on lubamatu.
Küsimuse viimases lõigus küsite, kuidas paigaldada - soovitan kindlasti järgida tootja juhiseid ning asja tundvat meistrit.

PS. Enne tohutut lammutus ja ülesehitustööd soovitan eelnevalt läbi mõelda asjaolud, mis võivad tööd kalliks või ebanormaalselt kulukaks muuta. Näiteks millised küttekolded on hetkel vana kivikorstna külge ühendatud: leivaahi, pliit-soemüür, ahjud? Kas uuele korstnale saab sama hõlpsalt vanad ühenduslõõrid taastada? Kas kõikide lõõride sisemõõdud klapivad?

Tere!
Mina soovitaksin teile Vivacolori puidukaitsevahendit Kolorex Akva: http://www.vivacolor.ee/?op=body&id=136&cid=102&cgid=

või siis lahustipõhist Vivacolori Kolorexi:
http://www.vivacolor.ee/?op=body&id=136&cid=103&cgid=

Teisele küsimusele pean vastama, et ei ole sellist asja elus kuulnud.

Inimese tervist ja hoone konstruktsioone kahjustab eelkõige saastunud/liigniiske õhk - ebapiisav õhuvahetus.

Liialt kuiva õhu korral on lahenduseks õhuniisuti kasutamine.

Valik õhuniisuteid: http://www.citykliima.ee/index2.php/2/78

Kõike paremat,
Martin Viisileht

Nende andmete alusel on raske kõigile teie küsimustele vastata. Kõigepealt peaks teadma, millest seenkahjustus taladele tekkis ja mis seenega on tegemist. Võite selles osas võtta minuga otse ühendust, kas e-posti või telefoni teel, saab probleemi täpsustada. Mis puudutab niiskustõket, siis üldjuhul puithoonetes pole see vajalik, v.a niisketes ruumides.

Hallitusseente puhul on ääretult oluline vältida seentele soodsa keskkonna teket. Suure tõenäosusega jääb teil vanniäärse silikooni peale vesi seisma. Üks võimalus on see uuesti välja vahetada ning peale vanni kasutamist edaspidi pinnad kuivatada ja jälgida, et silikooniriba peale vett ei jääks. 100%-list kaitset hallitusseene vastu ei anna ükski vahend, kui tingimused on seene arenguks väga soodsad. Lisaks aitab kindlasti ka õhuniiskuse vähendamine sundventilatsiooni abil.

Lühike vastus oleks, et gaasikatla temperatuur peab olema madlaim võimalik, et tagada ruumides teile sobiv temperatuur.
Gaasikulu sõltub katla temperatuurist küll, kuid palju rohkem majast kui soojatarbijast - suuremad radiaatorid ja tihedam põrandaküttetorustiku samm võimaldavad hoida madalamat pealevoolu temperatuuri, kuid kogu hoone soojavajadus sellest ei muutu. See sõltub juba maja soojapidavusest - kui head on seinad, põrandad, laed, aknad, uksed, ventilatsioon jpm.
Kindlasti mõjutab küttekulu ajapikku küttesüsteemi kogunev mustus. See halvendab soojusülekannet nii katlas (on vaja tõsta katla temperatuuri) kui ka küttekehades (nii radiaatorites kui ka põrandaküttes). Paljudest erinevatest materjalidest kokkupandud küttesüsteemides tekib selline mustus paratamatult.
Lõpuks: kui põrandasse mineva küttevee temperatuur on näiteks 35 kraadi, siis arvatavasti peaks katla temperatuur olema ca 50 kraadi, kuna gaasil seinakatlad (tootja pole oluline) üldjuhul kogu põrandakütteks vajalikku veehulka tagada ei suuda. Õige temperatuuri saamiseks on põrandakütte segamissõlm.

Tere,

hingav aluskate on soovitav viia kokku seina tuuletõkkega ja see liitumiskoht peab olema tihedalt ühendatud.
Niiskuse hulk, mis liigub läbi aluskatte, sõltub maja sisemisest niiskusest.
Mida madalam on katuse kalle, seda suurem peaks olema tuulutuskanal kivide ja aluskatte vahel. Oluline on ka harja tuulutus.
Mis katusematerjali olete valinud, kui katusekivi, siis saatke meile oma katuse plaan ja me teeme kalkulatsiooni vajalike materjalidega.

Lugupidamisega,
Avo Nurming

Tere Küsija,
korstna eluiga võib olla väga pikk, aastakümneid. Samas vale ehituse või kasutamise korral on võimalik ära lõhkuda kõik asjad.

Et põhjalikku vastust anda, sooviksin loomulikult natukene rohkem infot. Kas kõiki kolme korstent kasutatakse samamoodi - kütteseadmete suitsugaaside juhtimiseks atmosfääri?
Kas pragudega korstna lõõriskeem on kuidagi teistsugune teisest kahest? Näiteks kolm reas lõõri ja keskmine wc tuulutus või neli lõõri, ühes nurgas köögi ventilatsioon. Millises lõõris on praod?

Kirjutatu põhjal ütleksin, et ilmselt peate siiski silmas korstnapitsi (korstna osa, mis ulatub üle katuse). Ilmselt on pragude teke korstnapitsis kombinatsioon ilmast, kütmisest ning materjalist.

Tooksin välja paar kitsaskohta, mis võivad olla saatuslikud kivikorstnale. Kindlasti on tähtis kütteliik. Põhimõtteliselt on puuküte hea valik, aga võib olla ka nii, et pliite ja ahje köetakse harva. Seega on see massiivne korsten sageli külm ning kivikorsten ei talu eriti järske temperatuurimuutusi.

Tavaliselt on see telliskivi läbivettinud ja korsten soojeneb harva ning kivisse imbunud vett ei köeta sealt välja. Õues möllavad miinuskraadid rebivad selle müüritise lihtsalt lõhki.
Tekivad silmale nähtavad praod.

Teise asjana tooksin välja, kas valesti ehitatud või sootuks puuduvad vihmavee kaitse-süsteemid - nn korstnamüts(ükskõik kas katusega või ilma). Sellise kaitse puudumine võimaldab vihmaveel imbuda takistamatult konstruktsiooni ning külm teeb taas oma töö.

1) Tõmbe probleemiks võib olla korstna valed parameetrid ning mõõdud.
2) Vingu põhjust ei oska öelda, kuna tavaliselt tekib ving siis, kui tõmmet pole.

Ahjude küsimus ei kuulu kahjuks meie kompetentsi, soovitan konsulteerida kaminakeskusega.